Oudekki Loone

Eesti poliitik From Wikipedia, the free encyclopedia

Oudekki Loone
Remove ads

Kerstin-Oudekki Loone[1][2] (sündinud 5. veebruaril 1979 Tartus[3]) on eesti poliitik, politoloog, publitsist ja ettevõtja.[4] Ta oli XIII ja XIV Riigikogu liige.[5][6]

Quick facts XIV Riigikogu liige, XIII Riigikogu liige ...
Remove ads

Haridus

Oudekki Loone lõpetas 1997. aastal Hugo Treffneri Gümnaasiumi[7] ning 2003. aastal Tartu Ülikooli matemaatika ja filosoofia erialal.[8][9] Aastatel 2003–2005 oli ta Tallinna Ülikooli politoloogiamagistrant, 2005. aastal kaitses magistritöö "Suveräänsus ja immigratsioonipiirangute õigustatavus" (juhendaja Raivo Vetik) ja sai magistrikraadi. Samast aastast oli ta Tallinna Ülikoolis Riigiteaduste instituudi doktorant, kuid katkestas õpingud.[9]

Remove ads

Töökäik ja poliitiline tegevus

Oudekki Loone töötas Arte Allegras režissöörina, kus tegi lühifilmi, muusikavideo ning mõned imago- ja reklaamfilmid Eesti ja Saksa tellijatele.[10]

Aastatel 2009–2013 oli Oudekki Loone Tallinna Ülikooli rahvusvahelise ja võrdleva poliitika lektor. Alates 2012. aastast juhendab ta valimisvaatlusealast kursust Veneetsias asuva kõrghariduskonsortsiumi European Inter-University Centre for Human Rights and Democratisation (EIUC) juures.[11]

Loone on käinud Euroopa Liidu ja OSCE valimisvaatlejana missioonidel Afganistanis, Libeerias, Jeemenis, Indoneesias (Acehis), Kõrgõzstanis, Bangladeshis ja Sierra Leones[9][12].

Oudekki Loone osales vasakpoolses 8. mai liikumises ja liikumises Ei Politseiriigile.[12]

2013. aasta detsembris astus Loone Keskerakonda, mis tema sõnul "on ainus erakond, kes hoolib päriselt tavalistest Eestimaa inimestest, kes teevad oma igapäevast tööd". Loone hinnangul on Keskerakond ka Tallinna valitsemisega väga hästi hakkama saanud.[13]

Ta oli 2014. aastal Keskerakonna kandidaat Euroopa Parlamenti ning sai 1087 häält.[14][15]

Oudekki Loone kandideeris 2015. aastal Riigikokku, olles Keskerakonna Harju- ja Raplamaa valimisnimekirjas teisel kohal. Ta sai 354 häält ega osutunud valituks.[16] Seoses Riigikogu liikme Lauri Laasi süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega pääses ta siiski 21. novembril 2015 Riigikokku.[5]

20. mail 2016 hääletas Keskerakonna juhatus Oudekki Loone kandidatuuri erakonna peasekretäriks, häälte vahekorraga 8:9 jäi ta valimata[17]. 24. mail 2016 valis erakonna juhatus Oudekki Loone poliitikast lahkunud Priit Toobali asemele häälte vahekorraga 10:4 siiski Keskerakonna peasekretäriks.[17] 25. septembril 2016 vabastas Keskerakonna juhatus Oudekki Loone peasekretäri ametist. Vabastamise poolt oli 9 juhatuse liiget; vabastamise vastu hääletasid Yana Toom, Mihhail Kõlvart ja Erki Savisaar; üks juhatuse liige oli erapooletu. Juhatuse koosolekult puudusid esimees Edgar Savisaar, Olga Ivanova, Siret Kotka ja Kalev Kallo.[18] Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, mitmed juhatuse liikmed ja erakonna liidrid olid seisukohal, et Eesti Keskerakonna põhikirjale tuginedes oli otsus kõrvaldada Oudekki Loone peasekretäri ametikohalt õigustühine.[19]

7. novembril 2019 valiti Loone NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juhiks.[20][21]

2022. aastal asutas ta Itaalias ettevõtte Distilleria Montanari, mis tegeleb alkohoolsete jookide tootmisega. Tal on ettevõttes 15% osalus ja ta on juhatuse asepresident.[22][23]

Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 3 (Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosad) 402 häält ning ei osutunud valituks.

Remove ads

Tunnustus

Isiklikku

Oudekki Loone on Leiki Loone ja Eero Loone tütar. Tema õde on advokaat Piret Loone. Tema vanaema oli ajaloolane Leida Loone.[28]

Teine eesnimi Oudekki pandi talle vadja rahvalauliku Oudekki Figurova auks.

Tal on 2023. aastal sündinud poeg.[29]

Looming

Tsitaate

„ Ma loodan, et niisugused jõud hakkavad aina enam tulevikupoliitikat mõjutama: mõtlevate indiviidide hulgad, ilma parteihierarhiate ja käsuliinideta. “

[30]

„ See, kui eestlased olid sakslaste sissetungi puhul hakatuseks rõõmsad ja Vene režiimist kohutatud, ei tähenda ju seda, et me praegu peaksime nende tundeid jagama. See näitab lihtsalt asjaolusid, et inimesed teadsid maailmast täpselt seda, mis nende ukse all toimus. Ja muidugi võtsid nad sellest lähtuvalt ka otsuseid vastu. Kui sakslased olid siin juba kauem olnud, siis ei olnud rõõm ka enam nii suur, pigem isegi vastupidi.

See, kui me mõistame, miks eestlased Teises Maailmasõjas kuidagi valisid ja kui me mõistame seda, et neil ei olnud võimalust üldmobilisatsioonist kõrvale hoida ja et maastik ei pakkunud head partisaniliikumise võimalusi, see ei tähenda, et me tänapäeval peaksime neidsamu otsuseid vastu võtma.

 “

[31]

Kirjutisi

Remove ads

Viited

Kirjandus

Välislingid

Loading related searches...

Wikiwand - on

Seamless Wikipedia browsing. On steroids.

Remove ads
Remove ads