Vormsi
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Vormsi (rootsi keeles Ormsö) on 93 km² suurune saar Läänemeres Lääne maakonna territooriumil. See on suuruselt neljas saar Eestis.[1]
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
 | See artikkel vajab ajakohastamist. (August 2025) |
 |
See artikkel räägib saarest; laevade kohta vaata artikleid Vormsi (laev) ja Ormsö (laev); rahvatantsurühma kohta vaata artiklit Vormsi (tantsurühm) |
Vormsi saar moodustab põhilise osa Vormsi vallast. Valla halduskeskus on Hullo küla.
15. oktoobri 2011 seisuga oli Vormsi vallas registreeritud 415 elanikku. Statistikaameti andmetel oli 2011. aasta alguses vallas 241 püsielanikku.
13. sajandist kuni 1944. aastani elasid saarel eelkõige rannarootslased. 1938. aastal oli Vormsi saarel umbes 2600 elanikku, kellest enamik olid rootslased. Teise maailmasõja ajal, aastatel 1943–1944 lahkus valdav osa saare püsielanikkonnast Rootsi, misjärel on Vormsi püsielanike enamiku moodustanud eestlased.
Remove ads
Nimi
Eesti keeles oli Vormsi enne 20. sajandit tuntud ka kui Hiiurootsi saar. Legendi kohaselt sai saar rootsikeelse nime Ormsö (ja sellest omakorda tuletatud nime saksa keeles: Worms) Islandilt pärit viikingi Ormi („madu”) järgi, teise versioonina on pakutud Püha Olavi legendist kirjeldatud mereröövel Ormi, kolmandana 13. sajandi piiskoppi Ormi.[2][3]
Ajalugu
Varaseimad arheoloogilised leiud Vormsilt on pärit rauaajast.[viide?] Hullos asuv Püha Olavi kirik ehitati 13. sajandil. Algselt rajati see katoliku kirik puitehitisena, kivist kooriruum ehitati kiriku juurde 14. sajandil.
Vormsit on esimest korda ürikutes mainitud aastal 1391. Vormsi saare esimesteks elanikeks peetakse rootslasi, ehkki ei ole täpsemalt teada, mis aastal esimesed rannarootslased saarele saabusid. 1220. aastal korraldasid rootslased Läänemaale misjoni- ja vallutusretke, mille tulemusena võisid piirkonnas hakata tekkima või laienema rootsi asulad.[4]
Vormsi esimesed püsielanikud olid rootsi kalurid ja põlluharijad, kellest enamik oli arvatavasti pärit tänapäeva Soome aladelt. Rannarootslaste peamine asuala oli Noarootsi ja Vormsi kihelkond. Vähemalt 16. sajandi teise pooleni (mil nii Vormsi kui ka ülejäänud Eestimaa läks Rootsi Kuningriigi koosseisu) elati vabade talupoegadena Rootsi õiguse järgi, mis tähendas väiksemaid makse, soodsamat maad ja suuremat vabadust.
Ka pärast 1710. aastat, kui võim saarel läks Vene tsaarile, rakendus Rootsi õigus ius suecium Vormsi elanikele edasi, sh Rootsist kaasa toodud õigusdeklaratsiooni alusel automaatselt ka saarelt väljarändajaile. 18. sajandil oli rannarootsi kalurite ja talupoegade üks eeliseid võrreldes mandril elanud eesti sunnismaiste talupoegadega õigus oma asustusala piires vabalt elukohta valida. Mõisnikud, kellele kuuluvaid maid vormsilased harisid, võisid küll rendilepingu üles öelda, kuid pidid andma rannarootsi talupoegadele pool aastat kolimisaega. Rootslased käisid ka mõisas tööl, tööde raskus sõltus asukohast. Maksude maksmine käis peamiselt kümnisena.[4]
1604. aastal rajas Magnus Brümmer Bussbysse esimese mõisa, mis on tuntud Magnushofi ehk Suuremõisana. Aastaid hiljem suurendasid Vormsi saarel oma valdusi mõisnikud De la Gardie ja Stackelberg. Kohalikele mõisnikele ei meeldinud, et talupojad elasid ka Venemaa keisririigi võimu all edasi Rootsi õiguse järgi, ning see tekitas vastuolusid – eriti mõisnik Stackelbergiga. Mõisnike vastu käidi abi otsimas ka Rootsi kuningalt ning viimane selline retk tehti 1861. aastal. 1841. aastal tegi Eestimaa kubermanguvalitsus otsuse eemaldada Stackelberg Vormsi mõisate valitsemisest, põhjuseks toodi tema põhjendamatult halb käitumine talupoegadega. Vormsi saare mõisate valitsemine läks üle tema pojale.[5]
Hullos asuv Püha Olavi katoliku kirik ehitati 13. sajandil, pärast reformatsiooni 16. sajandil sai sellest luteri kirik (nüüdisajal kuulub see EELK Lääne praostkonna luterlikule kogudusele). Algselt ehitati kirik puust nagu enamik tolleaegseid pühakodasid. Kivist kooriruum ehitati juurde 14. sajandil. Kiriku lääneosale ehitati kellatorn, mille jäänuseid on siiani sissekäigu juures näha. Hoone rüüstati täielikult Liivi sõja ajal. Rööviti kirikuhõbe ning kirikukellad viidi Saaremaale. Rüüstajateks olid nii vene sõjaväelased, saarlased kui ka riigirootslased. 1632. aastal püstitati vana puuhoone asemele uus kivihoone ning kirikukell paigutati seina. Hiljem pole kirikuhoonet enam laiendatud, vaid ainult aeg-ajalt remonditud.[4]
Rootsi ärkamisliikumise ajal (19. sajandil) tulid Eestisse misjonitööd tegema viis meest, kelle hulgas oli Vormsi saarel tuntud misjonär Lars Johan Österblom. Österblom viibis saarel 14 aastat ning selle ajaga asutas ta kolm kooli, palvemajasid ja karskusseltse. Österblomi ulatusliku tegevuse tõttu vaadeldaksegi Vormsi ajalugu sageli kahes perioodis: Österblomi-eelne ja -järgne aeg. Vaatamata tema positiivsetele tegudele püüti temast ka korduvalt lahti saada ning seda eelkõige kohaliku õigeusu preestri kinnisidee tõttu. Lõpuks, venestusaja saabudes, 1886. aastal õnnestus tsaarivõimu esindajatel Österblum Vormsilt välja saata. Väljasaatmise põhjenduseks toodi tema väidetav "kahjulikkus" tollal ametlikule riigiusule, st Vene Õigeusu Kirikule.[4]
Õigeusu kogudus rajati Vormsi saarele 1886. aastal. Kirik rajati tsaariaegse Venemaa venestamispoliitika raames ning 500 liiget saadi eelkõige sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise survega. Vormsi õigeusu kirik tegutses umbes 40 aastat. 1937. aastaks olid jumalateenistused lõppenud. Baptistikoguduse maja Rälbys ehitati 1878. aastal, mis oli esimene palvemaja Vormsis.
Esimese maailmasõja alguse mobiliseerimislaine viis saarelt omajagu inimesi. Sõja ajal ehitati saarele kaitsekindlustusi. Alates 1917. aastast oli Vormsi saar terve aasta sõjapiirkonnas, samas otsest sõjategevust seal ei toimunud.
Iseseisvas Eesti Vabariigis lõid rannarootslased kaasa paljudes seltsides ning nende valitud rahvaesindaja oli riigikogus.
Teine maailmasõda tõi Vormsi elanikele kaasa suuri muudatusi. Vahetult pärast seda, kui juunis 1940 olid Nõukogude väed okupeerinud Eesti Vabariigi territooriumi, saabusid ka Vormsile Nõukogude sõjaväeüksused. 1941. aasta suvel toimus Saxby tuletorni pärast ohvriterohke lahing sissetungivate Saksa ja Eestist taanduvate Nõukogude vägede vahel.[4] 1943.-1944. aastal lahkus Vormsilt enne teist Nõukogude okupatsiooni peaaegu kogu saare elanikkond. Osa liikus Soome kaudu Rootsi ja mõned sõitsid sinna otse üle Läänemere. Inimesi aitas kokkuleppel Saksa võimuesindajatega transportida Rootsi sõjalaev Odin. Pärast rannarootslaste lahkumist jäi Vormsi 1944. aasta sügiseks peaaegu inimtühjaks – saarel hulkusid koduloomad.[4]
Remove ads
Vormsi külad
,_Vormsi_saar_(Ormsö)_SLS_443_26_-_1934.jpg)
Vormsi võib jaotada kaheks: ida- ja lääneosaks. Idapoolsetes külades elasid kalurid ja vaesem rahvas. Idapoolsetest küladest on Sviby küla varem ajaloos kaks korda maha põlenud, viimati 1932. aastal. Tänaseks on Sviby majade vahed pikemad ning seetõttu ka tuleoht väiksem.
Hosby on üks Vormsi idapoole nooremaid külasid, selle lähedal paikneb Skärssteni rändrahn. Söderby, mis oli mõisa küla ja kus eelmise sajandi alguses toodeti soola. Norrby küla lähedal asub 1935. aastal ehitatud tuletorn. Norrby, Diby ja Rälby on tänapäevaks ühed paremini säilinud Vormsi asulad.
Diby küla on saanud nime lähedal asuva Diby järve järgi. Rälbyt on peetud Vormsi üheks jõukamaks külaks. Rälbys tegutses pühapäevakool, laulu- ja keelpilliansambel, külas on oma palvemaja. Külast põhja pool asub Rälby sadam.[6]
Vormsi kiriku juurest Hullo külas läheb tee edasi saare lääne- ehk "jõukamasse" poolde. Vormsi lääneosas elasid oma majades laevaomanike ja teiste meremeeste pered. Håkabackani küla olevat saanud nime selle järgi, et talvel puhus tuul künkalt lume ja koormad jäid kinni, nagu haaranuks neid mingi salapärane haak (håka – 'haak'). Vormsi ainus säilinud suitsutare asub Håkabackanil. Borrby küla asutajateks peetakse sajandeid tagasi Soomest Borgåst tulnud inimesi. Borrby asub "kabelikünkal" (rootsi keeles kabolbackan). Külas asub veel Dambackani mägi ('kohtumägi').
Vormsi esimesteks asukateks peetakse Kärrsläti elanikke. Kärsläti külas asus Vormsi suurim palvemaja. Saxby küla tuntus tuleb eelkõige seal asuvast majakast. Förby ehk Eesküla oli rahvarohke küla, mis elatus peamiselt kartulikasvatusest ja saaduste Rootsi müümisest. Förby reidil peatusid tihti suured kaubalaevad.
Förbyst läheb tee Fällarnasse, mille ääres metsas asub Hoitbergi korallriff. Suuremõisas on siiani kahel pool seda teed näha endise Suuremõisa (Magnushofi mõisa) varemeid. 1747. aastal ostis mõisa Karl Wilhelm von Stackelberg. Rahvapärimuse kohaselt mängis mõisa kaardilauas Stackelbergi pojale maha Aurora Königsmarcki ja Poola kuninga August II poeg krahv Moritz. Suuremõisast Rumpo poole viiva tee ääres asub Prästvike järv, mis hakkab vähehaaval kinni kasvama.[6]
Remove ads
Loodus
Vormsi saar on tekkinud ühest suurest ja ligikaudu 30 väiksemast saarest. Maismaad on kokku 93 km² ja rannajoont 109 km.[7] Umbes 3000 aastat tagasi hakkasid Vormsi kõrgemad osad üle merepinna tõusma. Kerkimise tulemusel on merelahtedest moodustunud Prästvike, Diby ja Kersleti järv. Rannajoon on väga liigestatud, poolsaared vahelduvad lahtedega. Vormsi põhjarannikul läheb meri kiirelt sügavaks. Saare lõunarannikul on vesi pikalt madal.
Vormsi lääne- ja põhjarand on kivised. Liivaranda leiab ainult Rumpo külas. Saare aluspõhi koosneb lubjakivist. Sealsete lubjakivide järgi on hakatud eristama ordoviitsiumi Vormsi ladet, mis on saare järgi nime saanud.[8] Saar on väga tasane, kuid pinnamoele lisavad vorme oosid ja rannavallid. Kõige kõrgem koht on 13 meetrit üle merepinna ulatuv Huitbergi küngas. Vormsi maastikku iseloomustab vaheldusrikas loodus, millele on iseloomulikud loopealsed ja kadastikud (saare lääneosa) ning idaosas madalad ja soised paigad. Üle poole saare pindalast moodustab mets. Metsandus on turismi kõrval Vormsi üks suuremaid sissetulekuallikaid. Hullo külas asub suur rändrahn Parunikivi.
Aktiivse põllumajandusega on tekkinud ja säilinud rannakarjamaad ja puisniidud. Niitudel esineb Eestist ja kogu Euroopast kadunud või ohustatud taime- ja loomaliike. Taimestik on väga rikkalik. Saarel on loetletud üle 900 liigi puid, põõsaid ja rohttaimi, millest umbes 60 on kaitse all. Samuti leidub samblaid (301 liiki).
Vormsi saarel on registreeritud 3 roomaja- ja 3 kahepaikseliiki. Üks haruldasemaid isendeid on juttselg-kärnkonn ehk kõre, kes elutseb madalaveelistes rannaloikudes. Kaitsealuseist liikidest leiab saarelt suurkõrva. Imetajaid on 25 liiki, kelle hulgas on viimasel ajal arvukalt ilveseid ja väga palju metssigu. Ka saare linnustik on rikas: linde on 211 liiki. Eraldi võib välja tuua saarel pesitsevad merikotkad ja sookured. Vormsil tegutseb rabapistrik, kassikakk, hüüp ja niidurüdi. Tihti kohtab rukkirääku, keda mujal Euroopas eriti pole.
Vormsit läbivad kaks olulist lindude rändeteed. Kevadel ja sügisel võib osa saada valgepõsk-laglede ning teiste metshanede läbirändest. Sügisel muudavad sookured põllud halliks.[9]
Remove ads
Transport
Parvlaevaühendus mandriga toimub Sviby sadama kaudu.
Saarel asuvatest merenavigatsioonirajatistest on kasutusel Saxby tuletorn ning Norrby ülemine ja Norrby alumine tuletorn, samuti mitu tulepaaki ja päevamärki.
Sobivate jääolude korral võetakse Vormsi ja mandri vahel kasutusele umbes 12 km pikkune jäätee.
Saarel asub ka lennuväli.
Vaata ka
Viited
Kirjandus
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads