Tunis
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Tunis (arab.: تونس [tuː.nɪs] Tūnis), täuz' oficialine nimi — Tunisan Tazovaldkund (arab.: الجمهورية التونسية Al' Džumhurijja at-Tunisijja), om valdkund Pohjoižafrikas Keskmeren suvirandpolel. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Tunis-lidn.
Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Remove ads
Istorii
Istorijanedeližen ristituden kaikiš amuižembad seižundtahod Tunisan territorijal datiruišoiš enamba mi 200 tuhad vozid tagaz (Bon-nem' Kelibijan rajonas).
Pordol 1100. i 600. vozil EME finikijalaižed paniba Sus-, Utik- i Bizert-lidnoiden alust. Karfagen (alusenpandud vl 814 e.m.e.) kändihe Finikijan päižeks lidnaks Afrikan pohjoižes. Alištadihe Keskmeren lähižid surid sarid sen tobmuden al. Karfagenan territorii kändihe Riman Afrik-provincijaks lidnan otandan väges jäl'ghe. Vl 697 Vizantijan Karfagen oli alištunu arabijalaižiden tobmudele.
Vl 1574 Tunis oli mülütadud Osmanan imperijha hätkeks aigaks, no 16. voz'sadan lopuspäi turkan sultanan tobmuz agjas oli nominaližeks. Ripmatomad faktižikš bejad paniba Muradidoiden dinastijad vl 1612 da ohjastiba Tunisad. Vspäi 1705 se oli ripmatomaks valdkundaks Huseinidoiden dinastijan bejiden tobmuden al, hö tundištiba turkan sultanad religiilideraks vaiše. Vll 1881−1883 Francii pani ičeze protektoratad Tunisan päle i mülüti kolonialižhe imperijha.
Vn 1956 keväz'kun 20. päiväl Tunis tedištoiti ripmatomut Francijaspäi. Vl 1957 monarhii kätihe tazovaldkundaks.
Jäl'gmäine kudenz' lugul Konstitucii[2] om väges vspäi 2014.
Remove ads
Geografijan andmused
Tunis om mavaldkundröunoiš Alžiranke päivlaskmas (röunan piduz — 965 km) da Livijanke suvipäivnouzmas (459 km). Ühthine röunoiden piduz om 1424 km. Mererandan piduz om 1148 km.
Tunisan pind om 163 610 km², niiden kesken saum vezid om 5 %. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Šambi-mägi, 1544 m valdmeren pindan päl. Kaikiš madalamb čokkoim om El' Gars-järven alangišt, −17 m valdmeren pindan al. Znamasižed järved oma kaks' šottad (vedhudetomad solakahad järved, kuidas kezal) valdkundan keskuzpalas: El' Džerid (oleleb 5..7 tuh. km² pindal, no kuivab läz täuzin) i penemb El' Gars (oleleb 1300 km² pindal) lodeheze sišpäi.
Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, raudkivend, fosforitad.
Remove ads
Tobmuz
Ohjandusen form om unitarine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (arab.: رئيس الجمهورية التونسية Rajijs al'-Džumhurijat al'-Tunisija), hän-žo armijan päkäsknik. Kaik rahvaz valičeb prezidentad videks vodeks, ühten kahtenden strokun voimuz om olmas.
Palament om kaks'kodine. Üläkodi om Regionoiden da ümbrikoiden Nacionaline Nevondkund (vn 2022 heinkuspäi), sen 77 ühtnijad valičesoiš agjoiden suimil. Alakodi om Rahvahanezitajiden Suim (arab.: مجلس نواب الشعب Madžlis Nuvvāb aš-Šab), kaik rahvaz valičeb sen 217 ühtnijad videks vodeks. Vll 2011−2022 parlament oli üks'kodine (radoi Rahvahanezitajiden Suim vaiše).
Prezidentan valičendad oliba vn 2019 15. sügüz'kud i 13. redukud. Kajis Sajid om valitud 72,71 % rezul'tatanke kahtendes turas da radab prezidentan vn 2019 redukun 23. päiväspäi. Parlamentan alakodin ühtnijoiden jargvaličendad (2. kucund) oliba tehtud vn 2019 6. päiväl redukud. Kamel' Madduri om pandud päministran radsijale vn 2024 elokun 7. päiväl. Edeližed päministrad oma Ahmed Hačani (1. eloku 2023 — 7. eloku 2024), Nažla Buden Romdan (ezmäine naine valdkundas sil radnikusel, 11. reduku 2021 — 1. eloku 2023), Hišam Mašiši (2. sügüz'ku 2020 — 25. heinku 2021).
Administrativiž-territorialine jagand
Kacu kirjutuz: Tunisan administrativiž-territorialine jagand.
Tunisas om kaks'kümne nell' agjad (vilajet:ad). Agjad alajagasoiš 264 ümbrikoks (delegacijaks).
Eläjad
Tunisas elädas tunisalaižed, heišpäi 98..99 % oma arabialaižed-islamanuskojad. Vl 2014 valdkundan ristitišt oli 10,982,754 eläjad[3]. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.
Toižed sured lidnad (enamba 150 tuh. ristituid vl 2004): Sfaks i Sus.
Ižanduz
Tunis om goll' šingotai agrariž-industrialine ma. Ei ole ekonomikan lujad rippundad irdpol'žes torguindaspäi. Vl 2024 valdkundan nominaline kogosüdäiprodukt oli 53,48 mlrd. US$ ekvivalentas (92. sija mail'mas; US$4,136 ühtele hengele, 122. sija) vai 178,93 mlrd. US$ tazostadud ostmižmahtusen mödhe (81. sija; US$14,294 ühtele hengele, 111. sija). Valdkudaline velg om znamasine (KSP:n 70,3 % vl 2017). Ižandusen päsarakod oma kaivuztegimišt (fosfatoiden, raudkivendon, kivivoin da gazan samine), turizm, tekstiline sarak, sobiden i kengiden pästand, sömtegimišt (jomad), olivanpuiden kazvatuz. Finansine voz' zavodiše 1. vilukud.
Kogosüdäiproduktan palad (2020): maižanduz 10,0 %, tegimišt 21,7 %, holitišiden sfer 68,3 %. Radajiden järgenduz sektoroidme vl 2014: maižanduz 14,8 %, tegimišt 33,2 %, holitišiden sfer 51,7 %.
Valdkundan päeksport (2012) om kivivoi, elektromašiništ da vas'kne vanuim, sobad; toine eksport — fosfatad, olivan plodud i niiden puvoi. Importan tavarad (2019) oma tekstil', mašinansauvomižen produkcii i mašiništ, hil'vezinikad, himižed substancijad, söndtavarad. Vl 2019 import ületi eksportad kümnendeshe. Irdpol'žen torguindan päižed partnörad (2021): Francii (Tunisan eksportan 24,8 % i importan 14,9 %), Italii (Tunisan eksportan 17,2 % i importan 13,2 %), Saksanma (eksportan 13,8 % i importan 7,0 %), Kitai (importan 9,4 %), Ispanii (eksportan 3,9 % i importan 4,1 %), Turkanma (eksportan 1,6 % i importan 6,0 %), Grekanma (importan 4,5 %).
Remove ads
Galerei
Karfagenan pert'kulu om valdkundan prezidentan rezidencijaks, Tunisan päivnouzmaine Karfagen-ezilidn (reduku 2008)
Dar El' Bei, vai ohjastusen pert'kulu, om päministran radinsijaks (Tunisan vanh lidn, 2009)
Südäiazjoiden ministrusen sauvuz (Tunis-lidn, reduku 2014)
Torguindan ministruz (Tunis-lidn, kezaku 2009)
Tunisan Keskuzbank (Tunis-lidn, kezaku 2008)
Tunisan Nacionaline kirjišt (Tunis-lidn, sügüz'ku 2008)
_(2).jpg)
Remove ads
Homaičendad
Irdkosketused
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads