Ameerika Ühendriikide arst From Wikipedia, the free encyclopedia
George Richards Minot (2. detsember 1885 Boston, Massachusetts – 25. veebruar 1950) oli Ameerika Ühendriikide arst (meditsiiniuuringute valdkond: hematoloogia). Aastal 1934 jagas ta Nobeli meditsiiniauhinda koos William Parry Murphy ja George Hoyt Whipple'iga uurimuste ning makrotsütaarse aneemia (eriti pernitsioosse aneemia) ravi leiutamise eest.
See artikkel vajab toimetamist. |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
George Richards Minot | |
---|---|
Sündinud |
2. detsember 1885 Boston, Massachusetts |
Surnud |
25. veebruar 1950 (64-aastaselt) Brookline, Massachusetts |
Alma mater | Harvardi Ülikool |
Teadlaskarjäär | |
Tegevusalad | meditsiin |
Tunnustus | Nobeli meditsiiniauhind (1934) |
Whipple tegi loomkatseid aneemiliste koertega, kus ta lasi koertel verd välja voolata, et nad aneemiliseks muutuksid, ja söötes aneemilistele koertele suurtes kogustes veisemaksa, paranesid nad kiiremini kui teisi toitaineid manustades. Need katsed panid Minot ning Murphy mõtlema selle üle, kuidas saaks katsete tulemusi inimeste aneemia raviks rakendada. Minot ja Whipple proovisid seejärel keemiliselt eraldada võimalikke ravikomponente. Nad leidsid, et veisemaksas leiduv raud toimib tervendavana verekaotuse tagajärjel saabunud aneemia korral. Vahepeal aga kasutasid teised arstiteadlased juba toormaksa ka pernitsioosse aneemia raviks. Aktiivseks aineks ei peetud aga mitte rauda, vaid mingit tundmatut ainet, vesilahustuvat ekstrakti. Sellest nn maksas leiduvast vesilahustuvast ekstraktist õnnestus teadlastel hiljem (1948) eraldada B12-vitamiin.
Maksadieet pernitsioosse aneemia raviks seisnes igapäevases toore veisemaksa[2] söömises, kogused aga olid üsna suured, ning leidus ka selliseid patsiente, kes polnud võimelised enam toitu ise sööma. Kuid söötnud patsientidele iga päev 200–400 grammi tooret maksa, leidsid nad nende vereanalüüse uurides, et erütrotsüütide arv (inglise RBC) suurenes märgatavalt.[3] Maksateraapia toimis ning 1926. aastal tutvustasid mõlemad uurijaid oma kliiniliste katsetuste tulemusi Ameerika Meditsiini ühingu poolt Atlantic Citys peetud nõupidamisel. Selleks ajaks olid Minot ja Murphy edukalt ravinud 45 patsienti.[4] Murphy omakorda, olevat kuulda võtnud ühe patsiendi nõuannet ning hakkas haigeid söötma "püreestatud" toore maksaga, kuid esialgu toitesondi kaudu. Edasi töötasid Murphy ja Minot ning Edwin Cohn välja kontsentreeritud vedela maksaekstrakti, mida tunti fraktsioon G-na. [5] Minot ja Murphy hilisem maksateraapia ehk ravi mitmete aneemia vormide korral seisnes peamiselt toorest maksast valmistatud tugevalt kontsentreeritud ekstrakti veenisisesel manustamisel, et saavutada maksimaalselt kiiret tervenemist.[6]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.