Linnaarst

Linnaarst (saksa keeles Stadtphysikus) oli endisaegses linnas tervishoiutööd korraldav arst, kelle määras ametisse raad^[1] või linnavalitsus^[2].

Linnaarstid Eesti alal

Linnafüüsikused olid keskajal ametis Eestimaal Tallinnas ja Narvas ning Liivimaal Riias, Tartus, Pärnus, ajuti ka Kuressaares ja Viljandis. Neile lisandusid uusajast eraviisil praktiseerivad arstid ja garnisonimeedikud.

Keskaegsetes linnades sh Tallinnas^[3] tegutsesid haiguste ravijatena habemeajajad (saksa k. Barbier) ja saunapidajad (Bader). Saunapidajatel oli õigus ainult oma saunas aadrit lasta, kuppe panna, juukseid lõigata, habet ajada ja vanu kroonilisi paiseid ravida. Saunaga oli seotud ka kutselised ämmaemandad (Bade Mutter, Hebamme)^[4]. Värskete haavade parandamine kuulus habemeajajate tegevusvaldkonda ja oli saunapidajatele keelatud^[5]. Habemeajajad olid ka Eestimaal keskajal ainsamateks opereerijateks. Meistriks saamisel on pidanud habemeajaja sellid sooritama eksameid muuseas ka opereerimise ja rohuvalmistamise alal. Haigete arstijatena võisid Eestimaal tegutseda saunapidajad kuni 17. sajandi lõpuni ja habemeajajad 19. sajandi alguseni, mil likvideeriti Tallinnas habemeajajate tsunft 1784. aastal. Keskajal olid linnades ka rändarstid, õpetatud arstid tulid Saksamaalt ja nende erialaks olid ainult sisehaigused^[6].

Võru linnaarst Friedrich Reinhold Kreutzwald

Rootsi valitsusajal tegutsesid linnaarstid Eestis, linnaõigustega suuremates linnades (Tallinn, Haapsalu, Tartu, Narva).

Maeditsiinis oli 3 praktiseerijate gruppi – arstid, kirurgid ja apteekrid. Kirurgid-habemeajajad tohtisid ravida värskeid haavu ning tegeleda pisikirurgiaga, õpetatud arstid tegelesid ennekõike sisehaigustega.

Venemaa keisririigi valitsusajal tegutsesid Eesti alade Eestimaal linnaarstidena: Tallinna, Paide, Rakvere, Haapsalu, Paldiski linnaarstid. Liivimaal tegutsesid linnaarstidena: Tartu, Viljandi, Pärnu, Kuressaare, Võru, Valga linnaaarstid. Liivimaa Põhja-Lätis tegutsesid linna- ja kreisiarstid Riia linnas^[7] ja Riia kreisis^[8], Võnnu linnas ja kreisis^[9], Valmiera linnas ja kreisis^[9]. Peterburi kubermanguga liidetud Narva linnas tegutses Narva linnaarst. Asehalduskorra ajast tegutsesid lisaks kreisilinnade linnaarstidele ka kreisides e. maakondades kreisiarstid ja kihelkonnaarstid.

Eesti iseseisvumise järel tegutsesid linnaarstid linnaõigustega linnades, nt Tõnis Bergmann, Tõrva linnaarst; August Niinemaa, Petseri linnaarst; Leonid Peterson, Jõgeva linnaarst; Oskar Pihlak, Türi linnaarst; Carl Prima, Põltsamaa linnaarst; Aleksander Trusa, Nõmme linnaarst; Aleksander Vastalu, Nõmme linnaarst; Paul Ustav, Tapa linnaarst; Eduard Uuemaa (1894–1945), Otepää linnaarst.