Nukleool

Nukleool (inglise nucleolus) ehk tuumake on ülekaalukalt interfaasi (vahefaasi) rakutuumades leiduv tihke moodustis, mille sees komplekteeritakse rRNA-d ja mis vastutab ribosoomide biogeneesi (sünteesi) eest.^[1] Biomakromolekulidest sisaldab nukleool nii DNA-d, RNA-d kui valke. Nukleoole võib tuumas olla üks, kaks või enam.^[2]

Raku anatoomia
1. Tuumake
2. Tuum
3. Ribosoom
4. Vesiikul
5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik
6. Golgi kompleks
7. Tsütoskelett
8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik
9. Mitokonder
10. Vakuool
11. Tsütoplasma
12. Lüsosoom
13. Tsentrosoom

Nukleool koosneb viiest positiivsest kromosoomipaarist (13, 14, 15, 21 ja 22), mis sisaldavad inimese rakkude puhul 200–600 ribosomaalse DNA (rDNA) geeni koopiat.^[3] rDNA pealt transkribeeritakse rRNA-d.

Levinuim valk ribosoomides on nukleoliin, mis on ühtlasi ka tuntud ribosoomide marker. Teisisõnu on see valk, mille asukoha järgi (nt immuunvärvingu abil) saab teada, kus paiknevad rakutuumas nukleoolid.

Hiljuti on avastatud nukleoolide olulisus ka rakkude reageerimisel stressile (eri keskkonnateguritest tingitud stressi puhul käivitatakse nukleoolidest valkude vabastamine, mis stabiliseerivad genoomi kaitsvat valku p53).^[4]

Nukleoliini immuunvärving glioblastoomi rakuliinis T-98G. Vasakul on näidatud rakutuumade asukoht (värving tehtud DNA-ga seostuva aine DAPI abil) ning paremal nukleoliini värving nukleoolides (kommertsiaalse antikeha abil). Fluorestsentsmikroskoopia sai teostatud 200x suurendusega. Punane nool näitab mitootilist rakku, nukleoliini tüüpiline värving on paremini jälgitav interfaasis olevates rakkudes.

Vaata ka

• rRNA
• Rakutuum
• Tuumapoor