Maardu mõis

Mõisat on esmamainitud 1397. aastal. Aastast 1529 olid mõisa omanikud Taubed, kui Maardu ja Haljava mõisad ostis Maanõukogu maanõunik Johann Taube (surn. 1549/1550)^[1]. Rootsi valitsusajal, 1586. aastal Claus Taube (surn. 1595)^[2], kellelt päris mõisa tema õde ja pärijanna Margaretha, kes abiellus pärast 1602. aastat Robert von Taubega, kes oli omanikuks veel 1641. aastal. Robert von Taubelt pärisid mõisa tema nõbud, vennad Claus ja Reinhardt von Taubed kes müüsid Maardu 1647. aastal krahv Lennart Torstensonile (1603–1651). Lennart Torstensoni (poeg Anders Torstenson müüs 1662. aastal Maardu Suure Gildi oldermannile Jacob Höppenerile, kes müüs 1663. aastal mõisa kindralmajor Fabian von Fersenile (1626–1677). Fabian von Ferseni testamendiga (1673) päris mõisa tema vennapoeg Heinrich Wilhelm von Fersen (suri enne 1691). Rootsi mõisade reduktsiooniga, Maardut ei redutseeritud, kinnitati 1696 Reinhold Johanni pojale, kindralleitnant krahv Hans von Fersenile ja tema surma järel läks mõis Reinhold Johann von Fersenile, kes 1710. aastal lahkus Rootsi.

Venemaa keisririigi valitsusajal, aastast 1715 oli omanik keisrinna Katariina I; aastast 1727 ülemõuemeister Gustav Reinhold von Löwenwolde (1693–1758); aastast 1729 Herman Jensen Bohn.

Aastast 1747 oli omanik Peter von Brevern (1711–1756), kelle järel oli mõis Brevernide suguvõsa käes kuni mõisate riigistamiseni 1919.^[3]^[4] Viimane mõisnik oli Otto von Brevern.^[5])

Mõisa peahoones tegutses kuni 1972. aastani Maardu algkool. Praegu on mõisas Eesti Pangale kuuluv õppe- ja puhkekeskus.

Tuuleveski varemed
Tall-tõllakuur
Kaevumaja
Ait-kuivati

Ajalugu

Mõisa kalmistu

Vaata ka

Viited

Välislingid

Wikiwand - on