Mais
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Mais (botaaniline nimi harilik mais; teaduslik nimetus Zea mays) on kõrreliste sugukonda maisi perekonda kuuluv üheaastane teravili.
 |
See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Mais (perekond) |
Esimesena kirjeldas maisi teaduslikult Linnaeus.
Remove ads
Ajalugu
Mais pärineb tõenäoliselt Kesk-Ameerikast, kus seda hakati kasvatama umbes 7000 aastat tagasi. Vanimad maisiseemned leiti Teotihuacánist, mis asub Pueblo linna lähedal Mehhikos. Mais oli väga oluline toiduallikas maiade ja asteekide tsivilisatsioonis. Kesk-Ameerikast levis mais põhja poole kuni Kanadani ja lõuna poole kuni Argentinani. Pärast Ameerika avastamist 15. sajandil introdutseeriti mais Hispaania kaudu Euroopasse, kus seda esialgu kasvatati soojemates Vahemere maades, hiljem peaaegu kogu Euroopas.[2]
Veel 1980. aastatel arvati, et mais kultuuristati 4500 aastat tagasi Mehhikos ja Guatemalas.[3]
Remove ads
Alamliigid
Harilikust maisist on aretatud palju sorte, mida rühmitatakse mitmeks alamliigiks:[1]
- hammasmais (Zea mays L. subsp. mays) – Indentata rühm
- paismais ehk lõhenev mais ehk plaksumais (Zea mays L. subsp. mays) – Everta rühm
- kõva mais ehk ränimais (Zea mays L. subsp. mays) – Indurata rühm
- suhkrumais (Zea mays L. subsp. mays) – Saccharata rühm
- sõklamais (Zea mays L. var. tunicata Larrañaga ex A.St.Hil.)
- tärklismais (Zea mays L. subsp. mays) – Amylacea rühm
- tärklise-suhkrumais (Zea mays L. subsp. mays) – Amyleasaccharata rühm
- vahamais (Zea mays L. subsp. mays) – Ceratina rühm.
Remove ads
Morfoloogia ja füsioloogia
Mais on kõrreline ja kasvab tavaliselt 2–3, harva kuni 6 m kõrgeks. Ta annab hektari kohta rohkem teri kui ükski teine teravili.
Püstise kõrre läbimõõt on 2–7 cm ja selle südamik on täitunud pehme säsiga. Soodsate kasvutingimuste korral on kõrrel ka külgvõrsed.[4]
Viljapea kasvab varrele lehekaenlasse. Tõlvikuid on maisitaimel 1–4[4]. Tõlvik on tavaliselt 10–25, harva kuni 45 cm pikkune ja sisaldab tavaliselt 200–400, harva kuni 1000 seemet. Seemne mass on 190–400 mg[2]. Tõlvikud arenevad emasõisikutest, isasõisikud asuvad eraldi sama taime ladvas. Seemned on tavaliselt kollased, kuid eri sortidel võivad olla ka valkjad, punased, sinakad, mustjad jne.
Hästi arenenud juurestik aitab kõrget taime püstisena hoida.
Mais on C4-taim, see on kohastunud süsihappegaasi halva kättesaadavusega atmosfäärist ja ei liida seda Calvini tsüklisse otse õhust.
Kasvukohad ja -tingimused
Harilik mais on valgusnõudlik ja soojalembene taim ning seda kasvatatakse peaaegu kogu maakeral, välja arvatud polaaralad ja kõrgmäestikud. Kasvuperioodi soovitatav õhutemperatuur jääb vahemikku 25–30 °C.[4] Maisi kasvatatakse merepinna kõrgusel Kaspia mere lähedal ja kuni 4000 m kõrgusel Peruu Andides.[2] Taimed kasvavad kõige paremini kergetel, hästi õhustatud, neutraalse reaktsiooniga ja viljakatel muldadel.
Remove ads
Paljunemine
Harilik mais on ühekojaline taim, isas- ja emasõisikud paiknevad samal taimel. Tolmlemine toimub tuule abil.
Maisi kultiveerimine
Maisi kultiveeritakse maailmas laialdaselt. Kaalu poolest ületab maailma maisitoodang riisi ja nisu toodangu. 2009. aastal toodeti maailmas 817,11 miljonit tonni maisi, maisipõldude pindala oli 159,5 miljonit hektarit. Viimase 40 aasta jooksul on tootmismahud tõusnud natuke üle kolme korra.[5] 2012. aastal toodeti maailmas 872,8 miljonit tonni maisi, 2017. aastal 1134 miljonit tonni.[6]
Aastail 1969–1971 oli maisi saagikus kõige suurem Austrias (55,5 ts/ha). Järgnesid USA (51,6 ts/ha), Prantsusmaa (51,5 ts/ha), Kanada (50,8 ts/ha) ja Saksa FV (50,5 ts/ha). Maailma keskmine oli 25,4 ts/ha.[7]
1983. aastal oli maisi saagikus kõige suurem Kreekas (95,9 ts/ha). Järgnesid Itaalia (70,7 ts/ha), Austria (69,9 ts/ha), Ungari (65,5 ts/ha) ja Prantsusmaa (63,2 ts/ha). Maailma keskmine oli 28,0 ts/ha.[7]
2017. aastal oli maisi maailma keskmine saagikus 47,4 ts/ha.[6]
Maisi koristamiseks on välja töötatud maisikombainid. Need eraldavad maisitõlvikud vartest ning seejärel hekseldavad lehed ja varred. NSV Liidus toodeti maisikombaine Hersonets, mille tootlikkus oli 0,7–1,5 ha/h.[8]
Remove ads
Kasutamine
Haljalt koristatud taimi kasutatakse loomasöödana, biogaasi tootmiseks ja silo valmistamiseks. Maisiteradest valmistatakse maisijahu, maisihelbeid, loomasööta, piiritust, tangu, maisitärklist, siirupit jm.
Maisijahust tehakse leiba, lisades nisu- või maniokijahu. Noori suhkrumaisi tõlvikuid kasutatakse köögiviljana, süüakse toorelt või keedetult.
Harilik mais Eestis
Eestis hakati harilikku maisi kasvatama 1835. aastal Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituudis, mis tegutses 1834–1839[4]. 1885. aastal kasvatati maisi Sangaste, 1895. aastal Rooma mõisas[9]. Põhiliselt kasvatati haljasmassi, Lõuna-Eestis loodeti saada ka teri[9].
Maailmasõdade vahelises Eestis uuriti maisikasvatust Tartu Ülikooli Taimebioloogia Katsejaamas. Katsed näitasid, et Eesti kliima on maisi jaoks liiga heitlik, sageli jäi suvi külmaks. Tehtud tööst kokkuvõtte teinud Nikolai Rootsi leidis, et maisilt ei tasu Eestis igal aastal teri oodata, peale selle oleks vaja sügisel tõlvikuid kunstlikult, rehe all kuivatada, aga tärklisetoodangus ei suudaks mais sellegipoolest kartuliga võistelda. Üksnes silokultuurina olevat tal tulevikku.[9]
Laialdasem maisi kasvatamine algas pärast seda, kui NSV Liidu juhiks sai Nikita Hruštšov. 1953. aasta oktoobris EKP pleenumil käsitles Johannes Käbin maisikasvatust Eesti põllumajanduse prioriteetse suunana. 1955 oli maisipõldude kogupindala 33 000 ha. Siiski selgus üsna pea, et meie kliima on maisi jaoks liiga heitlik ja suved pole piisavalt soojad. Terad meie suvetingimustes sageli ei valmi ja seetõttu kasvatati maisi peamiselt haljasmassi saamiseks, mida kasutatakse loomasöödana või silo valmistamiseks. 1957. aastal oli maisipõldude pindala ainult 3800 hektarit, aga 1961. aastal 33 000 ha.[9]
Pärast seda, kui maisisaak 1962 külma ja vihmase suve tõttu ikaldus, hakkas maisikasvatus kogu NSV Liidus oma menu kaotama. 1963. aasta detsembris tunnistas Hruštšov partei pleenumil, et teraviljakultuurina on mais NSV Liidus perspektiivitu, aga pidas vajalikuks seda silokultuurina.[9] Maisi kohustuslik viljelemine lõpetati pärast seda, kui Hruštšov 1964 kõigist ametitest tagandati.
1980. aastatel oli maisipõldude pindala 5000–6000 hektarit.[4] Eestis kasvatatavad maisisordid ('Crescendo', 'Furioso', 'TK 160') annavad kuivaine saaki 12–15 t/ha.[10]
Remove ads
Toiteväärtus ja biokeemiline koostis
Toiduks tarvitatava suhkrumaisi värskelt valminud terade toiteväärtus ja biokeemiline koostis on toodud alljärgnevates tabelites.
Mais kultuuris
Mais on kujutatud Angola, Grenada, Keenia, Mosambiigi ja Sambia vapil. Kuni 1992 oli mais kujutatud Roheneemesaarte vapil. Mais oli ka Moldaavia NSV vapil.[12]
Maisitaime vars kahe küpse tõlvikuga on kujutatud Horvaatia 1-lipase mündi reversil. Neid münte vermitakse alates 1993.
Stephen King on kirjutanud novelli "Maisi lapsed", mis on andnud ainet mitmele õudusfilmile.
Vaata ka
Viited
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads