Ühiskonnauuringute Instituut
From Wikipedia, the free encyclopedia
Ühiskonnauuringute Instituut on arvamusküsitlusi korraldav Eesti mittetulundusühing.
Ühiskonnauuringute Instituudi asutasid 2016. aasta veebruaris Tartu Ülikooli võrdleva usundiloo vanemteadur Peeter Espak ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste muuseumi juhataja nooremteadur Art Johanson. Espaki sõnul tekkis sõprade ja kolleegidega arutledes idee luua "mõttekoda või selline kooslus, mis hakkaks muu hulgas tegelema uuringutega". Johansoni sõnul püüavad nad ühiskonnas kerkinud teemasid vahendada võimalikult erapooletult. Tegevuseks vajalik raha küsiti tuttavatelt ettevõtjatelt, kes sarnaselt Espaki ja Johansoniga kuulusid üliõpilasorganisatsiooni Sakala.[1][2]
Alates 2016. aastast on Ühiskonnauuringute Instituut korraldanud iga-aastasi väärtushinnangute uuringuid ja nende tutvustamiseks avalikke seminare Teaduste Akadeemia saalis. Seminaride juhataja ja moderaatorina on senini tegutsenud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan Raul Eamets, põhilise analüütikuna on tegutsenud Tartu Ülikooli politoloog Martin Mölder. 2017. aasta konverents kandis pealkirja «Nähtamatu enamus: Eesti kodanike liberaalne ja konservatiivne enesemääratlus ning hoiakud 2016. ja 2017. aastal» ning ettekandeid pidasid Martin Mölder, Mihkel Solvak, Hardo Pajula ja Marti Aavik; paneeldiskussioonis osalesid Oudekki Loone, Marti Aavik, Martin Mölder, Mihkel Solvak ja Hardo Pajula. [3] 2018. aasta konverentsil «Poliitikas kaotsi läinud: Eesti kodanike väärtushinnangud ning erakondlik esindatus» esinesid ettekannetega Tanel Paas, Martin Mölder ja Väino Koorberg, diskussioonis osalesid Ahto Lobjakas, Varro Vooglaid, Keit Pentus-Rosimannus ja Tõnis Lukas.[4]
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat alustasid 2019. aasta alguses koostööd, mille raames küsitakse esimest korda Eestis inimeste erakondlikku eelistust iga nädal.[5]
2016
2016. aasta märtsis ütles Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi juhataja Halliki Harro-Loit uue MTÜ sarnast nimevalikut kommenteerides, et neid see ei sega. Tartu Ülikooli pressinõunik Virge Tamme teatas, et ülikool toetab teadlaste aktiivset päevakajalistel teemadel sõnavõtmist, kuid samas peab tähtsaks, et nad ei läheks vastuollu hea akadeemilise tava ja uurimiseetikaga.[1] Tartu Ülikooli sotsioloogia õppetooli juhataja Veronika Kalmuse arvates mõjutavad Ühiskonnauuringute Instituudi uuringutulemustele tuginevad pressiteated avalikku arvamust, kuna nende küsitlused pööravad tähelepanu teatud teemadele. Ühiskonnauuringute Instituut oli küsitluste läbiviimise tellinud Turu-uuringute AS-ilt, mille uuringujuhi Juhan Kiviräha hinnangul Ühiskonnauuringute Instituut küll „ajab teatud rida ja nende positsioonid mingites küsimustes on endal olemas, aga põhimõtteliselt need pealkirjad väljendavad uuringus selgunud fakte." Art Johansoni sõnul pole nende eesmärk avalikku arvamust mõjutada ja uuringutulemuste avaldamine seda tema arvates ei teegi. Nende sihiks nimetas ta pigem ühiskonnas juba levinud väärtushinnangute kirjeldamist.[2]
2017
30. märtsil 2017 tegid Eesti Sotsioloogide Liit, Sotsioloogia Üliõpilaste Liit Eestimaal, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut ja Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituut ühisavalduse, kus teatati, et mitme avalikkuses esitletud väidetavalt sotsioloogilise uuringu tegijate eesmärkides ja/või kompetentsuses on põhjust kahelda ning kutsuti üles ajakirjandust ja teisi avaliku kommunikatsiooni institutsioone mitte tiražeerima selliste uuringute andmeid ja nende alusel tehtud järeldusi. Murettekitavaks peeti asjaolu, et Ühiskonnauuringute Instituut kasutab enese legitimeerimiseks akadeemilisi sümboleid, ja rõhutati, et sel asutusel puudub seos Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituutidega.[6]
Oma vastulauses teatas Ühiskonnauuringute Instituut, et nende tellitud küsitlused on olnud avaliku ja korrektse metodoloogiaga ning küsimused läbinud uuringufirma (Turu-uuringute AS-i) sotsioloogilise ekspertiisi. Ühiskonnauuringute Instituut nimetas taunimisväärseks üleskutset mitte levitada uuringute andmeid.[7] Turu-uuringute AS-i uuringujuhi Juhan Kiviräha sõnul läbivad kõik küsimused uuringufirma eelkontrolli, kus vaadatakse, et need ei oleks mingil moel kallutatud ja oleksid vastajatele üheselt mõistetavad. Samas ütles ta, et "küsitlusfirma ei saa vastutada selle eest, kas ja kuidas võimaldavad küsitlustulemused kontrollida püstitatud hüpoteese ja saavutada uuringu üldiseid eesmärke."[8]
Juhan Kivirähk tõi eraldi intervjuus ka välja asjaolu, et osade sotsioloogide poolt kritiseeritud ja Ühiskonnauuringute Instituuti tauniva ühisavalduse ajendanud küsitlusplokk, mis puudutas ka samasooliste vahelisi seksuaalsuhteid ja suhtumist paljudesse erinevatesse küsimustesse, nagu abort, prostitutsioon, eutanaasia, enesetapp, on pärit maailma väärtusuuringust (World Values Survey), mille autoriks ja edendajaks oli USA politoloogiateaduse suurkuju Ronald F. Inglehart (1934-2021). Kivirähk mainis viitega küsimuse pärinemisele maailma vastava temaatika ühelt juhtivalt teadlaselt, et kui "kritiseeritakse, et küsimuste koostamisel tuleks konsulteerida ekspertidega", siis ta ei tea, "kes veel pädevam ekspert kui Ronald Inglehart võiks olla".[9]
Tartu Ülikooli sotsioloogia doktorantide Eveliis Padari ja Häli Tarumi arvates on Ühiskonnauuringute Instituut "kaaperdanud" akadeemilised sümbolid ja nimetuse ning esitleb end semantiliselt uurimisasutusena, ehkki tegelikult ta seda pole. Nad pidasid küsitavaks, "kas ebamäärase rahastuse, motiivide ja huvidega organisatsiooni olukorrahinnangud ikka saavad olla sõltumatud". Padar ja Tarum olid seisukohal, et "uuring nõuab selgelt sõnastatud uurimisprobleemi, eesmärki, andmete analüüsi ja tulemuste seni teadaolevas akadeemilises teadmises tõlgendamist", kuid "Ühiskonnauuringute Instituudi „uuringud” kujutavad endast üksikuid kallutatult formuleeritud küsimusi, mille tulemusi „tõlgendatakse” avalikkusele pressiteate vormis." Nad näevad seda infooperatsioonina, kus osutatakse uuringutele ja sõltumatusele, aga samas konstrueeritakse oma reaalsust ja manipuleeritakse avaliku arvamusega.[10]
Eesti Sotsioloogide Liidu juhatuse liikme Mai Beilmanni hinnangul on Ühiskonnauuringute Instituut korduvalt eksinud reeglite vastu, millest professionaalsed sotsiaalteadlased küsimustiku koostamisel lähtuvad: küsimustik ei tohi sisaldada näiteks liiga pikki ja keerulisi küsimusi, kallutatud küsimusi või selliseid küsimusi, mis sisaldavad kahte või enamat küsimust.[11]
Toimunud vaidlusest kirjutas ülevaatliku uuriva artikli Tartu Ülikooli isiksuse ja sotsiaalpsühholoogia professor akadeemik Anu Realo, kes järeldas, et Turu-uuringute AS poolt Ühiskonnauuringute Instituudile esitatud suurt poleemikat tekitanud soovitus asendada vaidlusaluses küsitluses termin "homoseksuaalsus" fraasiga "seksuaalsuhted samasoolistega" oligi Turu-uuringute AS-i poolt ebakorrektne. Realo järeldas aga kokkuvõtteks, et vaatamata sellele, kuidas küsimus oli täpselt sõnastatud, näitasidki toona viimaste aastate eri uuringufirmade läbi viidud küsitlused, et ligikaudu pool või ka enam Eesti elanikkonnast ei pidanud sellel perioodil homoseksuaalsust vastuvõetavaks, moraalseks ega õigustatuks. Realo järeldas, et "seega ei ole tegelik probleem ÜI ebakompetentsuses, nende tehtavas libateaduses või järelduste poliitilises kallutatuses, vaid selles, et väga suure osa Eesti elanike suhtumine homoseksuaalsusse ongi tauniv – nagu seda ka ÜI jaanuarikuise uuringu tulemused näitasid – ja et see ei ole viimaste aastate jooksul kuigivõrd positiivsemaks muutunud".[12]
2019
Filosoof Margus Ott pidas oma kirjutises Ühiskonnauuringute Instituuti paremkonservatiivseks mõjutusrühmaks ja kirjeldas selle uuringut ÜRO ränderaamistiku meeleavaldustel toimunud intsidentide kohta kui näidet "teaduspesust" ehk mitte- või ebateadusliku tegevuse üldsusele teadusena esitamisest. Selline teaduspesu algab Margus Otti meelest organisatsiooni nimest, kuna Ühiskonnauuringute Instituut pole instituut ega tegele sotsioloogilise uurimistegevusega, samuti puuduvad ühingus sotsioloogiaalase väljaõppega inimesed. Meeleavalduse intsidentide kohta tehtud küsitlust ei saavat oluliste sisuliste ja metoodikavigade tõttu pidada korrektseks sotsioloogiliseks küsitluseks ja ammugi mitte uuringuks. Turu-Uuringute AS-ilt küsitluse läbiviimist ostes muutvat Ühiskonnauuringute Instituut nõnda oma tegevuse prestiižsemaks, et siis lõpuks tulemused ajakirjandusele esitada. Margus Ott arvas kokkuvõtvalt, et "küsitlust ei tehta selleks, et midagi teada saada, vaid vastupidi, selleks et tekitada mingit sorti teadmisi ja hoiakuid."[13]
Postimehe ajakirjanikud Sander Punamäe, Anna Põld ja Liis Velsker on tähelepanu juhtinud asjaolule, et Ühiskonnauuringute Instituudi üks rahastaja, Parvel Pruunsild[14], on ka Isamaa erakonna suurfinantseerija, ning et Isamaa poliitikud torkavad silma järjepideva ja sagedase Ühiskonnauuringute Instituudi uuringutele viitamisega ning nende kiitmisega. Ajakirjanike meelest tekitab küsimusi, et "kuigi mõttekoda on uurinud erinevate erakondade valimislubadusi ja toetusnumbreid, siis eraldi on võetud luubi alla konservatiivsete erakondade põhiteemad: abielu, rändepakt, pensionireform (Isamaa põhilubadus), Rail Baltic, samasooliste õigused." Ajakirjanikud tõid välja ka Tartu Ülikoolis 2018. aastal kaitstud bakalaureusetöö, mille analüüsist selgus, et sotsioloogilise küsitlusuuringu koostamise soovitustele vastas vaid 22 protsenti Ühiskonnauuringute Instituudi uuringutest. Kantar Emori uuringujuht Aivar Voog ütles oma kommentaaris, et rahaline sõltuvus ühe erakonna suurtoetajast ei mõju Ühiskonnauuringute Instituudi sõltumatuse kuvandile hästi ja nende probleem sõltumatusega tuleneb teemade valikust, mis olevat üldjuhul omanike ja juhtidega kooskõlastatud. Ühiskonnauuringute Instituudi liikme Peeter Espaki sõnul seotus Isamaa suurtoetajaga nende sõltumatust ei mõjuta ja nad pole teinud eraldi koostööd Isamaa ega ühegi teise erakonnaga. Tema hinnangul Isamaa suurannetajalt toetuste vastuvõtmine organisatsiooni usaldusväärsust kahtluse alla ei sea ning Ühiskonnauuringute Instituudile viitavad ka teised erakonnad ja poliitikud.[15]
2024
2024. aastal kirjutas Äripäev, et Ühiskonnauuringute Instituut korraldab salajasi küsitlusi, mille tulemusi jagab tasuta erakonnale Isamaa ja mis võiks tähendada seadusevastast annetamist.[16]
Samuti jõuavad uuringufirma selge konservatiivse agendaga uuringud avalikkuse ette sageli kui neutraalne tõde.[17]
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
