Dakar
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Dakar (franc.: (Ville de) Dakar [dakaʁ], volof.: Ndakaaru) om Senegalan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Afrikan kontinentaližen palan kaikiš päivlaskmaižemb lidn, Dakaran agjan administrativine keskuz mugažo.
Remove ads
Istorii
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud 1860-nzil vozil francižeks fortaks kolonijan südäiterritorijan anneksijan jäl'ghe. Vl 1902 vajehti pohjoišt Sen Lui-lidnad Francižen Päivlaskmaižen Afrikan pälidnaks. Vspäi 1960 Dakar om ripmatoman valdkundan pälidnaks.
Dakar šingotase pälidnan funkcijoil i om znamasižeks transportsol'meks.
Geografijan andmused
Lidn sijadase Kap-Ver-nemel, Atlantižen valdmeren randal, 0..104 m korktusil, 27 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Klimat om subekvatorialine pol'kuiv valdmeren valatoitusenke. Meribriz puhub vodes läbi i poleneb räkän. Nepsuz om korged eskai kuivan sezonan aigan (kül'mku-kezaku, 19 mm kaikes pordos) meritullein tagut. Voden keskmäine lämuz om +24,0 C°, heinkun-redukun +26,9..+27,4 C°, tal'vkun-semendkun +19,9..+22,7 C°. Ekstremumad oma +14 C° (viluku) i +40,4 C° (keväz'ku, kül'mku). Paneb sadegid 411 mm vodes, enamba elokus-sügüz'kus (299 mm pordos), läz ei ole sagegid kül'mkus-semendkus (viž millimetrad pordos). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 78..81 % röunoiš sulakus-redukus, 66..69 % tal'vkus-vilukus. Meriveden lämuz om +20..+27 C° kuidme.
Remove ads
Tobmuz
Dakar jagase ühesatoštkümneks lidnümbrikon kommunaks (franc.: communes d'arrondissement).
Edeližed lidnan pämehed (merad) oma Halifa Ababakar Soll (fr. Khalifa Sall, 2009−2018), Mamadu Diop (Mamadou Diop, 1984−2002).
Eläjad
Vl 2011 lidnan eläjiden lugu oli 1 056 009 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Kaik läz 3,9 mln ristituid elädas ezilidnoidenke vl 2023 (550 km², Dakaran agj, vl 2011 oli enamba 3,6 mln eläjid), valdkundan ristitišton nelländez.
Islamanuskojad oma enambuses lidnalaižiden keskes. Om severt-se hristanuskondan jumalanpertid.
Transport
Kiruhelektrobusad i raudteekspress (kaik 14 stancijad om projektas) oma kundaližeks transportaks lidnas. Koume transafrikan manted zavodišoiš lidnas: Kairhasai, Ndžamenhasai i Lagoshasai. Dakaran avtonomine meriport (10 mln tonnoid jüguid vl 2006) radab lidnan suvipäivnouzmas.
Rahvahidenkeskeine civiline lendimport Blez Dian'-parlamentarijan nimed[1] (DSS / GOBD, 2,6 mln passažiroid vl 2022) sijadase nell'kümnes koumes kilometras päivnouzmha lidnan keskuzpalaspäi. Tehtas reisid Afrikan pohjoižpalan äjihe surihe lidnoihe, Evropan erasihe-se pälidnoihe, AÜV:oihe (Nju Jork, Vašington).
Remove ads
Galerei
Lidnan tobmuden sauvuz (2012)
Dakaran pämečet', vn 2008 nägu (järed minaret om kuvan huralpäi)
Vägestusen Jumalanmaman kafedraline päjumalanpert', vn 2007 nägu (riman katoline, om saudud vll 1924−1936)
Dakaran Torguindan Kodi vl 2022
Universitetan Šeih Anta Diop-tedomehen nimed kirjišt (2008)
Dakaran rahvahidenkeskeižen lendimportan terminal vl 2021
Dakaran keskuzline päraudtestancii vl 2005
Sebruzlidnad
Baku, Azerbaidžan
Dual, Kamerun
Marsel', Francii (vspäi 1968)
Sfaks, Tunis (1965)
Vašington (Kolumbijan federaline ümbrik), AÜV (1980)
Homaičendad
Irdkosketused
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads