Efiopii
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Efiopii (amh.: የኢትዮጵያ [i.tjo.p'ja], transliteracii: ʾĪtyōṗṗyā), oficialižikš — Efiopijan Federativine Demokratine Tazovaldkund (amh.: የኢትዮጵያ ፌዴራላዊ ዲሞክራሲያዊ ሪፐብሊክ, Ītyōṗṗyā Fēdēralāwī Dīmōkrāsīyāwī Rīpeblīk, orom.: Federaalawaa Dimokraatawaa Repabliikii Itoophiyaa), om valdkund merirandpoleta Afrikan päivnouzmas. Sen enzne nimi oli Abissinii. Päine da kaikiš suremb lidn om Addis-Abeb.
Valdkund otab kahtent-nellänt sijad Afrikas ristitišton lugun mödhe, ühtes rives KDT:nke i Egiptanke (kaikiš enamba elänzoittud om Nigerii).
Remove ads
Istorii
Voz'sadoil 4.-6. meiden erad ezmäine valdkund (Aksum-car'kund) sai ičeze änikoičendad nügüd'aigaižen Efiopijan pohjoižes. Hristanuskond leviganzi siš 4. voz'sadaspäi. Arabižen halifatan libund 7. voz'sadal vedi Aksum-car'kundad lanktusennoks 8.-9. voz'sadoil, i se čihozi lopuks 11. voz'sadan ezmäižes palas. Ruhtinazkundoiden äjüz sündui nügüdläižen Efiopijan territorijal: islamanuskojiden, hristanuskojiden, judaizman uskojiden, paganusen polestajiden.
12. voz'sadal hristanuskojiden ruhtinazkundad sädiba ühtištust Last-ruhtinazkundan tobmuden al. Car'kund zavodi kosketusid Egiptanke i Jemenanke, ižanduz i kul'tur libuškanziba. Vl 1268 (vai 1270) Solomonan dinastii tuli tobmudele, se tedoti ičeze augotižlibundad amuižen Izrailin biblejižes Solomon-carišpäi. Jekuno Amlak pani sen alust (ohjasti vll 1268−1285). Amde-Cijon I-imperator (1314−1344) ališti Efiopijan mägišton erazvuiččen uskondan ruhtinazkundoid säten surt valdkundad.
Vozil 1893−1899 Menelik II-imperator udessünduti Efiopijan valdkundan ühtmut. Efiopii ei olend nikonz kolonijan, vaiše oli okkupiruidud lühüdaks aigaks.
Jäl'gmäine Konstitucii tuli väghe vn 1995 elokus.
Remove ads
Geografijan andmused
Efiopii om mavaldkundröunoiš Eritrejanke pohjoižes (röunan piduz — 1033 km), Džibutinke homendezbokas (342 km), Somalinke päivnouzmas (1640 km), Kenijanke suves (867 km), Suvisudananke ehtbokas (1299 km) da Sudananke lodehes (744 km). Ühthine röunoiden piduz om 5925 km. Efiopii om mererandatoi valdkund 1 104 300 km² pindanke, saum vezid — 9,4 %.
Efiopii om mägekaz valdkund tobjimalaz, Efiopijan mägišt om sen päpala. Kaikiš korktemb čokkoim om Ras Dašen-mägi, 4533 m meren pindan päl. Kaikiš madalamb čokkoim om Danakil-alang (−125 m).
Londuseližed pävarad oma londuseline gaz, kuld, platin, vas'k, gidroenergii; toižed varad oma potaš da mahuz.
Remove ads
Tobmuz
Efiopii om federacii da parlamentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident. Parlamentan alakodi valičeb hänen kandidaturad. Prezidentan valdatusiden strok om kuz' vot oiktusenke valičemha tošti.
Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Federacijan Kodi (amh.: የፌዴሬሽን ምክር ቤት, vepsän kirjamil Jefederešn Mekir Bet), mülütab 108 ühtnijad. Valitas heid štatoiden suimil videks vodeks. Alakodi om Rahvahan Ezitajiden Kodi (amh. የሕዝብ ተወካዮች ምክር ቤት Jehizbtevekajoč Mekir Bet) 547 ristitunke, kaik rahvaz valičeb heid mugažo videks vodeks.
Parlamentan alakodin ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2015 24. päiväl semendkud. Nügüdläine prezident om Sahle-Vork Zevde vn 2018 redukun 25. päiväspäi. Abii Ahmed Ali radab päministran vn 2018 sulakun 2. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand
Kacu kirjutuz: Efiopijan administrativiž-territorialine jagand.
Administrativiž-territorialižikš Efiopii jagase üks'toštkümneks regionaks: ühesaks avtonomižeks agjaks (üks'lugu amh. transliteracii: kəlləl — killil:ha, štataks etnižen tundusen mödhe) da kahteks agjaks tazostadud lidnha ičeohjandusenke (üks'lugu amh. transl.: yä'städadär akkababi — astedader akababi: Addis-Abeb i Dire-Daua). Agjad alajagasoiš 68 zonaks (üks'lugu amh. transl.: zonə — zoni), ned — 770 ümbrikoks (amh. transl.: wäräda — uored, sidä kesken läz sadad oma lidnümbrikod). Ümbrikod alajagasoiš kundoikš (amh. transl.: käbäla — kebel).
Remove ads
Eläjad
Efiopii om üks' kaikiš amuižembiš valdkundoišpäi mail'mas (10. voz'sadaspäi edel m.e.) da valdkund hristanuskondanke amussai. Uskojiden mülükund (vn 1994 rahvahanlugemižen mödhe): 60,8 % — hristanuskojad, 32,8 % — islamanuskojad, afrikanižiden kul'toiden polenpidajad — 4,6 %, toižed uskojad — 1,8 %.
Vl 2015 valdkundan eläjiden lugun oli 90,076,012 ristitud[3], vn 2018 heinkus — 108,386,391 ristitud. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.
Efiopijan toižed järedad lidnad (enamba 200 tuh. ristituid vl 2012[4]): Adam (Nazret), Gonder, Mekele, Desse, Bahr Dar, Džimm. Vl 2015 kaik oli 19 sadatuhašt lidnad.
Remove ads
Ižanduz
Efiopii om goll' šingotai agrarine ma, rippub irdpol'žes torguindaspäi penes märas. Vl 2025 valdkundan nominaline kogosüdäiprodukt linneb US$117,46 mlrd ekvivalentas (66. sija mail'mas; 1,070 US$ ühtele hengele, 170. sija) vai US$484,41 mlrd tazostadud ostmižmahtusen mödhe (53. sija; 4,400 US$ ühtele hengele, 157. sija). Äisarakoine maižanduz om ekonomikan aluseks. Ižanduz šingotase teravas, vspäi 2004 jogavozne ekonomine kazvand jäb 6,1..12,6 % röunoiš. Ristitišton madal keskmäine opendusenmär telustab industrijan šingotesele. Päižed rahapanijad oma Kitai, Indii i Saudan Arabii. Industrijan znamasižed sarakod oma sömtegimišt i jomiden pästand, tekstiline, nahkoiden ümbriradmine, himine, metalloiden ümbriradmine, cementan tehmine. Finansine voz' zavodiše 8. heinkud i lopiše 7. heinkud.
Kogosudaiproduktan palad (2020): maižanduz 35,8 %, tegimišt 24,5 %, holitišiden sfer 37,0 %. Radajiden jargenduz sektoroidme (vn 2013 andmused): maižanduz 72,7 %, tegimišt 7,4 %, holitišiden sfer 19,9 %.
Vl 2010 Efiopijan päeksport oli kofe (28 %), voikazmusiden semned (15 %), maplodud (9 %), kuld (7 %), kroksaitud veresed änikod (7 %), liha da eläb kabjživatišt (7 %), bobad (6 %); toine eksport — živatoiden nahkad (3 %), varapalad kouvazmašinoiden täht (1 %), niobii (1 %). Importan tavarad oma mašinansauvomižen produkcii, likkuimed i aviacii, metallad i produkcii niišpäi, elektrotehnižed materialad, kivivoin ümbriradmižen produktad, himikalijad i heretused. Vl 2023 import (US$22,9 mlrd ekvivalentas) ületi eksportad (US$10,8 mlrd) kahthe kerdha. Irdpol'žen torguindan päižed partnörad (2023) oma Kitai (Efiopijan eksportan 10,1 % i importan 26,4 %), Džibuti (importan 16,3 %), Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (eksportan 12,3 %), Araban Ühtenzoittud Emiratad (Efiopijan eksportan 7,9 %), Saudan Arabii (eksportan 7,7 %), Indii (importan 7,4 %), Kuveit (Efiopijan importan 6,7 %).
Remove ads
Galerei
Nacionaline pert'kulu Addis-Abeban istorižes keskuses vl 1965 (om saudud vodele 1955). Se om valdkundan Prezidentan rezidencijaks
Päministran ofisan stilizuidud kuva, viluku 2022
Federaline Ülembaine käskuzkund Addis-Abebas, sügüz'ku 2021
Efiopijan Nacionaline bank (keskuzbank) vn 2007 redukus, Addis-Abeb (korged sauvuz huralpäi tagamal)
Efiopijan Nacionaline muzei, Addis-Abeb, tal'vku 2017
Homaičendad
Irdkosketused
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads