Litvanma

Litvanma (litv.: Lietuva [lʲɪɛtʊˈvɐ]), oficialižikš Litvanman Tazovaldkund (litv.: Lietuvos Respublika [lʲiətʊˈvoːs rʲɛsˈpʊblʲɪkɐ]), om valdkund Päivnouzmpol'žes Evropas, Baltijan meren randal. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Vil'nüs.

Litvanman Tazovaldkund
Lietuvos Respublika

Flag	Valdkundznam
Pälidn	Vil'nüs
Eläjiden lugu (2018)	2,793,284[1] ristitud
Pind	65,300 km²
Kel'	litvan
Valdkundan pämez'	Gitanas Nauseda
Päministr	Gintautas Paluckas
Religii	hristanuskond
Valüt	euro (€) (EUR) [2]
Internet-domen	.lt[3]
Telefonkod	+370
Aigvö	tal'vel UTC+2 kezal UTC+3

Vspäi 2004 valdkund om EÜ:n da PAKO:n ühtnijaks.

Istorii

Ezmäine mainitez oli keskaigaižes Litvanmas vl 1009. 13. voz'sadalesai germanižed ricer'kundad (ordenad) ladiba anastada Litvanmad i toda sinnä hristanuskondad, no satusita. Litvanma kändihe hristianižeks vaiše 14. voz'sadan lopuks. Sil aigal nece valdkund oli jo ühteks surembišpäi päivnouzmaižes Evropas. Vl 1569 Litvanma ühtištui Pol'šanmanke Pol'šanlitvanmaha (ninga nimitadud Lüblinan Unii). Vl 1795 kaik Litvanma kändihe Venälaižen imperijan palaks.

Vn 1918 18. päiväl uhokud Litvanman nevonkund (kaikiden litvalaižiden ezitai organ) om tedotanu Litvanman ripmatomut. Sil aigal kaik Litvanma oli völ okkupiruidud germanižil sodavägil (oli Ezmäine mail'mansoda). Jäl'ges germanižiden sodavägiden lähtendad pol'šalaižed nacionalistad sädiba Vil'nüsha kukerdust, kudamban aigan Želigovski-jenaral oli ezinenas. Litvanman ohjastuz pageni Kaunasha, i se oli Litvanman pälidnaks vodelesai 1940.

Vl 1940 Nevondkundaline Ühtištuz okkupirui Litvanman; nece oli Molotovan-Ribbantropan paktan oiged rezul'tat. Vozil 1941−1944 nacional-socialistine Germanii okkupirui Litvanman. Vl 1944 möst anastihe Litvanman, Nevondkundaline Ühtištuz tegi necidä azjad.

Ripmatomuz tedotihe tošti 11.03.1991-datal.

Konstitucii

Valdkundan ezmäižed nell' Konstitucijad oliba olmas vozil 1918−1922. Jäl'gmäine kahesanz' lugul Konstitucii^[4] (litv.: Konstitucija) om vahvištadud vl 1992, se om väges voziden 1996, 2002−2006 i 2019 vajehtusidenke.

Geografijan andmused

Litvanman topografine kart (2008)

Litvanma om kaikiš suremb Baltijan valdkund, se om väheta Irlandijan surtte. Litvanman merirandan piduz' — 99 km. Pälidnan Vil'nüsan korktuz om 213 metrad ülemba meren tazopindad.

Litvanma oma mavaldkundröunoiš Latvijanke, Vaugedvenämanke, Pol'šanmanke da Venämanke (Kaliningradan agj).

Litvanman kaikiš korktembad mäged oma Juozapine vai Kruopine (niiden korktuz om ühtejitte, 293 m). Mecad kattas valdkundan pindan koumandest. Kaikiš suremb i pidemb jogi om Nämunas (Nemunas). Enamba mi nell' tuhad järvid om valdkundas.

Voden keskmäine lämuz om +6,7 C°, heinkun +17,9 grad, uhokun −2,8 C°. Lämuden vajehtusen amplitud om sur': tal'ven −32 gradusaspäi kezan +30 gradushasai. Vozne keskmäine painuz om 744,8 mm, keskmäine nepsuz — 78 %.

Londuseližed varad oma turbaz, mouckivi, saved, letked, dolomit, reskvezi i mineraližed veded, toižed varad — raudkivend, kivivoi, mec.

Politine sistem

Litvanman parlamentan pertid Vil'nüsas, vn 2021 semendku (ezimal)

Litvanma om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Litvanman prezident (litv.: Lietuvos Respublikos Prezidentas) om valdkundanpämez', valitas händast ühthižil valičemižil viden voden strokuks, ühten toštmižstrokun voimuz om olmas. Prezident om armijan päkäsknik i ohjandab irdpolitikal. Hän sijatab mugažo päministran (litv.: Ministras Pirmininkas «ministr-ezimez'»), parlament vahvištab necidä radnikust.

Litvanman parlament (seim, litv.: Seimas) om üks'kodine, kogoneb 141 deputataspäi. Valitas deputatoid nellän voden strokuks.

Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2024 13. i 27. päivil redukud (14. kucund). Prezidentan järgvaličendad mäniba vn 2024 12. i 26. päivil semendkud, Gitanas Nauseda sai vägestust kahtendes turas (75,29 % änid; vn 2019 12. i 26. päivil semendkud — 66,53 % änid kahtendes turas) da om prezidentan radnikusel vn 2019 heinkun 12. päiväspäi kahtenden strokun jäl'geten. Edeline prezident om Dalä Gribauskaite (12. heinku 2009 — 12. heinku 2019). Gintautas Paluckas om valitud da radab päministran vn 2024 tal'vkun 12. päiväspäi. Edeline päministr om Ingrida Šimonite (11. tal'vku 2020 — 12. tal'vku 2024).

Administrativiž-territorialine jagand

   Kacu kirjutuz: Litvanman administrativiž-territorialine jagand.

Litvanman municipalitetad i statistikan agjad vn 2012 kartal

Nügüdläine administrativine jagand om olmas vspäi 2010. Enččed agjad (üks'lugu litv.: apskritis) jäiba statistikan regionikš, ned alajagasoiš 60 municipalitetaks (üks'lugu litv.: savivaldybė), niiden keskes seičeme oma lidnad. Municipalitetad kogotas 546 tobminkundaspäi (litv.: seniūnija).

Eläjad

Litavnmas elädas litvalaižed. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 2 944 459 ristitud^[5]. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt oli 3 706 299 eläjad vl 1992, se poleni emigracijan tagut.

Rahvahad (2011): litvalaižed — 84,1 %, pol'šanmalaižed — 6,6 %, venänikad — 5,8 %, vaugedvenälaižed — 1,2 %, toižed rahvahad — 1,1 %, rahvahuden ozutandata — 1,2 %.

Kodikelen mödhe (2011): litvan kel' — 82,0 %, venäkel' — 8,0 %, pol'šan kel' — 5,6 %, toižed keled — 0,9 %, märhapanendata — 3,5 %.

Uskondan mödhe (2011): katoližen jumalankodikundan uskojad — 77,2 % (litvalaižed päpaloin), Venäman ortodoksižed hristanuskojad — 4,1 %, vanhuskolaižed — 0,8 %, lüteranad-evangelistad — 0,6 %, toižed uskojad — 1,0 %, religijatomad — 6,1 %, märhapanendata — 10,2 %.

Toižed znamasižed lidnad (enamba 50 tuh. ristituid vl 2013, surembaspäi penembha): Kaunas, Klaiped, Šäuläi, Panevežis, Alitus. Kaik 106 lidnad oli valdkundas vl 2004. Lidnalaižiden pala om 68 % (2020).

Ižanduz

Litvanman ekonomik om šingotadud postindustrialine. Vl 2023 valdkundan nominaline kogosüdäiprodukt oli 78,35 mlrd. US$ ekvivalentas (78. sija mail'mas; US$28,094 ühtele hengele, 40. sija) vai 137,4 mlrd. US$ tazostadud ostmižmahtusen mödhe (88. sija; US$49,266 ühtele hengele, 39. sija). Litvanman ižanduz kazvab stabiližešti; vl 2006 radotomiden lugu oli 6,1 %, infläcii oli 3 %. Vhesai 2010 kaikiš suremb kompanii oli Ignalinan atomine elektrostancii, andoi 70 % valdkundha tehtud elektrust. Järed investor om Ročinma, andab verazmaižiden investicijoiden 20..30 %. Norišton radotomuz om korged (23,1 % 15..24-voččiden keskes vn 2020 heinkus). Kaikiš znamasižembad industrijan sarakod oma himine (azotheretusiden tehmine), kivivoin ümbriradmine (importiruidud kivivoil), mecan ümbriradmine i meblin tehmine, tekstiline sarak i sobiden omblend, sömtegimišt. Finansine voz' zavodiše 1. vilukud.

Kogosüdäiproduktan palad (2017): maižanduz 3,3 %, tegimišt 28,5 %, holitišiden sfer 68,3 %. Radnikoiden 9,1 % om ottud maižandushe, 25,2 % ratas industrijas, holitišiden sferan radajiden pala om 65,7 % (2015).

Valdkundan eksport om mineraline torhuz, pumaterialad i mebel', likkuimed da niiden palad, plastmassad, mašiništ (sidä kesken elektrotehnine). Importan tavarad oma mineraline torhuz, likkuimed da niiden palad, plastmassad, mašiništ (sidä kesken elektrotehnine), zelläd, raud da teraz. Edel surt finansišt krizisad Venämas (vl 2008) Litvanman torguindan päpartnöran oli Venäma. Nügüd' Litvanman irdpol'žen torguindan partnörad oma EÜ:n mad päpaloin. Vl 2022 ned oliba Latvii (Litvanman eksportan 12,9 % i importan 7,9 %), Pol'šanma (Litvanman eksportan 9,0 % i importan 11,7 %), Saksanma (eksportan 7,9 % i importan 11,6 %), Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (eksportan 5,3 % i importan 7,6 %), Venäma (eksportan 6,2 % i importan 4,9 %), Alamad (eksportan 5,4 % i importan 4,5 %), Ročinma (eksportan 4,1 % i importan 5,3 %), Estinma (Litvanman eksportan 5,7 %), Norvegii (importan 4,8 %), Saudan Arabii (importan 4,2 %).

Galerei

• 
  Prezidentan pert'kulu Vil'nüsas (semendku 2008)
• 
  Litvanman Tazovaldkundan ohjastusen pertiden kompleks Vil'nüsan vanhas lidnas (kül'mku 2020)
• 
  Röunantagaižiden azjoiden ministruz (Vil'nüs, heinku 2023)
• 
  Litvanman keskuzbankan päfater (Lietuvos bankas, Vil'nüs, 2019)
• 
  Nacionaline čomamahtoine galerei (Vil'nüs, sügüz'ku 2020)