Siim Tuisk

Eesti poliitik ja ühiskonnategelane From Wikipedia, the free encyclopedia

Siim Tuisk
Remove ads

Siim Tuisk (sündinud 21. jaanuaril 1985) on eesti poliitik[1] ja aktivist, kes on võtnud sõna internetivabaduse, kodanikuühiskonna ja narkoreformi teemadel. Alates 15. augustist 2019 on ta Tallinna Linnavolikogu liige.[2]

Thumb
Siim Tuisk 2012. aastal

Tuisk on õppinud Kadrioru Saksa Gümnaasiumis ja 2003. aastal lõpetanud Rocca al Mare Kooli. 2015. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli ajaloo erialal.

Ühiskondlik tegevus

Internetivabaduse kaitsmine

Avalikkuses kerkis Tuisk esile Eesti Interneti Kogukonna ühe eestkõnelejana ACTA-vastaste protestide ajal 2012. aasta alguses. Kogukonna ühe juhina[3] osales koos Andrei Korobeinikuga avaliku teabe seaduse väljatöötamisel, mis valiti parimaks seaduseks 2012. aastal.[4][5] Hiljem on ta osalenud meeleavalduste korraldamises liikumise "Aitab valelikust poliitikast" raames ning algatanud manifesti "Harta 12"[6]. Pöördumise populaarsuse tõttu kutsus president kokku Jääkeldrisse vabakonna ja erakondade esindajad ja nõustuti ideega luua Rahvakogu, mida ette valmistanud töögrupi liikmena aitas kaasa ka Tuisk.[7]

Avatud Eesti Fondi toetusel juhtis Siim Tuisk võrguneutraalsuse, avaandmete ja digitaalsete õiguste teemalist Euroopa kodanikualgatust[8], töötades projektikoordinaatorina Eesti Inimõiguste Instituudis.[9] Algatus põhines internetivabaduse teesidel, mille 2012. aasta alguses kirjutasid Linnar Viik, Daniel Vaarik, Sten Tamkivi ja Marten Kokk. 2013. aasta veebruaris teatas AEF siiski, et projekti eesmärgid jäid saavutamata ning projektijuht Silver Meikar ja ekspert Tuisk peavad selleks antud 9810 eurot toetust tagasi maksma.[10] Tuisu võitlust internetivabaduse eest kajastas ka Artur Talviku film "Okupeeri oma müür"[11].

Tuisk on lühikest aega kuulunud Wikimedia Eesti juhatusse.[12]

Poliitiline tegevus

2012. aasta jaanuarist septembrini kuulus Tuisk Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda[13]. Ta astus uuesti SDE liikmeks 27. oktoobril 2014.[14]

Thumb
Siim Tuisk Fridays for Future meeleavaldusel Vabaduse väljakul 24. septembril 2021

2013. aasta kohalikel valimistel oli Tuisk Eerik-Niiles Krossi nõunik ja aitas kaasa IRL-i kampaania korraldamisel.[15] Samal ajal tegutses ta ka pro bono Valimisliidu Vabakund hüvanguks.[16] 2014. aasta veebruaris osales Tuisk algatuse Elamisväärne Riik koostamisel.[17]

9. oktoobril 2014 korraldas Tuisk ürituse "Ütle läbi lillede", mis toetas kooseluseaduse vastuvõtmist. Üritusel osales 2042 inimest, toetas rahaliselt 975 ja kokku annetati Riigikogule lillede ostmiseks 6680,39 eurot.[18][19]

Ta kandideeris Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas 2015. aasta Riigikogu valimistel ning sai valimisringkonnas nr 2 268 häält, kuid ei osutunud valituks.[20]

2015. aastal asus Tuisk tööle huvikaitsejuhina Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liitu[21], tegeledes peamiselt vabaühenduste rahastamisküsimustega[22], aga avaldades toetust[23] ka Teele Pehkile, kelle Pro Kapital oli nn Kalaranna kaasuses kohtusse kaevanud.[24]

2019. aastal sai Siim Tuisk seoses Jaak Juske Riigikogu liikmeks asumisega Tallinna linnavolikogu liikmeks.[25]

Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 2 (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosad) 107 häält ning ei osutunud valituks.

Uimastireformi eestvedaja

17. septembril 2015 oli Tuisk koos Kaur Kenderiga narkoreformile üles kutsuva meeleavalduse "Laske elada, raisk"[26] korraldajatest, ning esindas petitsioonile alla kirjutanuid hiljem ka Riigikogus toimunud komisjoniarutelul koos MTÜ Ravikanepi juhatuse liikme Mart Kalvetiga.[27] 2016. aastal väitles Tuisk narkopoliitika teemadel nii endise justiits- ja siseministri Ken-Marti Vaheri kui ka justiitsministri Urmas Reinsaluga, võites väitluskohtuniku hinnangul debati.[28] 2017. aastal võttis Tuisk korduvalt sõna seoses fentanüülisurmadega[29] ja Sitsi tänava süstlavahetuspunktiga[30], sattudes nii konflikti Põhja-Tallinna linnaosavanema Raimond Kaljulaidiga, kes süstlavahetuspunkti ei toetanud[viide?].

Sihtasutus Oivaline Ajakirjandus

Koos Hans H. Luige ja Viljar Arakaga asutas Siim Tuisk sihtasutuse Oivaline Ajakirjandus[31], mis annab välja stipendiume uuriva ajakirjanduse toetuseks. Rahaliselt toetasid sihtasutuse tegevust ka Hugo Osula ja Raul Kirjanen.

Remove ads

Isiklikku

Siim Tuisu ema on aeroobikatreener Kaja Tuisk ning isa on filmiprodutsent ja -režissöör Andrus Tuisk.[1]

Siim Tuisul on ettevõtja Ülane Vilumetsaga ühised lapsed Maru, Kõu ja Tähe Tuisk.[32]

Viited

Välislingid

Loading related searches...

Wikiwand - on

Seamless Wikipedia browsing. On steroids.

Remove ads