Surinam

Surinam (alam.: Suriname [ˌsyːriˈnaːmə], sranan-tongo: Sranan [sraˈnãŋ]), täuz' oficialine form — Surinaman Tazovaldkund (alaman keleks: Republiek Suriname [reːpyˈblik syːriˈnaːmə], sranan-tongo: Ripoliku Sranan), om valdkund Suviamerikan pohjoižpäivnouzmas. Ende, Alamaiden avtonomijan aigan, nimi oli Alamaiden Gvian. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Paramaribo.

Surinaman Tazovaldkund
Republiek Suriname

Flag	Valdkundznam
Pälidn	Paramaribo
Eläjiden lugu (2018)	597,927[1] ristitud
Pind	163,820 km²
Kel'	alaman
Valdkundan pämez'	Čan Santohi
Päministr	hän-žo
Religii	hristanuskond, induizm, islam
Valüt	surinaman dollar (SRD)
Internet-domen	.sr
Telefonkod	+597
Aigvö	UTC−3

Etimologii

Valdkundan nimituz voi sünduda indejižes «Surinen»-sanaspäi. Se oli sijaližiden aravakankel'židen taino-indejalaižiden ičenimituz evropalaižiden ezmäižen tulendan aigan^[2].

Istorii

Vn 1975 25. päiväl kül'mkud Surinam tedištoiti ripmatomudes Alamaišpäi.

Valdkundan ezmäine Konstitucii (alam.: Grondwet van Suriname) oli olmas vspäi 1975, toižed oliba voziden 1981 i 1982. Nügüdläine nellänz' lugul Konstitucii^[3][4] om vahvištadud vn 1987 30. päiväl sügüz'kud, se om väges vn 1992 kohendusidenke.

Geografijan andmused

Surinaman topografine kart (2007)

Surinam om mavaldkundröunoiš Gajanan Tazovaldkundanke päivlaskmas (röunan piduz — 600 km), Francijan Gviananke päivnouzmas (510 km) da Brazilijanke suves (597 km). Ühthine röun kuivmadme — 1707 km. Surinaman pohjoižed randad lainištab Atlantine valdmeri (randanpird — 386 km).

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Julianan-mägi, 1230 m valdmeren pindan päl^[5]. Joged jokstas Atlantižhe valdmerhe, kaik ned oma kos'kekahad, sen tagut astjad da laivad ei voigoi ujuda edemba mi 300 km mererandpolespäi man südäimehe. Sur' Brokopondo-vezivaradim om man pohjoižpäivnouzmas, letihe sidä varatoitmaha energijal alüminijantegimid.

Ekvatorialine klimat om räk da neps. Keskmäine relätivine nepsuz om 80..90 %, lämuz — +26 C° ± 2..5 C° kaiken voden aigan.

Londuseližed pävarad oma boksitad, kivivoi, kuld, mec; toižed varad oma kala da kaolin.

Politine sistem

Surinaman prezidentan pert'kulu, Paramaribo, vn 2005 sügüz'kus

Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (alam.: President van de Republiek Suriname), hän-žo om ohjastusen pämeheks. Parlamentan ühtnijoiden kaks' koumandest valitas händast videks vodeks, toižiden strokuiden lugu om röunatoi. Dezi Bauterse radoi prezidentaks vn 2010 elokuspäi vn 2020 heinkuhusai, ende hän oli nece man diktatoran pit'kan aigan. Parlamentan ühtnijad valitas varaprezidentad mugažo videks vodeks, no äniden polel. Ministrištos om kuz'toštkümne ministrad.

Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (alam.: De Nationale Assemblée) 51 deputataspäi, rahvaz valičeb sen ühtnijoid videks vodeks. Surinaman järgenduseližed pävaličendad oliba vn 2020 25. päiväl semendkud, valitihe parlamentan ühtnijoid. Nügüdläine prezident om Čan Santohi, hän om valitud akklamacijal al'ternativižetomil valičendoil vn 2020 13. päiväl heinkud, radab prezidentaks heinkun 16. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand

   Kacu kirjutuz: Surinaman administrativiž-territorialine jagand.

Surinam jagase kümneks ümbrikoks (alam.: district), ned alajagasoiš 62 eländtahoks (alam.: ressort).

Eläjad

Surinamas elädas surinamalaižed. Valdkundan ristitišt oli 541 638 eläjad^[6] vl 2012. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'. Ristituiden enamba ühesad kümnendest eläb man pohjoižes, läz atlantišt mererandpol't.

Augotižlibundan mödhe (2012): indijalaižed — 27,4 %, afrikalaižed — 21,7 %, kreolad (evropalaiž-afrikalaižed) — 15,7 %, javalaižed — 13,7 %, segoitadud augotižlibundanke — 13,4 %, toiženke augotižlibundanke — 7,6 %, augotižlibundan ozutandata — 0,5 %.

Uskondan mödhe (2012): protestantad — 23,6 %, induistad — 22,3 %, riman katolikad — 21,6 %, islamanuskojad — 13,8 %, toižed hristanuskojad — 3,2 %, vinti-uskondan polenpidajad — 1,8 %, Jehovan tundištajad — 1,2 %, toižed uskojad — 1,7 %, religijatomad — 7,5 %, märhapanendata — 3,3 %.

Surinaman toižed znamasižed lidnad (enamba 10 tuh. ristituid vl 2012^[7], surembaspäi penembha): Lelidorp, Uz' Nikkeri. Kaks' eläjad koumespäi oma lidnalaižed (2020).

Ižanduz

Surinam om šingotai industrialiž-agrarine ma. Maižanduz i tarbhaižiden kaivatusiden samine oma ižandusen aluseks. Industrijan päsarakod oma kivivoin, boksitoiden i kuldan samine, alüminijan tehmine, mecan varhapanend, sömtegimišt, kalanpüdand. Finansine voz' zavodiše 1. vilukud.

Kogosüdäiproduktan palad (vn 2012 andmused): maižanduz 10,4 %, tegimišt 36,6 %, holitišiden sfer 52,9 %. Kaik 8 % radnikoid om otnus maižandushe, 14 % ratas tegimištos, 78 % — holitišiden sferas (2004).

Valdkundan päeksport om alüminii, kivivoi, kuld, pu, kala, ris, bananad. Importan päobjektad (2018) oma mašiništ tegimišton täht, kivivoi, söndtavarad, puvill, kulutajiden tavarad. Irdpol'žen torguindan päižed partnörad oma Šveicarii, Kitai (sen paloin Honkong), AÜE.