Viimase, 1997. aasta detsembris vastu võetud statuudi kohaselt, antakse Eesti TA medalit üksikisikutele suurte teenete eest Eesti teaduse arendamisel või selle arendamisele kaasaaitamisel, samuti teenete eest Eesti Teaduste Akadeemia ülesannete täitmisel.[2]
Medal asutati 1982. aastal Eesti NSV Teaduste Akadeemia mälestusmedali nime all.[3] Üldkogul vastu võetud statuudi kohaselt anti mälestusmedal Eesti NSV Teaduste Akadeemia töötajatele ja teistele isikutele teenete eest Teaduste Akadeemia ees seisvate ülesannete täitmises. Otsuse mälestusmedali andmise kohta tegi Eesti NSV Teaduste Akadeemia presiidium. Medal anti kavaleridele kätte pidulikus õhkkonnas, üldreeglina Teaduste Akadeemia üldkogu või akadeemia osakonna üldkogu koosolekul.
1989. aastal, seoses akadeemia nime muutmisega, sai medali nimeks Eesti Teaduste Akadeemia medal. Aastatel 2008 ja 2011–2018 medalit välja ei antud.
1982. aastast kuni tänapäevani on teaduste akadeemia medalit välja antud 192 korral.[4] Ainsana on medali kahel korral pälvinud Eesti NSV kõrgema ja keskerihariduse minister Ilmar Nuut (1983, 1986).
Väljastpoolt Eestit on medali saanud 1982. aastal vene füüsik Vladimir Tutškevitš (Leningrad), 1982. aastal anti medalid ka 30-le liiduvabariikide teaduste akadeemiate teadustegevuse koordineerimise nõukogu 39. istungjärgust osavõtjale, 1995. aastal sai selle RootsimikropaleontoloogUrve Miller, 2006. aastal SoomeenergeetikateadlaneAntero Jahkola ning Rootsi ja Saksamaa keeleteadlane Els Oksaar. 2007. aastal pälvis medali Kanada psühholoog Endel Tulving.
Lisaks määrati sel aastal medalid ENSV TA presiidiumi 1982. a 1. juuni otsusega (protokolli nr 13, §186, lisa 2[5]) liiduvabariikide teaduste akadeemiate teadustegevuse koordineerimise nõukogu 39. istungjärgust osavõtjatele:
Krista Aru, pikaajalise tõhusa koostöö eest Teaduste Akadeemiaga, uuelaadse haridust toetava raamatukoguvõrgu arendamise eest ning akadeemikute arhiivide töötlemise eest Tartu Ülikooli raamatukogus.