eesti

Suomi

Substantiivi

eesti (5)

1. nykyisin viro
2. viron kieli
3. (hist., vanh.) eesti

Ääntäminen

• IPA: /ˈeːst̪i/
• tavutus: ees‧ti

Taivutus

Taivutus
sijamuoto	yksikkö	monikko
kieliopilliset sijamuodot
nominatiivi	eesti	eestit
genetiivi	eestin	eestien (eestein)
partitiivi	eestiä	eestejä
akkusatiivi	eesti; eestin	eestit
sisäpaikallissijat
inessiivi	eestissä	eesteissä
elatiivi	eestistä	eesteistä
illatiivi	eestiin	eesteihin
ulkopaikallissijat
adessiivi	eestillä	eesteillä
ablatiivi	eestiltä	eesteiltä
allatiivi	eestille	eesteille
muut sijamuodot
essiivi	eestinä	eesteinä
translatiivi	eestiksi	eesteiksi
abessiivi	eestittä	eesteittä
instruktiivi	–	eestein
komitatiivi	–	eesteine- + omistusliite
vartalot
vokaalivartalo	eesti-
heikko vartalo	-
vahva vartalo	-
konsonantti- vartalo	-

Liittyvät sanat

• eestinlimppu
• Eestin kruunu

Aiheesta muualla

• eesti Kielitoimiston sanakirjassa

Viro

Adjektiivi

eesti (taipumaton)

1. virolainen, genetiiviattribuuttina viron. Vakiintuneissa ilmaisuissa myös muoto Eestin, eestin

   Jaan on eesti mees ja Piret on eesti naine. Nad on eestlased. – Jaan on virolainen mies ja Piret virolainen nainen. He ovat virolaisia.

   ehtsad eesti rahvarõivad – aidot virolaiset kansallispuvut

   Kaukaasia eesti asundused – Kaukasian virolaisasutukset

   eesti keel ja kirjandus – viron kieli ja kirjallisuus

   (hist.) Eesti kroon – Eestin kruunu [vrt. Viron kruunu]

Etymologia

• Genetiiviattribuutti erisnimestä Eesti, taipumaton adjektiivi.

Liittyvät sanat

• eesti keel, lõunaeesti keel, põhjaeesti keel
• Eesti aeg, Eesti juust
• eestimaalane, eestimeelne, eestipärane
• puhteesti, väliseesti
• eestipärastama, eestistama
• eestlane, eestlanna

Aiheesta muualla

• eesti Eesti Keele Instituutin viro–suomi-sanakirjassa (viroksi)
• Eesti keele põhisõnavara: PSV / eesti