Kunda Lammasmägi

From Wikipedia, the free encyclopedia

Kunda Lammasmägimap
Remove ads

Kunda Lammasmägi on kiviaegne asulakoht Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Linnuse külas, endises Viru-Nigula kihelkonnas. Praegu 117 × 74 m suurune küngas keset lagedat välja[1], oli kunagi saar Balti jääpaisjärve alanemisel tekkinud muinasjärves.[2] Asulakoht on andnud nime Kunda kultuurile.

Thumb
Kunda Lammasmägi. Foto: Aivar Kriiska

Uurimislugu

Thumb
Kunda muinasjärvest 1880. aastatel kogutud luust ahinguotsad. Foto: Aivar Kriiska. Leiud Tartu Ülikooli arheoloogiakogus.
Thumb
Kunda muinasjärvest 1882. aastal leitud luust jäätuurade otsad. Foto: Aivar Kriiska. Leiud Tartu Ülikooli arheoloogiakogus.

Kunda Lammasmägi on üks enimuuritumaid kiviaegseid muistised Eestis. Asulakoha avastas 1886. aastal Eesti arheoloogia rajaja Tartu Ülikooli geoloogia-mineraloogia professor Constantin Caspar Andreas Grewingk, kes tegi seal ka esimesed väljakaevamised.[3] 1933–1937 toimusid Lammasmäel väljakaevamised Richard Indreko[4][5], 1949. ja 1961. aastal Lembit Jaanitsa[6], 1981. aastal Kaarel Jaanitsa ja Tanel Moora[7]ning 2013–2014 Kristjan Sanderi ja Aivar Kriiska[8] juhatusel. Korduvalt on uuritud ka Kunda Lammasmäe ümbruse geoloogilist, sealhulgas muinasjärve, ajalugu.[9][10][11][12]

Remove ads

Leiumaterjal

Kunda Lammasmäe asulakohast on kogutud rohkelt arheoloogilist leiumaterjali. Lisaks tähelepanuväärselt hästi säilinud luuriistadele ja loomaluudele on leitud tulekivist ja kvartsit tööriistu ja nende valmistamis- ja töötlemisjääke, kristallilistest kivimitest raieriistu ning pisut ka Narva ja kammkeraamika kilde, merevaigust ehteid ja üksikuid metallesemeid.[13][14] Tulekivi oli Kundas võõrmaterjal: Siluri lubjakivilademetest tekkinud kivim pärineb Eestist, Karboni tulekivi Lammasmäest mõne saja kilomeetri kauguselt idast ja Kriidi tulekivi lõunast.[15] Paraku on nii kiviaegse kui hilisema inimtegevuse (Lammasmägi ja selle ümbrus on pikka aega olnud kasutuses põllumaana) ja loodusprotsesside käigus kultuurkiht tugevalt segunenud.[16]

Remove ads

Asustusetapid

Thumb
Kammkeraamika kultuuri savinõukillud (1–5), nooleotsad (6–7) ja merevaigust ehtenööp (8) Kunda Lammasmäelt. Foto Aivar Kriiska. Leiud Tartu Ülikooli arheoloogiakogus (TÜ) ja Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogus (AI): 1 – AI 4284:59, 2 – AI 4284:566, 3 – AI 4284:?, 4 – AI 3359:58, 5 – AI 3359:58, 6 – AI 4284:493, 7 – TÜ 2268:676, 8 – TÜ 2268:675.

Asulakohalt leitud loomaluude ja puusöe radiosüsiniku dateeringute alusel elati Lammasmäel korduvalt vahemikus umbes 8700 kuni 1750 aastat eKr.[17][18] Arheoloogiliste leidude ja radiosüsiniku dateeringute alusel eristavad Kristjan Sander ja Aivar Kriiska Lammasmäe kiviaegses asustuses mitut asustusjärku, millest vanimad seonduvad Kunda muinasjärve ja noorimad Kunda jõe ja teiste lähikonna ojadega.[19] Kõige aktiivseim asustusperiood oli arvatavasti 7. aastatuhande esimesel poolel eKr; Narva ja kammkeraamika staadiumis kasutati Lammasmäge vaid sporaadiliselt.[20]

Thumb
Mesoliitilised tulekivi leiud Kunda Lammasmäelt: laastude katked (1–3), nooleots (4) ja teravik (5). Foto Aivar Kriiska. Leiud Tartu Ülikooli arheoloogiakogus (TÜ) ja Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogus (AI): 1 – TÜ 2268:337, 2 – AI 3308:379, 3 – AI 3308:379, 4 – AI 3359:138; 4 – 4284:384.

Viited

Välislingid

Loading related searches...

Wikiwand - on

Seamless Wikipedia browsing. On steroids.

Remove ads