Heliallikas

Heliallikas võib olla iga nähtus, mis kiirgab keskkonda seal levivaid helilaineid.

Definitsioon

Helilaineid võib tekitada suvalise keskkonnaga kontaktis oleva tahke keha mehaanilised võnkumised, aga ka keskkonnale mõjuvad perioodiliselt muutuvad jõud või keskkonna enda järsk liikumine. Seega iseloomustab neid erinevaid heliallikaid nende võime edastada ümbritsevasse keskkonda helienergiat. Akustika vaatepunktist on heliallikas ümbritseva keskkonnaga kontaktis olev osa ruumist, mis tekitab helienergiat. Seejuures kiirgab heliallika tekitatud helienergia heliallikast väljapoole helilainetena^[1].

Heli tekitamine muusikainstrumentides

Erinevatel muusikainstrumentidel on erilaadsed heli tekitamise viisid:

• võnkuv pillikeel
  • poogna hõõrdesurve keelele (viiul, vioola, tšello, kontrabass)
  • sõrme või plektroni tõmme keelel (kitarr, kannel, harf)
  • haamrikese löök keelele (klaver)
• võnkuv lest, pilu, huuled või õhusammas
  • õhusurve lesthuulikule (klarnet, saksofon, oboe, fagott)
  • õhusurve aukhuulikule (flööt, oreli huulvile)
  • huulte vibratsioon kausshuulikus (trompet, tromboon, metsasarv, tuuba)
  • õhusammas torus (puhkpillid)
• võnkuv keel-lest
  • õhusurve keellestale (suupill, akordion, oreli keelvile)
• võnkuv varras, plaat, membraan (kile)
  • löök kolmnurksele metallvardale (triangel)
  • löök plaadile (ksülofon, marimba, kellamäng)
  • löök nahk-membraanile (timpan, trumm, tamburiin)
  • löök metall-membraanile (taldrikud, kellad)
• võnkuvad häälekurrud
  • inimhääle häälekurdude vibratsioon
• võnkuv elektrivool
  • Vahelduvvoolu toime valjuhääldi membraanile (süntesaator)