Jakob Johann Hastfer

Krahv Jakob Johann Hastfer (11. detsember 1647 Tallinn – 24. detsember 1695 Riia) oli Liivimaa päritolu Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane, feldmarssal (1690). Greiffenburgi krahv, Kostivere vabahärra, Vibyholmi, Sjöholmi, Claestorpi, Möllerö ja Siggesta isand.

Jakob Johann Hastfer

Ta sai 3. märtsil 1678 Rootsi rüütelkonnas vabahärra tiitli (nr 240) ja 10. detsembril 1687 krahvitiitli (nr 31).^{[1] [2]}

Ta oli 1686–1687 Liivimaa kuberner, 1687–1695 Liivimaa kindralkuberner ja 1690–1695 Tartu Ülikooli kantsler.^[3] Reformis haldust, surus maha Liivimaa aadli vastupanu mõisate reduktsioonile.

Perekond

Tema vanemad olid Harjumaa meeskohtunik, Kostivere ja Udeva mõisnik, Ewold Hastfer (1596–1678) ja Emerentia Veronika von Mengden (1631–1676), kes oli Engelbrecht von Mengdeni (1587–1648) ja Velise mõisast pärit Margaretha Taube (1596–1668) tütar.^[4]

Ta abiellus 1674 vabapreili Sigrid Gyllenstierna af Lundholmiga (1638–1700), kes oli kammerhärra ja vabahärra Johan Gyllenstierna af Lundholm (1597–1658) ja Christina Gyllenhorni tütar, ning riiginõuniku, erisaadiku ja vabahärra Göran (Jöran) Klasson Fleming af Liebelitzi (1628–1667) lesk. Abielust sündisid:

• Ewold Hastfer (1675–1695), Namuri piiramisel hukkunud Rootsi ooberst;
• Margaretha Elisabeth Hastfer (?–1703), 1694. aastast oobersti ja Menģele (Altenwoga) vabahärra Magnus Gustav von Mengdeni (1663–1726) esimene abikaasa;
• Charlotte Hastfer (1670–1705), 1700. aastast ooberst Mauritz Posse af Säby ( –1724) abikaasa;
• Anna Christina (1681–1762), Poltaava lahingus hukkunud oobersti ja vabahärra Carl Fredrik Meijerfeldti (1662–1709) abikaasa.

Tema abikaasa tütar esimesest abielust, Anna Katarina Fleming af Liebelitz (1658–1718), oli abielus krahv Nils Strombergiga.^[5]