Vikipeedia
Veebientsüklopeedia, mida igaüks võib täiendada From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Vikipeedia (inglise keeles Wikipedia /ˌwɪkɨˈpiːdiə/ või /ˌwɪkiˈpiːdiə/) on paljukeelne veebipõhine vaba sisuga entsüklopeedia, mida kirjutab ühiselt suur hulk vabatahtlikke.
 |
See artikkel räägib entsüklopeediast, asteroidi kohta vaata artiklit 274301 Wikipedia. |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
.png)
2025. jaanuari seisuga oli Vikipeedial 340 keeleversiooni ja artiklite koguarv üle 64 miljoni. Suurim keeleversioon on ingliskeelne Vikipeedia, kus on üle 6,9 miljoni artikli.[1] Artiklite arvult järgnevad sebu, saksa, prantsuse ja rootsi Vikipeedia. Eestikeelses Vikipeedias on üle 250 000 artiklit.
Vikipeedia populaarsus on järjepidevalt tõusnud ning selle kõrvale on loodud mitu sõsarprojekti, näiteks Vikisõnastik (Wiktionary) ja Vikiülikool (Wikiversity). Suuremad sõsarprojektid on Wikimedia Commons ja Wikidata.
Palju on vaieldud Vikipeedia usaldatavuse ja täpsuse üle. Kritiseeritud on selle avatust vandaalidele, ebaühtlast kvaliteeti ja vasturääkivust, mitteneutraalsust ja konsensuse või populaarsuse eelistamist kvalifitseeritusele. Hoolimata kõigest on selle tasuta kättesaadavus, pidev uuendamine, suur hulk üksikasjalikku infot ning hulk versioone eri keeltes teinud Vikipeediast ühe kõige enam kasutatava veebis leiduva infoallika.
Vikipeedia sisu kirjutavad ja haldavad vabatahtlikud, keda nimetatakse vikipedistideks. Selle eest palka ei maksta. Projektil on aktiivseid vabatahtlikke üle maailma ligi 80 000.[2]
Veebientsüklopeedia tehnilise ja juriidilise poole ning rahastamisega tegeleb Ameerika Ühendriikide mittetulundusorganisatsioon Wikimedia Sihtasutus (Wikimedia Foundation). 2016. aasta algul töötas sihtasutuses umbes 300 inimest.[2]
Remove ads
Keeleversioonid
Pikemalt artiklis Vikipeediate loend
2025. aasta jaanuari seisuga eksisteeris Vikipeedia 340 keeleversioonis. Üheksateistkümnes versioonis oli igaühes üle miljoni artikli: inglis- (esimene, 6,9 miljonit artiklit), sebu- (6,1 mln), saksa- (2,9 mln), prantsus- (2,6 mln), rootsi- (2,6 mln), hollandi- (2,1 mln), vene- (2,0 mln), hispaania- (2,0 mln), itaalia- (1,9 mln), araabia(masri)- (1,6 mln), poola- (1,6 mln), hiina- (1,4 mln), jaapani- (1,4 mln), ukraina- (1,3 mln), vietnami- (1,2 mln), varai- (1,2 mln), araabia- (1,2 mln), portugali- (1,1 mln) ja pärsiakeelses Vikipeedias (1,0 mln). Üle 500 000 artikli oli veel üheteistkümnes versioonis: katalaani-, serbia-, indoneesia-, korea-, norrakeelses Vikipeedias, soomekeelses Vikipeedias jne. Üle 100 000 artikli oli kokku 71 versioonis, sealhulgas eesti-, leedu- ja lätikeelses Vikipeedias. Kõige väiksem ametlikult avatud Vikipeedia oli Kanadas kõneldavas cree keeles (12 artiklit).[3]
Üldjuhul luuakse Vikipeedia versioone igas keeles vaid üks, eranditeks on versioon lihtsustatud inglise keeles (Simple English) ja kaks versiooni valgevene keeles (erinevad ortograafiad). Enamik keeleversioone on elavates keeltes; kuigi vabatahtlikud on loonud ka mõned Vikipeedia versioonid väljasurnud ja tehiskeeltes nagu ladina keel, esperanto ja volapük, nende arengusse Wikimedia Sihtasutus otseselt ei panusta.
Saksakeelne versioon on välja antud ka DVD-ROM-il ja paberteatmikuna ning planeeritakse inglise versiooni DVD-d või paberversiooni. On mitmeid veebisaite, mis peegeldavad Vikipeedia osa või kõikide keeleversioonide sisu.
Eestikeelses versioonis on praegu 254 095 artiklit ja see oli 2025. aasta mai seisuga artiklite arvult 47. Vikipeedia, paiknedes edetabelis slovakikeelse ja lõunaaserbaidžaanikeelse vahel. Alates 2005. aastast on olemas ka võrukeelne Vikipeedia, mis augustis 2024 oli 6697 artikliga suuruselt 198. Vikipeedia.[3]
Ühes kuus külastatakse Vikipeediat ligi kahest miljardist ühesest seadmest.[4] Eri keeleversioonide peale oli Vikipeedial 2014. aasta mai seisuga 73 000 aktiivset kasutajat[5].
Remove ads
Vaba sisu
Enne 2009. aasta juunit olid kõik Vikipeedia artiklid avaldatud GNU vaba dokumentatsiooni litsentsi (GFDL) tingimustel. GFDL on üks paljudest copyleft-litsentsidest (vrdl copyright 'autoriõigus'), mis lubab sisu kopeerida, reprodutseerida, luua sellest tuletatud töid ning kasutada ärilistel eesmärkidel seni, kuni tunnustatakse algseid autoreid ja kui nendel tingimustel kopeeritud või loodud sisu jääb samade tingimuste alla. 2009. aasta juunis võeti GFDL-i kõrval kasutusele Creative Commons Attribution-ShareAlike (CC-by-SA) 3.0 litsents. 2009. aasta juunist on kogu tekst kasutatav Creative Commons Attribution-ShareAlike (CC-by-SA) 3.0 litsentsi tingimustel ning suur osa tekstist on kasutatav ka GFDL-i tingimustel.
Remove ads
Nimi
Nimi "Vikipeedia" on saadud sõnade "viki" (kasutatava tehnoloogia nimetus) ja "entsüklopeedia" liitmise teel (wiki tähendab havai keeles 'kiire' ning peedia tuleb kreekakeelsest sõnast παιδεία paideia, mis tähendab 'haridust', 'teadmist').
Ajalugu
Vikipeedia loodi 2001. aasta 15. jaanuaril esialgu osana Nupedia projektist. Nagu praegune Vikipeedia, oli ka Nupedia vaba võrguentsüklopeedia projekt. Nupedia artikleid kirjutasid eksperdid, seejärel vaatasid teised eksperdid artiklid enne avaldamist läbi. Projekti alustati 9. märtsil 2000 ning selle omanik oli Bomis, internetiportaali haldav firma. Nupedia peamised juhid olid Jimmy Wales (Bomise tegevdirektor) ja Larry Sanger (Nupedia ja hiljem ka Vikipeedia peatoimetaja). Sangeri väitel erines Nupedia teistest entsüklopeediatest selle poolest, et selle sisu oli vaba, suurus ei olnud piiratud ning see oli erapooletu, mis tulenes Nupedia avatud olemusest ja võimalikust suurest kaastöötajate arvust.[6]
Alates 2003. aastast haldab Vikipeediat mittetulundusühing Wikimedia Sihtasutus (Wikimedia Foundation).
Remove ads
Riist- ja tarkvara
2018. aasta seisuga asuvad põhilised serverid Ashburnis Virginia osariigis Washingtoni lähistel. Seal osutab serveriteenust USA ettevõte Equinix. Sekundaarserverid paiknevad Carrolltonis Texase osariigis, kus serveriteenust osutab USA ettevõte CyrusOne.
Puhverserverite asukohad:
Tarkvarana kasutatakse:
- OS – Linux;
- WWW – Apache HTTP Server ja Squid cache serverid, viimaste koormust jaotab Perlbal;
- DB – MySQL;
- Skriptid – PHP.
Remove ads
Logo
Teabe otsimine
Vikipeedias on erinevaid võimalusi teabe otsimiseks, saab kasutada otsingulahtrit, samuti klõpsata lisateabe alalõigus (Vaata ka), tekstis hüperlinkidel, viidetel, uurida kategooriaid jne.
Otsinguprofiilid
2024. aastal ajakirjas Science Advances avaldatud uuringu kohaselt jagunevad Vikipeedias teabe otsijad üldjoontes kolme rühma: n-ö askeldajad, kütid ja tantsijad (ing k busybody, hunter, dancer).[7] Ligi 500 000 kasutaja andmete uurimisel 50 riigis tuvastati, et askeldajad hüppavad Vikipeedias teavet otsides ühelt infokillult teisele ning võivad jõuda viimaks teabeni, mis pole algse otsinguga eriti seoses. Neid iseloomustab uudishimu kõige uue suhtes. Kütid otsivad seevastu konkreetset teavet, tegelevad selle otsimisega sihipäraselt ja algsest eesmärgist ei hälbi.[8] Ühtlasi tuvastati korrelatsioon uuritava riigi võrdsuse taseme ja otsingustiilide vahel: madalama õiguste võrdsusega riigis domineeris kitsam otsingustiil ehk kütid, suurema võrdsuste tasemega riigis oli infootsing mitmekesisem. Kolmas otsijaprofiil oli n-ö tantsija, kes sarnaselt askeldajale liigub erineva teabe vahet, kuid seostab omavahel loominguliselt ning koordineeritult erinevaid ideid ja teooriaid. Säärane huvi osutab interdistsiplinaarsele mõtlemisele.[9]
Remove ads
Probleemid
Kuna Vikipeedia artikleid saavad suures osas piiranguteta luua ja toimetada peaaegu kõik, kaasneb selles sisalduva teabega kohati probleeme, nii võivad poliitikud või muud avaliku elu tegelased püüda neid puudutavat infot manipuleerida, aga on esinenud ka muid juhtumeid, näiteks on esitatud väljamõeldisi ajalooliste faktidena. Seda olulisemad on artiklite viited ja allikakriitilisus.[10][11] Samas pole ka klassikalised entsüklopeediad veavabad ja valdkonniti on Vikipeedia üsna täpne, nii näiteks ravimite artiklid on osutunud uuringute kohaselt peaaegu 100% paikapidavaks.[12]
Vigade esinemine on haruldane, kuid seda rohkem saavad nad tähelepanu, kui neid leitakse. Nii esineb kuulsaid näiteid juhtumitest, kus Vikipeediasse on pikaks ajaks üles jäänud eksitav teave. Näiteks paari kooliõpilase nalja tõttu peeti ingliskeelses Vikipeedias ja selle mõjul ka muudes allikates mitu aastat ekslikult rösteri leiutajaks olematut šotlast Alan MacMasterit[11] ja üks hiinakeelse Vikipeedia endine toimetaja kirjutas kümne aasta jooksul Hiina ja Venemaa ajaloo kohta ligi 200 valeartiklit enne kui tema tegevusele jälile saadi.[13]
Vikipeedia tsenseerimine
- Pikemalt artiklis Vikipeedia tsenseerimine
Vikipeedia blokeerimine on osa tsensuurist internetis. Tervet riiki hõlmav Vikipeedia blokeerimine on toimunud riikides nagu Valgevene, Iraan, Pakistan, Venemaa, Saudi Araabia, Süüria, Tuneesia, Türgi, Usbekistan ja Venezuela. Vikipeediale ligipääs on takistatud alates 2019. aasta 23. aprillist Hiinas[14] ja 2021. aasta 21. veebruarist Myanmaris[15].
Samuti on ähvardatud[16] ja taga kiusatud selle toimetajaid.[17]
Remove ads
Vaata ka
Viited
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads