Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium

From Wikipedia, the free encyclopedia

Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium
Remove ads

Venemaa keisririigi Evangeelse Luteri Kiriku Peakonsistoorium (vene keeles Государственная евангелическая генеральная консистория, Евангелическо-лютеранская генеральная консистория, saksa keeles General-Konsistorium, Generalkonsistorium, Reichs-Generalkonsistorium) oli Venemaa keisririigis 20. juulil 1819 Venemaa keisri Nikolai I poolt Peterburis asutatud Läänemere kubermangude, Soome ja Venemaa luterlike konsistooriumite ja koguduste haldus- ja järelevalveorgan, mis teostas vastavalt 28. detsembril 1832 välja antud Uue evangeelse luteri kiriku seaduse alusel järelevalvet luteriusu konsistooriumiringkondade tegevuse üle.

Quick facts Asutatud, Tegevuse lõpetanud ...

Peakonsistoorium lõpetas tegevuse 1918. aastal ning asendati Nõukogude võimu poolt Kõrgema Kirikunõukoguga 1924. aastal. Peakonsistooriumi ülesanneteks oli:

  • luteri usu vaimulikuasjade ajamine,
  • kõikide protestantlike konsistooriumite tegevuse juhtimine,
  • kirikumääruste ja vaimulikkonna tegevuse jälgimine,
  • vaimulik tsensuur.

Peakonsistooriumi juhiks oli president, kellele allus viisepresident ja kolm vaimuliku seisusest konsistooriuminõunikku: piiskop ja ülemkonsistooriuminõunikku.

Thumb
Krahv Paul von Tiesenhausen
Autor: Pjotr Fjodorovitš Sokolov
Peakonsistooriumi presidendid
  • 1833–1845 krahv Paul von Tiesenhausen, Peakonsistooriumi president
    • 1832–1840, Johann Friedrich August Volborth (1768–1840), viitsepresident ja Venemaa evangeelse luterliku kiriku piiskop
    • 1840–1856, Friedrich Nikolaus von Pauffler, viitsepresident
  • 1845–1879 parun Georg von Meyendorff (1794–1879) (Мейендорф, Егор Фёдорович)
  • 1880–1888 parun Theodor Bruun (1821–1888) (Брун, Фёдор Антонович)
  • 1888–1891 Theodor Giers (1824–1891) (Гирс, Фёдор Карлович)
  • 1891–1896 parun Alexander Karl Abraham von Üxküll-Güldenband
  • 1897–1913 Emil Scholtz (1841–1913[2])
  • 1914–1918 parun Julius Karl von Üxküll-Güldenband.
Thumb
Luteriusu tunnistusega elanikkond Venemaa keisririigis, 1897

18. sajandi alguses Põhjasõja tulemusena liideti Venemaa tsaaririigiga Euroopa territooriumid, kus elasid erinevalt Venemaal valitsevast vene õigeusutunnistusega elanikkonnast ka protestante ja endise Poola territooriume (Ukraina), kus elas roomakatoliku kiriku kogudustesse kuuluvaid kodanikke, Venemaa keisririigis elavate vene õigeusust erinevate usutunnistusega elanike usuasjade halduseks moodustati peakonsistoorium ning selle juhi-presidendi määras keiser isiklikult, pärast keiser Peeter I surma aga asutati haldusorganina Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa asjade justiitskolleegium.

1832. aastal reorganiseeriti justiitskolleegium Evangeelse Luteri Kiriku Peakonsistooriumiks, mis asus Venemaa Keisririigi Siseministeerium haldusalas. Peakonsistoorium jaotus 5 piirkondlikuks konsistooriumiks, mille juhiks oli kindralsuperintendent, konsistooriumid jagunesid praostkondadeks, mille juhiks praost, kes tegeles praostkonna koguduste vaimulike ja majandusküsimustega.

1914. aastal kuulusid peakonsistooriumi koosseisu: president parun Julius Uexküll von Gyldenband, riigisekretär, tõeline salanõunik; asepresident piiskop, Konrad Freifeldt. Ilmikassessor: parun Robert Mirbach, tõeline salanõunik; Gerhard von Reutern, tõeline salanõunik. Vaimulik assessor: Wilhelm Kentmann, vanemkonsistooriuminõunik, Peterburi Püha Peetri kiriku pastor. Prokurör: Julius von Heptner, tõeline salanõunik. Sekretär: Emil Versmann, kolleegiuminõunik. Järelevaataja: Nikolai Behr, tõeline riiginõunik; abi Eugen Spohr, riiginõunik. Eksekuutor, kassapidaja ja arhivaar: Alfred Heinlz, riiginõunik. Tõlk: Aleksei Alphtan, riiginõunik[3].

Venemaa keisririigi Evangeelse Luteri Kiriku Peakonsistooriumi haldusalasse kuulunud luteri usu kogudused ja kirikud 1863. aastal[4].

Remove ads

Konsistooriumiringkonnad

Remove ads

Kirikud ja kogudused teistes kubermangudes

Thumb
Toropetsi luteri Peetri kirik
Thumb
Pihkva Jakobi kirik
Thumb
Hersoni kubermang, 1913
kirikud, kogudused ja vaimulikud[39] Lõuna-Venemaa (Ukraina) aladel
Esimene praostkond
  • kirikud, kogudused ja vaimulikud: Odessas, kogudus Mõkolajivis, Lustdorf und Güldendorf, Freudenthal[40] Odessa lähedal, Neu-Freudenthal[41], Groß-Liebenthal, Glücksthal[42][43], Grigoriepoles; Cassel, Odessa lähedal, Worms und Rohrbach, Johannisthal[44] und Waterloo Odessa lähedal Hersoni kubermangus; Hoffnungsthal,
  • Sarata Bessaraabias, Bergdorf[45], Arcis, Féré-Champenoise, Tarutino, Tarutino, Albota[46], Klöstitz, Bessaraabia kubermangus, Chişinăus kubermangulinnas Bessaraabias; Posthal; Eigenheim;
Teine praostkond
Thumb
Samara kubermang, 1913
Thumb
Jekaterinoslavi kubermang, 1913
Remove ads

Vaata ka

Viited

Kirjandus

Välislingid

Loading related searches...

Wikiwand - on

Seamless Wikipedia browsing. On steroids.

Remove ads