Harilik guajakipuu

Harilik guajakipuu (Guaiacum officinale) on puu seigleheliste sugukonna guajakipuu perekonnast.

Harilik guajakipuu
Kaitsestaatus
Väljasuremisohus  (IUCN 2.3)[1]
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Selts	Seiglehelaadsed Zygophyllales
Sugukond	Seiglehelised Zygophyllaceae
Perekond	Guajakipuu Guaiacum
Liik	Harilik guajakipuu
Binaarne nimetus
Guaiacum officinale L.[2]
Sünonüümid
Guajacum officinale L.

Harilik guajakipuu õis on Jamaica rahvuslill.^[3]

Botaanilised tunnused

Harilik guajakipuu on igihajas puu. Tüvi ja puit on rohekaspruuni värvusega.

Hariliku guajakipuu lehed on kuni 7 cm pikkused, vastakud, sulgjad ja tumerohelise värvusega.

Õied on guajakipuul sinised ja meenutavad sinilille õisi.^[4]

Hariliku guajakipuu õied

Köhler's Medizinal-Pflanzen

Levila

Guajakipuu kasvab looduslikult USA-s Floridas, Antillidel ning Lõuna-Ameerikas Venezuelas, Colombias ja Guyanas.^[4]

Guajakipuid kasvatatakse Dominical, Haitil, Venezuelas ja Colombias.

Kasutamine

 Pikemalt artiklis Guajakivaik

Droogina kasutatakse puidust (Guaiaci lignum) saadavat guajakivaiku (Guaiaci resina), mis voolab puu vigastamise järel lülipuidust välja.

Puidust valmistatud keedis ja vaigu alkoholitõmmise toime on inimesele, seespidiselt tarbides, reumavaevusi ja podagravalu leevendav. Saadused pärsivad seente kasvu.

Rahvameditsiinis on kasutatud guajakipuu seemneid süüfilise, hingamisteede põletiku ja nahahaiguste raviks.

Ulrich von Hutten, kes olevat 1508. aastal nakatunud Leipzigis süüfilisse^[5], kirjutas taime ravitoime kohta teoses "De Guaiaci Medicina et morbo gallicus liber unus" (1519).

Puitu loetakse kõige kõvemaks, raskemaks ja vastupidavamaks väärispuiduks.