Hellar Grabbi
eesti kirjanduskriitik ja ajakirjanik From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Hellar Grabbi (22. september 1929 Tallinn – 28. juuli 2018) oli eesti ajakirjanik, kirjanduskriitik, toimetaja ja kirjastaja; kolonel Herbert Grabbi vanem poeg.
![]() | See artikkel vajab toimetamist. |

Elulugu
Hellar Grabbi õppis aastatel 1937–1940 Riiklikus Inglise Kolledžis, 1940–1943 Tallinna Õpetajate Seminaris ja 1943–1944 Tallinna Reaalkoolis. Ta põgenes Suure põgenemise lainega septembris 1944 Saksamaale, õppis aastatel 1945–1949 Geislingeni Eesti Gümnaasiumis ja asus 1949. aastal elama USA-sse.[1] Grabbi osales aastatel 1955–1964 ajakirja Vaba Eesti toimetamisel ja töötas aastatel 1959–1967 Kongressi Raamatukogus, esimesed aastad Vaba Euroopa Komitee projekti raames; toimetas-kirjastas ajakirja Mana aastatel 1965–1999 ja tutvustas eesti kirjandust ajakirjas Books Abroad/World Literature Today. Hellar Grabbi oli 1968. aastal Balti Uurimuste Edendamise Ühingu (AABS) asutajaliige. Ta esines sageli Vabadusraadio – Raadio Vaba Euroopa (RFE-RL) eestikeelseis saateis, varjudes seal aastatel 1975–1989 poliitika või spordi puhul Kalju Põdra, kirjandust käsitledes Toomas Ranna nime taha; oma häälega ja nime all esines alles aastast 1988. Ta toimetas ja andis välja kümmekond raamatut, muuseas Betti Alveri, Ilmar Mikiveri, Urve Karuksi, Peeter Ilusa, Felix Oinase, Jaan Krossi jt sulest, tema toimetatud on ka Andres Küngi raamat "A Dream of Freedom".
Hellar Grabbi juhtis aastatel 1991–1992 Arnold Rüütli väliseesti nõunike rühma Põhja-Ameerikas ja tegutses 1992. aastal valimisliidu Eesti Kodanik juures, oli viimasest väljakasvanud rühmituse Eesti Kodanike Liit ja hiljem ka Parem Eesti üks rajajaid.
Hellar Grabbi on avaldanud püsiväärtuslikku esseistikat raamatuis "Vabal häälel: mõtteid kahesajast eesti raamatust" (1997), "Tulgu uus taevas: mõtteid viiekümnest kirjanikust" (1999) ja "Eestlaste maa" (sarjas "Eesti mõttelugu" 2004). Ta on toimetanud koguteose "Vaba Eesti tähistel" (2000). Aastast 2002 on Grabbi avaldanud peatükke oma mälestustest Eesti ajakirjanduses; 2008. aastal ilmus esimene mälestusteraamat "Vabariigi laps".
Remove ads
Teosed
- "Vabal häälel. Mõtteid kahesajast eesti raamatust" (191 kirjandusarvustust ajavahemikust 1959–90). Virgela, Tallinn 1997, 304 lk; ISBN 9985862465
- "Tulgu uus taevas. Mõtteid viiekümnest kirjanikust" (48 kirjandusartiklit ajavahemikust 1959–99). Virgela, Tallinn 1999, 278 lk; ISBN 9985862872
- "Eestlaste maa" (poliitilised ja ajalooteemalised artiklid). Järelsõna: Henn-Kaarel Hellat. Sari Eesti mõttelugu, Ilmamaa, Tartu 2004, 502 lk; ISBN 9985771249
- "Vabariigi laps" (mälestusteraamat). Ilmamaa 2008, 384 lk; ISBN 9789985772690; 2., parandatud trükk 2009; ISBN 9789985773437. Kättesaadav ka helisalvestisena CD-l: Pimedate Infoühing Helikiri, Võru, 2009, kestus 12 tundi 53 minutit
- "Seitse retke isamaale: mälestuslikud esseed". Sari Palju aastaid, Ilmamaa, Tartu 2010, 454 lk; ISBN 9789985773598
- "Seisata, Aeg! Mälestuslikud esseed" (raamatu "Vabariigi laps" otsene järg). Sari "Palju aastaid", Ilmamaa, Tartu 2012, 406 lk, ISBN 9789985774090
- "Sõprade kirjad on su poole teel. Jaan Kaplinski ja Hellar Grabbi kirjavahetus 1965–1991". Koostanud ja kommenteerinud Sirje Olesk, toimetanud Tiina Saluvere. Sari "Litteraria", nr 26, Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, Tartu 2013, 332 lk; ISBN 9789949490523
- "Neli presidenti. Mälestuslikud esseed" (Konstantin Päts, Lennart Meri, Arnold Rüütel, Toomas Hendrik Ilves). Sari "Palju aastaid", Ilmamaa, Tartu 2014, 480 lk; ISBN 9789985774885
Remove ads
Tunnustus
- 2000 Valgetähe III klassi teenetemärk[2]
- 2006 Riigivapi III klassi teenetemärk[3]
- 2009 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ("Vabariigi laps")
- 2012 Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest
Viited
Kirjandus
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads