Harald Keres

Harald Keres (15. november (vkj. 2. november) 1912 Pärnu – 26. juuni 2010 Tartu) oli eesti füüsik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1961) .

Elulugu

Harald Keres sündis käsitöölise peres. Ta õppis Narva 1. Algkoolis, Pärnu 9. Algkoolis ja Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis, mille lõpetas 1932. aastal.^[1]

Aastatel 1932–1933 teenis aega 6. üksikus jalaväepataljonis Pärnus.

1933–1936 õppis Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna matemaatika osakonnas, mille lõpetas cum laude. 1938. aastal sai ta magistrikraadi matemaatika erialal tööga "Kattumismuutlikkuse dünaamika", 1942. aastal kaitses doktoritöö "Ruum ja aeg üldises relatiivsusteoorias" ja sai filosoofiadoktori kraadi. 1947. aastal kaitses ta teise doktoriväitekirja, "Ruumi ja aja relativistlik teooria", füüsika-matemaatikadoktori kraadi kinnitas Moskva atesteerimiskomisjon 1949. aastal. 1954. aastal sai ta füüsika professori kutse.^[2] 1936. aastast oli üliõpilasseltsi Liivika liige.

1935. aasta septembris asus ta tööle Tartu Ülikoolis, kus töötas kuni 1960. aasta augustini järjest järgmistel ametikohtadel:

• abiõppejõud tehnikateaduskonna veemajanduse ja vesiehitiste õppetooli juures;
• abiassistent ülikooli tähetornis;
• ülemääraline noorem abiõppejõud matemaatika erialal;
• rakendusmatemaatika ja mehaanika kateedri dotsendi kohusetäitja;
• matemaatilise analüüsi kateedri vanemõpetaja ja dotsendi kohusetäitja;
• teoreetilise füüsika kateedri juhataja ja vanemõpetaja;
• teadusala prorektor.

1947. aastal asus tööle ka TA Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituudis, kus alustas teadussekretäri ametikohast, seejärel töötas astronoomia observatooriumi juhataja, vanemteaduri ning aastatel 1960–1989 teoreetilise füüsika ja matemaatika sektori juhatajana.

1954. aastal sai ta professori kutse teoreetilise füüsika erialal.

1961. aastal valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks teoreetilise füüsika erialal. Ta kuulus akadeemias astronoomia ja füüsika osakonda.

2000. aastast oli ta Tartu Ülikooli emeriitprofessor.

Harald Keres on maetud Tartu Raadi kalmistule.

Teadustöö

Oma teadustegevuses keskendus Harald Keres üldrelatiivsus- ja gravitatsiooniteooria arendustele. Temast kujunes relatiivsusteooria uurimissuuna alusepanija. Harald Kerese sulest ilmus üle kolmekümne teadustöö. Tema publikatsioone iseloomustab fundamentaalsus, põhjalikkus ja mõtteselgus, kuid alati on ta püüelnud ka teaduse esteetilise lummuse poole – nähtud uurimisvaev, uued teadmised ning hästi kirjapandud tulemused moodustavad tema jaoks teadustöös peituva ilu.^[2]

Silmapaistvalt aktiivne oli ta publitsistika vallas, populariseerides teadust kui rahvuskultuuri lahutamatut osa. Ta nägi riigi põhilise ülesandena hoolitsust kooli ja hariduse eest, sest sellest sõltub demokraatia sügavus.^[2]

Teosed

Raamatud

• "Aeg ja ruum" (populaarne ülevaade). Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1959, 48 lk
• "Matemaatilise füüsika meetodid: õpik kõrgematele õppeasutustele. 1., Kompleksmuutuja funktsioonid". Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1964, 544 lk
• "Vektor- ja tensorruumid". Valgus, Tallinn 1989, 366 lk
• "Sajandi seiklused. Väljavõtteid autobiograafiast". Ilmamaa, Tartu 2009, 192 lk
• "Ruum ja aeg" (valimik artikleid). Koostaja ja osa artiklite tõlkija Piret Kuusk. Sari Eesti mõttelugu, nr 89, Ilmamaa, Tartu 2009, 416 lk

Artiklid

• "Ruum" – Akadeemia 1939, nr 3, lk 176–187
• "Teaduse- ja tehnikaajastu mõttemaailm ning kunst" – Looming 1977, nr 1, lk 117–126
• "Juhus ja suured arvud" – Looming 1980, nr 12, lk 1728–36
• "Minu ülikool" – Looming 1982, nr 8, lk 1117–19
• "Ülikool ja mina" – Horisont 1982, nr 9, lk 24–25
• "Sokratese printsiip" – Looming 1983, nr 8, lk 1136–37
• "Häda argimõistuse pärast" – Looming 1985, nr 12, lk 1699
• "Täppisteaduste poolelt vaadatuna" – Looming 1987, nr 3, lk 377–380
• "Relatiivsusteooria põhiprintsiibid" – Akadeemia 1989, nr 5, lk 899–904
• "Minevikku meenutades" – Horisont 1990, nr 7–12 ja 1991, nr 1, 3, 4, 5, 7, 8, 10, 11, 12
• "Maailm, kust tulen: mälestusi". Eessõna: Ivar Piir – Akadeemia 2002, nr 11, lk 2308–2329 ja 2003, nr 1, lk 139–159

Tunnustus

• 1970 riiklik preemia tööde tsükli "Üldistatud inertsiaalsüsteemid ja vastavuse printsiip üldrelatiivsusteoorias" eest
• 1976 Eesti NSV teeneline teadlane
• 1978 ajakirja Looming aastapreemia (artikkel "Teaduse- ja tehnikaajastu mõttemaailm ning kunst", L 1977/1)
• 1982 orden "Austuse märk"
• 1982 Eesti Teaduste Akadeemia medal
• 1996 Riigivapi III klassi teenetemärk^[3]
• 1996 Tartu linna aukodanik ja Tartu Suurtähe kavaler
• 2003 Tartu Ülikooli suur medal^[4]
• 2005 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind

Isiklikku

Harald Kerese vend oli maletaja Paul Keres.

Harald Kerese abikaasa oli pediaater Leida Keres (1916–2003); nende lapsed on füüsikud Sirje Keevallik (sündinud 1943) ja Piret Kuusk (1947).