Efiopii

Efiopii (amh.: የኢትዮጵያ [i.tjo.p'ja], transliteracii: ʾĪtyōṗṗyā), oficialižikš — Efiopijan Federativine Demokratine Tazovaldkund (amh.: የኢትዮጵያ ፌዴራላዊ ዲሞክራሲያዊ ሪፐብሊክ, Ītyōṗṗyā Fēdēralāwī Dīmōkrāsīyāwī Rīpeblīk, orom.: Federaalawaa Dimokraatawaa Repabliikii Itoophiyaa), om valdkund merirandpoleta Afrikan päivnouzmas. Sen enzne nimi oli Abissinii. Päine da kaikiš suremb lidn om Addis-Abeb.

Efiopijan Federativine Demokratine Tazovaldkund
የኢትዮጵያ ፌዴራላዊ ዲሞክራሲያዊ ሪፐብሊክ
(ye-Ītyōṗṗyā Fēdēralāwī Dēmōkrāsīyāwī Rīpeblīk) (amh.)

Flag	Valdkundznam
Pälidn	Addis-Abeb
Eläjiden lugu (2018)	108,386,391[1] ristitud
Pind	1,104,300 km²
Kel'	amharan[2]
Valdkundan pämez'	Sahle-Vork Zevde
Päministr	Abii Ahmed Ali
Religii	hristanuskond, islam
Valüt	efiopijan bir (Br, ብር) (ETB)
Internet-domen	.et
Telefonkod	+251
Aigvö	UTC+3

Efiopii om Afrikan kahtenz' valdkund ičeze ristitišton lugun mödhe (Nigerijan jäl'ghe).

Istorii

Voz'sadoil 4.-6. meiden erad ezmäine valdkund (Aksum-car'kund) sai ičeze änikoičendad nügüd'aigaižen Efiopijan pohjoižes.

Vozil 1893−1899 Menelik II-imperator udessünduti Efiopijan valdkundan ühtmut. Efiopii ei olend nikonz kolonijan.

Jäl'gmäine Konstitucii tuli väghe vn 1995 elokus.

Geografijan andmused

Efiopijan topografine kart (2007)

Efiopii om mavaldkundröunoiš Eritrejanke pohjoižes (röunan piduz — 1033 km), Džibutinke homendezbokas (342 km), Somalinke päivnouzmas (1640 km), Kenijanke suves (867 km), Suvisudananke ehtbokas (1299 km) da Sudananke lodehes (744 km). Ühthine röunoiden piduz om 5925 km. Efiopii om mererandatoi valdkund 1 104 300 km² pindanke, saum vezid — 9,4 %.

Efiopii om mägekaz valdkund tobjimalaz, Efiopijan mägišt om sen päpala. Kaikiš korktemb čokkoim om Ras Dašen-mägi, 4533 m meren pindan päl. Kaikiš madalamb čokkoim om Danakil-alang (−125 m).

Londuseližed pävarad oma londuseline gaz, kuld, platin, vas'k, gidroenergii; toižed varad oma potaš da mahuz.

Tobmuz

Federaline Ülemhaine käskuzkund Addis-Abebas, sügüz'ku 2021

Efiopii om federacii da parlamentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident. Parlamentan alakodi valičeb hänen kandidaturad. Prezidentan valdatusiden strok om kuz' vot oiktusenke valičemha tošti.

Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Federacijan Kodi (amh.: የፌዴሬሽን ምክር ቤት, vepsän kirjamil Jefederešn Mekir Bet), mülütab 108 ühtnijad. Valitas heid štatoiden suimil videks vodeks. Alakodi om Rahvahan Ezitajiden Kodi (amh. የሕዝብ ተወካዮች ምክር ቤት Jehizbtevekajoč Mekir Bet) 547 ristitunke, kaik rahvaz valičeb heid mugažo videks vodeks.

Parlamentan alakodin ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2015 24. päiväl semendkud. Nügüdläine prezident om Sahle-Vork Zevde vn 2018 redukun 25. päiväspäi. Abii Ahmed Ali radab päministran vn 2018 sulakun 2. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand

   Kacu kirjutuz: Efiopijan administrativiž-territorialine jagand.

Administrativiž-territorialižikš Efiopii jagase üks'toštkümneks regionaks: ühesaks avtonomižeks agjaks (üks'lugu amh. transliteracii: kəlləl — killil:ha, štataks etnižen tundusen mödhe) da kahteks agjaks tazostadud lidnha ičeohjandusenke (üks'lugu amh. transl.: yä'städadär akkababi — astedader akababi: Addis-Abeb da Dire-Dau). Agjad alajagasoiš 68 zonaks (üks'lugu amh. transl.: zonə — zoni), ned — 770 ümbrikoks (amh. transl.: wäräda — uored, sidä kesken läz sadad oma lidnümbrikod). Ümbrikod alajagasoiš kundoikš (amh. transl.: käbäla — kebel).

Eläjad

Efiopii om üks' kaikiš amuižembiš valdkundoišpäi mail'mas (10. voz'sadaspäi edel m.e.) da valdkund hristanuskondanke amussai. Uskojiden mülükund (vn 1994 rahvahanlugemižen mödhe): 60,8 % — hristanuskojad, 32,8 % — islamanuskojad, afrikanižiden kul'toiden polenpidajad — 4,6 %, toižed uskojad — 1,8 %.

Vl 2015 valdkundan eläjiden lugun oli 90 076 012 ristitud^[3]. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.

Efiopijan toižed järedad lidnad (enamba 200 tuh. ristituid vl 2012^[4]): Adam (Nazret), Gonder, Mekele, Desse, Bahr Dar, Džimm. Vl 2015 kaik oli 19 sadatuhašt lidnad.

Ižanduz

Efiopii om goll' šingotai agrarine ma, rippub irdpol'žes torguindaspäi penes märas. Äisarakoine maižanduz om ekonomikan aluseks. Ižanduz šingotase teravas, vspäi 2004 jogavozne ekonomine kazvand jäb 6,1..12,6 % röunoiš. Ristitišton madal keskmäine opendusenmär telustab industrijan šingotesele. Päižed rahapanijad oma Kitai, Indii i Saudan Arabii. Industrijan znamasižed sarakod oma sömtegimišt i jomiden pästand, tekstiline, nahkoiden ümbriradmine, himine, metalloiden ümbriradmine, cementan tehmine. Finansine voz' zavodiše 8. heinkud i lopiše 7. heinkud.

Kogosudaiproduktan palad (2020): maižanduz 35,8 %, tegimišt 24,5 %, holitišiden sfer 37,0 %. Radajiden jargenduz sektoroidme (vn 2013 andmused): maižanduz 72,7 %, tegimišt 7,4 %, holitišiden sfer 19,9 %.

Vl 2010 Efiopijan päeksport oli kofe (28 %), voikazmusiden semned (15 %), maplodud (9 %), kuld (7 %), kroksaitud veresed änikod (7 %), liha da eläb kabjživatišt (7 %), bobad (6 %); toine eksport — živatoiden nahkad (3 %), varapalad kouvazmašinoiden täht (1 %), niobii (1 %). Importan tavarad oma mašinansauvomižen produkcii, likkuimed i aviacii, metallad i produkcii niišpäi, elektrotehnižed materialad, kivivoin ümbriradmižen produktad, himikalijad i heretused. Vl 2023 import ületi eksportad kahthe kerdha. Irdpol'žen torguindan päižed partnörad oma Kitai, Araban Ühtenzoittud Emiratad, Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad, Saudan Arabii, Indii.