Norvegii
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Norvegii (bukmol: Norge [ˈnɔ̂rɡə], nünošk: Noreg, pohjoižsaam.: Norga, lulesaamen kel': Vuodna, suvisaamen kel': Nöörje, kvenan kel': Norja), oficialižikš Norvegijan Kunigahuz (bukmol: Kongeriket Norge, nünošk: Kongeriket Noreg) om valdkund Pohjoiževropas. Pälidn — Oslo, se-žo om kaikiš suremb Norvegijan lidn.
Valdkund om PAKO:n ühtnijan vspäi 1949, sen ühteks alusenpanijoišpäi. Norvegii ei ole EÜ:n palaks, no mülüb Evropan ekonomižhe zonha.
Remove ads
Istorii
Vn 1905 7. päiväl kezakud ripmatomuz om tedotadud stortingal (Norvegijan parlamental) Ročinmaspäi. Vn 1905 elokun referendum vahvišti norvegijalaižiden ripmatomuden tahtod 99,95 % satusenke. Sil-žo vodel Ročinma tundišti Norvegijan ripmatomut. Uden valdkundan parlament i rahvaz referendumal valičiba monarhijan ohjastusen formad, i Karl Danijalaine-princ kändihe kunigahaks Hokon VII-nimenke. Vn 1907 Hristianijan konvencii vahvišti Norvegijan ripmatomut lopuližikš suriden valdkundoiden polespäi.
Jäl'gmäine Konstitucii (bukmol: Kongeriket Norges Grunnlov) om väges vspäi 1814 möhembaižidenke vajehtusidenke vozil 2012, 2014[3].
Remove ads
Geografijan andmused
Norvegijal om röunoid[4] Suomenmanke (röunan piduz — 727 km) da Venämanke (196 km) pohjoižpäivnouzmas, Ročinmanke päivnouzmas (1619 km). Ühthine röunoiden piduz om 2542 km. Sen suvipäivlaskmaižed randad lainištab Pohjoižmeri, päivlaskmaižed randad — Norvegine meri, i pohjoižpäivnouzmaižed randad — Barencan meri. Ühthine kontinentaline randanpird om 25 148 km[5] da läheližiden sariden randanpird om 58 133 km. Sen ližaks, Norvegii ohjastab Jan Majen- da Kondjan-saril, Špicbergen-sarištol Jävaldmeres, Buve-sarel Atlantižen valdmeren suves.
Norvegijan kontinentaline pala sijadase Skandinavijan pol'sarel. Se om mägikaz valdkund, man keskmäine korktuz om 490 m meren pindan päl. Valdkundan harakterine pird om fjordiden olend olmas, nene merikarad lähttas edahaks territorijan südäimehe. Läz 50 tuhad sarid sijadasoiš Norvegijas. Kaikiš korktemb čokkoim om Gallhöpiggen-mägi (2469 m).
Evrop-kontinentan kaikiš pohjoižemb čokkoim sijadase Norvegijas, 71,2° pohjoižlevedust, se om Nordkin-nem'.
Londuseližed varad oma kivivoi, londuseline gaz, metallad (raudkivend, titan, vanadii, vas'k, nikel', cink), berillii, kala, ozrikkivi, toižed varad — hahktin, apatit i niobii, kivihil' (Špicbergenal), tal'k, grafit, špat, mouckivi, dolomit, mramor.
Remove ads
Politine sistem
Norvegii om unitarine valdkund. Se otab konstitucižen monarhijan da parlamentižen demokratijan principid aluseks. Valdkundan da radonoigendajan tobmuden pämez' om kunigaz (norv.: Kung av Norge) — Haral'd V vspäi 1991.
Käskusenandai tobmuz om üks'kodine parlament — Storting (norv.: Stortinget «sur' suim»), kogoneb 169 deputatad. Kaik rahvaz valičeb heid kerdan nelläs vodes. Valičendoiden jäl'ghe sanuden enamba änid partijan lider tuleb päministraks (norv.: statsminister «valdkundaline ministr»), ohjastusen pämeheks.
Jonas Gar Störe radab päministran vn 2021 redukun 14. päiväspäi, valdkundan röunantagaižiden azjoiden ministr vll 2005−2012. Edeline päministr om Erna Sul'berg (2013−2021). Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2021 13. päiväl sügüz'kud.
Ülembaine käskuzkundaline tobmuz om Norvegijan Ülembaine Käskuzkund (norv.: Norges Høyesterett), kogoneb 20 sudijaspäi.
Administrativiž-territorialine jagand
Kacu kirjutuz: Norvegijan administrativiž-territorialine jagand.
Norvegii jagase vižtoštkümneks agjaks[6] (fül'ke:ks, gubernijaks, norv.: fylke), ned alajagasoiš 356 kundaks (kommunaks, norv. kommune). Vll 2020−2023 naprind oli ühtištada severzid-se agjoid i poleta niiden lugud üks'toštkümnehesai, no se om tühjitadud paloin.
Remove ads
Eläjad
Vl 2013 valdkundan eläjiden lugu oli 5 063 709 ristitud[7], vl 2018 — 5 372 191 ristitud[8], vn 2024 augotišes — 5 550 203 ristitud. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.
Eläjad Norvegijas rahvahad (2017): norvegijalaižed — 83,2 % (heiden kesken saamalaižed läz 60 tuhad — 1,1 %), toižed evropalaižed — 8,3 %, toižed rahvahad — 8,5 %.
Uskondan mödhe (2016): lüteranad-evangelistad (Norvegijan oficialine jumalankodikund) — 70,6 %, islamanuskojad — 3,2 %, riman katolikad — 3,0 %, toižed hristanuskojad — 3,7 %, toižed uskojad — 2,5 %, märhapanendata — 17,0 %.
Ristitišton 78 % oma lidnalaižed eläjad. Norvegine lidnanvuitte taho om žilo enamba 200 eläjad ristitištonke da lähemba 50 metrad toine toižespäi pertidenke.
Norvegijan järed lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha[9]): Oslo, Bergen, Tronheim, Stavanger, Fredrikstad i Drammen.
Remove ads
Ižanduz
Norvegii om korktas šingotadud i lujas elokaz industrialine ma. Ekonomikan hüvä olend rippub irdpol'žes torguindaspäi lujas märas. Vl 2023 valdkundan nominaline kogosüdäiprodukt oli US$425 mlrd. ekvivalentas (30. sija mail'mas; US$78,128 ühtele hengele, seičemenz' sija) vai US$547 mlrd. tazostadud ostmižmahtusen mödhe (52. sija; US$92,646 ühtele hengele, koumanz' sija). Se om Pohjoiževropan kaikiš järedamb valdkund kivivoin da londuseližen gazan sal'hen mödhe. Niiš sarakoiš sättas Norvegijan kogosüdäiproduktan läz pol't. Tehtas äi energijad gidroelektrostancijoil, ka sen tagut voimuz om vedamha äi kivivoid röunoiden irdpolihe. Ohjastuz tegeb äi naprindoid maižandusen šingotesen täht kacmata vilhu klimatha i mägireljefha. Industrijan toižed päsarakod oma laivansauvomine i laivtransportan holitišed, kaivuztegimišt, cellülozbumagaine i mecan ümbriradmine, metalloiden tehmine, himine sarak, tekstilin tehmine, kalanpüdand i akvakul'tur, sömtegimišt. Finansine voz' zavodiše 1. vilukud.
Kogosüdäiproduktan palad (2016): maižanduz 1,6 %, tegimišt 34,7 %, holitišiden sfer 63,5 %. Radajiden järgenduz sektoroidme (vn 2016 andmused): maižanduz 2,1 %, tegimišt 19,3 %, holitišiden sfer 78,6 %.
Valdkundan eksport om kivivoi, sen gaz i ümbriradmižen produktad, mašiništonsauvomižen produkcii i mašiništ, metallad, himikalijad, laivad, kala. Importan tavarad oma mašiništonsauvomižen produkcii i mašiništ, himikalijad, metallad, söndtavarad. Eksport ületab importad vähäižel. Irdpol'žen torguindan päižed partnörad (2023) oma Saksanma (Norvegijan eksportan 19,0 % i importan 11,4 %), Sur' Britanii (eksportan 19,0 %), Ročinma (Norvegijan eksportan 7,7 % i importan 10,8 %), Alamad (eksportan 8,3 % i importan 4,8 %), Kitai (importan 11,2 %), Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (Norvegijan importan 7,6 %), Pol'šanma (eksportan 6,1 %), Francii (eksportan 5,9 %), Danii (importan 4,7 %).
Remove ads
Praznikad
Nimikirjutesen erased praznikad eile oficialižikš lebupäivikš.
Remove ads
Galerei
Kunigahan pert'kulu Oslos (Slottet i Oslo / Det kongelige slott, heinku 2014), se-žo ohjastusen ištundoiden sijaduz
Ohjastusen fartal Oslon keskuzpalas (Regjeringskvartalet, kezaku 2005)
Kunigazline Norvegine Röunantagaižiden azjoiden ministruz (Utenriksdepartementet / Utanriksdepartementet, Oslo, kül'mku 2024)
Norvegijan bankan päfater (keskuzbank, Norges Bank / Noregs Bank, uhoku 2007, Oslo, om vaumitud vl 1986)
Norvegijan Nacionaline kirjišt vn 2006 elokus (Oslo)
Remove ads
Homaičendad
Irdkosketused
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads