Harju maakond
From Wikipedia, the free encyclopedia
Harju maakond ehk Harjumaa on 1. järgu haldusüksus Põhja-Eestis.
 |
See artikkel räägib praegusest maakonnast; ajaloolise maakonna kohta vaata artiklit Harjumaa |
 | See artikkel vajab toimetamist. (August 2006) |
| Harju maakond | |
|---|---|
Pindala: 4327 km² (2017)[1]  | |
|
Elanikke: 646 315 (1.01.2024)[2] | |
| Rahvastikutihedus: 149 in/km² | |
| Maakonnalinn: Tallinn | |
 |
Harju maakond hõlmab peaaegu täielikult Eesti NSV aegse Harju rajooni ala 1960. aastate lõpul väljakujunenud piirides. Ajaloolisest (u 1250–1950) Harjumaast hõlmab tänapäevane Harju maakond ligikaudu põhjapoolsed kaks kolmandikku.
Harju maakond asub Põhja-Eestis. Harjumaa piirneb edelas Lääne, lõunas Rapla, kagus Järva ja idas Lääne-Viru maakonnaga.
2017. aastani oli Harju maakonna juhiks Harju maavanem ja valitsusasutuseks Harju maavalitsus, mis korraldas maavanema asjaajamist ja tehnilist teenindamist. Maavalitsuse põhitegevusteks olid maakorraldusalaste, maareformialaste, sotsiaal- ja tervishoiualaste, haridusalaste, noorsooalaste, kultuurialaste, spordialaste, regionaalarengualaste, planeeringualaste, ettevõtlusalaste, majandusalaste, ühistranspordialaste, rahvastiku toimingute alaste, perekonnaseisualaste, infrastruktuurialaste ja keskkonnaalaste ülesannete täitmine, regionaalse arengu programmide elluviimine ning Euroopa Liiduga seonduv riigisisene teavitustegevus maakonnas.[3]
Pärast 2017. aasta haldusreformi on Harju maakonnas 16 omavalitsusüksust, sealhulgas neli linna ja 12 valda: Keila linn, Loksa linn, Maardu linn, Tallinn, Anija vald, Harku vald, Jõelähtme vald, Kiili vald, Kose vald, Kuusalu vald, Lääne-Harju vald, Raasiku vald, Rae vald, Saku vald, Saue vald ja Viimsi vald.
Enne 2017. aasta haldusreformi oli Harju maakonnas 23 omavalitsusüksust, sealhulgas kuus linna ja 17 valda: Keila linn, Loksa linn, Maardu linn, Paldiski linn, Saue linn, Tallinn, Aegviidu vald, Anija vald, Harku vald, Jõelähtme vald, Keila vald, Kernu vald, Kiili vald, Kose vald, Kuusalu vald, Nissi vald, Padise vald, Raasiku vald, Rae vald, Saku vald, Saue vald, Vasalemma vald ja Viimsi vald.
Demograafilised näitajad
| Aasta | Arvestuslik rahvaarv[4] |
Asustustihedus, in/km² |
|---|---|---|
| 2006 | 521 313 | 120,3 |
| 2007 | 522 147 | 120,5 |
| 2008 | 523 277 | 120,8 |
| 2009 | 524 938 | 121,1 |
| 2010 | 526 505 | 121,5 |
| 2011 | 528 468 | 122,0 |
1. jaanuaril 2009 oli Harju maakonnas arvestuslikult 524 938 elanikku. Neist 45,99% oli mehed ning 54,01% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 13,79‰, suremuse üldkordaja 10,78‰ ja loomulik iive 3,00‰. 59,77% elanikest oli eestlased ja 32,29% venelased. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 15,04%, tööealisi (vanuses 15–64) 68,75% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 16,20%. Töötuse määr[5] oli 6,9%. Asustustihedus oli 121,1 in/km².
Arvestuslikult oli 2010. aasta alguses Harju maakonna elanikest eestlasi 59,91%, venelasi 32,22%, ukrainlasi 3,23%, valgevenelasi 1,71%, soomlasi 0,63%, tatarlasi 0,29% ja juute 0,27%.
| Rahvus | 1970[6] | 1979[7] | 1989[8] | 2000[9] | 2011[10] | 2021 | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | |
| eestlased | 262 832 | 58,09 | 289 166 | 54,48 | 304 772 | 50,34 | 306 850 | 58,37 | 341 121 | 61,69 | 372 245 | 60,57 |
| venelased | 147 086 | 32,51 | 188 290 | 35,47 | 232 252 | 38,36 | 171 009 | 32,53 | 173 194 | 31,32 | 178 169 | 28,99 |
| ukrainlased | 16 353 | 3,61 | 21 133 | 3,98 | 28 605 | 4,72 | 17 789 | 3,39 | 14 422 | 2,61 | 18 886 | 3,07 |
| valgevenelased | 9035 | 2,00 | 12 548 | 2,36 | 15 634 | 2,58 | 9748 | 1,85 | 7645 | 1,38 | 7473 | 1,21 |
| soomlased | 4737 | 1,05 | 4749 | 0,90 | 4998 | 0,83 | 3594 | 0,68 | 2897 | 0,52 | 4226 | 0,69 |
| juudid | 3882 | 0,86 | 3839 | 0,72 | 3708 | 0,61 | 1679 | 0,32 | 1619 | 0,29 | 1572 | 0,26 |
| tatarlased | – | – | 1885 | 0,36 | 2522 | 0,42 | 1619 | 0,31 | 1289 | 0,23 | 1306 | 0,21 |
| leedulased | 1079 | 0,24 | 1149 | 0,22 | 1352 | 0,22 | 1212 | 0,23 | 1046 | 0,19 | 1386 | 0,22 |
| poolakad | – | – | 1307 | 0,25 | 1523 | 0,25 | 1156 | 0,22 | 982 | 0,18 | 1148 | 0,19 |
| lätlased | 1178 | 0,26 | 1453 | 0,27 | 1264 | 0,21 | 991 | 0,19 | 776 | 0,14 | 1812 | 0,29 |
| sakslased | – | – | 1866 | 0,35 | 764 | 0,13 | 691 | 0,13 | 661 | 0,12 | 1473 | 0,24 |
| muud | 6239 | 1,38 | 4698 | 0,89 | 8011 | 1,32 | 9344 | 1,78 | 7275 | 1,32 | 18 684 | 3,04 |
| Kokku | 452 421 | 100 | 530 770 | 100 | 605 415 | 100 | 525 682 | 100 | 552 927 | 100 | 614 567 | 100 |
Asustusüksused
Harju maakonnas on seitse linna, kaks alevit, 34 alevikku ja 397 küla.
Linnad: Tallinn – Maardu – Kehra – Keila – Saue – Paldiski – Loksa
Alevikud: Ardu – Aruküla – Assaku – Haabneeme – Habaja – Harku – Jüri – Kangru – Karjaküla – Keila-Joa – Kiisa – Kiiu – Klooga – Kolga – Kose – Kose-Uuemõisa – Kostivere – Kuusalu – Laagri – Lagedi – Loo – Luige – Peetri – Raasiku – Ravila – Riisipere – Rummu – Saku – Tabasalu – Turba – Vaida – Vasalemma – Viimsi – Ämari
Külad: Aavere – Aaviku – Adra – Aela – Ahisilla – Aila – Alansi – Alavere – Allika (Kernu) – Allika (Kuusalu) – Alliklepa – Alliku – Altküla – Andineeme – Anija – Arava – Aru – Aruaru – Arusta – Aruvalla – Aude – Audevälja – Ellamaa – Haapse – Haavakannu – Haiba – Haljava – Hara – Harju-Risti – Harkujärve – Harmi – Hatu – Hingu – Hirvli – Humala – Härma – Härmakosu – Hüüru – Idaotsa – Igavere – Ihasalu – Illurma – Ilmandu – Ilmastalu – Iru – Jaanika – Joaveski – Juminda – Juuliku – Jõelähtme – Jõesuu – Jõgisoo – Jägala – Jägala-Joa – Jälgimäe – Järsi – Järveküla – Kaasiku – Kaberla – Kaberneeme – Kabila – Kadaka – Kadja – Kahala – Kajamaa – Kalesi – Kallavere – Kalme – Kanavere – Kantküla – Karilepa – Karla (Kose) – Karla (Rae) – Kasemetsa – Kasepere – Kasispea – Kata – Katsina – Kaunissaare – Kautjala – Keelva – Kehra – Keibu – Kelnase – Kelvingi – Kemba – Kernu – Kersalu – Kibuna – Kihmla – Kiia – Kiiu-Aabla – Kirdalu – Kirikla – Kirivalla – Kiruvere – Kiviloo – Kivitammi – Kloogaranna – Kobru – Kodasoo – Kohatu – Koidu – Koila – Koipsi – Koitjärve – Kolga-Aabla – Kolgaküla – Kolgu – Kolu – Koogi – Kopli – Koppelmaa – Kostiranna – Kosu – Kotka – Krei – Kuivajõe – Kukepala – Kullamäe – Kulli – Kulna – Kumna – Kupu – Kurevere – Kurgla – Kurkse – Kurna – Kursi – Kurtna – Kustja – Kuusalu – Kuusemäe – Kõmmaste – Kõnnu – Kõrvenurga – Kõue – Käesalu – Külmaallika – Kütke – Laabi – Laane – Laane – Laiaküla – Laitse – Langa – Laoküla – Laulasmaa – Leesi – Lehetu – Lehmja – Lehola – Lehtmetsa – Leistu – Lemmaru – Lepaste – Leppneeme – Liiapeksi – Liikva – Liiva – Liivamäe – Lilli – Limu – Linnakse – Lohusalu – Loksa – Lokuti – Loo – Looküla – Lubja – Lutsu – Lõunaküla – Lähtse – Lääneotsa – Lööra – Lükati – Maardu – Madila – Madise – Maeru – Maidla – Mallavere – Manniva – Marguse – Meremõisa – Metsakasti – Metsanurga (Kernu) – Metsanurga (Kiili) – Metsanurme – Metslõugu – Miiduranna – Munalaskme – Muraste – Murksi – Mustametsa – Mustjõe – Mustu – Muuga – Muuksi – Muusika – Mõisaküla – Mõnuste – Mäepea – Männiku – Määra – Naage – Nabala – Nahkjala – Neeme – Nehatu – Niitvälja – Nurme – Nutu – Nõmbra – Nõmmeri – Nõmmeveski – Nõrava – Odulemma – Ohtu – Ojasoo – Oru – Paasiku – Padise – Pae – Paekna – Pajupea – Pala – Pala – Palvere – Parasmäe – Parila – Parksi – Partsaare – Patika – Paunaste – Paunküla – Pedase – Pedaspea – Peningi – Perila – Piissoo – Pikavere – Pikva – Pildiküla – Pillapalu – Pohla – Pringi – Pudisoo – Puusepa – Põhja – Põllküla – Pällu (Saue) – Pärinurme – Pärispea – Pärnamäe – Püha – Püünsi – Rae – Rahula – Rammu – Randvere – Rannamõisa – Rasivere – Raudoja – Rava – Raveliku – Rebala – Rehatse – Rehemäe – Riidamäe – Rohuneeme – Rohusi – Roobuka – Rooküla – Ruila – Rummu – Ruu – Rõõsa – Rätla – Saarnakõrve – Sae – Saha – Salmistu – Salu – Salumetsa – Salumäe – Sambu – Saue – Saula – Saunja – Sausti – Saustinõmme – Saviranna – Seli – Sigula – Siimika – Silmsi – Soodevahe – Soodla – Sookaera – Sookaera-Metsanurga – Soorinna – Suru – Suuresta – Suurküla – Suurpea – Suursoo – Suurupi – Sõgula – Sõitme – Sõmeru (Kiili) – Sõmeru (Kose) – Sõrve – Sääsküla – Tabara – Tade – Tagadi – Tagaküla – Tagametsa – Tammejärve – Tammemäe – Tammiku – Tammispea – Tammistu – Tammneeme – Tapurla – Tiskre – Triigi – Tsitre – Tuhala – Turbuneeme – Tutermaa – Tuula – Tuulevälja – Tuulna – Tõdva – Tõhelgi – Tõmmiku – Tõreska – Tänassilma – Türisalu – Urvaste – Uuearu – Uuesalu – Uueveski – Uuri – Uusküla – Vaela – Vahastu – Vahetüki – Vahi – Vaidasoo – Vaila – Valgejõe – Valingu – Valkla – Valkse – Vanaküla – Vanamõisa (Kose) – Vanamõisa (Saue) – Vandjala – Vansi – Vardja – Vaskjala – Vatsla – Veneküla – Veskiküla – Veskitaguse – Vetla – Vihasoo – Vihterpalu – Viinistu – Vikipalu – Vilama – Vilivalla – Vilumäe – Vintse – Virla – Viruküla – Virve – Viskla – Viti – Voose – Võerdla – Võlle – Väikeheinamaa – Vääna – Vääna-Jõesuu – Äigrumäe – Äksi – Änglema – Ääsmäe – Üksnurme – Ülejõe (Rae) – Ülejõe (Anija) – Ülgase – Ürjaste
Kiviloo mõisa peahoone
Laitse mõisa peahoone
Aruküla mõisa härrastemaja
Harju maakond paikneb kolmes maastikurajoonis:
Maakonna piires suubub merre 34 jõge ja muud vooluveekogu, pikimad ja suurima valglaga on Jägala, Keila ja Pirita jõgi ning Valgejõgi. Harjumaa sajast järvest on suurimad Ülemiste, Kahala ja Harku järv. Tallinna pinnaveehaarde süsteemis on rajatud kaks suurt veehoidlat: Paunküla ja Soodla. Kõrgeim koht asub maakonna idaosas Tapa-Pikksaare vallseljakul, see ulatub 112,6 meetrit üle merepinna.
Mitmekesiste elupaikade tõttu on Harjumaa taimestik liigirikas, haruldastest taimeliikidest olulisemad on põhja-lipphernes, alpi võipätakas, püsiksannikas ja mitmed käpalised. Tähelepanuväärne on ka põõsasmarana rohke esinemine maakonna loodeosas.
Suured metsa- ja soomassiivid maakonna ida-ja lääneosas pakuvad varjupaika mitmetele loomaliikidele. Arvukalt on esindatud Eesti suurimad kiskjad: hunt, ilves ja karu. Rohkesti leidub tetrede ja metsiste mängupaiku. Maakonna põhjaosas on vanades merekindlustes ja kaevanduste koobastes nahkhiirte talvitumispaigad. Olulised lõhede kudemispaigad on Jägala, Keila, Pirita, Vasalemma, Loobu jõgi ja Valgejõgi. Haruldasemad loomaliigid Harjumaal on ebapärlikarp, lendorav, kaljukotkas, must toonekurg ja krüüsel.
Harjumaa looduse kaitseks on moodustatud 27 kaitseala. Kaitse all on ka 112 üksikobjekti, millest enamiku moodustavad rändrahnud (53) ja põlispuud (44). Maakonna territooriumil asub üle kolmandiku Lahemaa rahvuspargist. Mitmekesise maastiku kaitseks on loodud 17 maastikukaitseala, millest olulisemad on Põhja-Kõrvemaa, Paunküla, Pakri ja Kolga lahe maastikukaitseala ning Naissaare looduspark. Haruldasi taime- ja loomaliike kaitstakse 9 looduskaitsealal.
Viru raba talvel
Päikesetõus Paukjärve vaatetornist Põhja-Kõrvemaal
Keri saar Soome lahes
.JPG)
Merealad
Lahed, väinad:
- Soome laht (laht)
- Eru laht
- Mudasadam (laht)
- Sadampõhi (laht)
- Aadu lõugas (laht)
- Sinilaevalõugas (laht)
- Laiakivilõugas (laht)
- Neemeotsa lõugas (laht)
- Silmi lõugas (laht)
- Hauaneeme laht
- Hara laht
- Hobuloo lõugas (laht)
- Saunalaht
- Odakivi laht
- Hara salm (väin)
- Naskali laht
- Sagu laht
- Kolga laht
- Koljulõugas (laht)
- Kura laht
- Aablaht
- Salmistu laht
- Haapse laht
- Kaberneeme laht
- Ihasalu laht
- Jõesuu laht (Jägala laht)
- Muuga laht
- Randvere laht
- Tammneeme laht
- Lisvi laht
- Võrkaia laht
- Miku-Kräsuli lauk (laht)
- Jaani laht
- Lännemäe laht
- Kelvingi laht
- Kuusiku laht
- Oti lõugas (laht)
- Liivalaht
- Aksi salm (väin)
- Väike salm (väin)
- Suur salm (väin)
- Tallinna laht
- Püünsi salm (väin)
- Haabneeme laht
- Saartevahe haak (laht)
- Paljassaare laht
- Suur haak (laht)
- Väike haak (laht)
- Kopli laht
- Kakumäe laht
- Naissaare ümbrus:
- Veskikari lõugas (laht)
- Külasadam (laht)
- Kabelilõugas (laht)
- Axelsvikin (laht)
- Träskevikin (laht)
- Holmi lõugas (laht)
- Lohusalu laht
- Lahepere laht
- Pakri laht
- Väike-Pakri ümbrus:
- Kapp'l vik (laht)
- Skäppholm's vik (laht)
- Käiäl-krokin (laht)
- Langgranne-sände (laht)
- San-vik (laht)
- Suur-Pakri ümbrus:
- Lihl-viki (laht)
- Stor vik (laht)
- Di-vik (laht)
- San-krokin (laht)
- Hamplands-krokin (laht)
- Gäir-krokin (laht)
- Tränäur-krokin (laht)
- Hinkvik-krokin (laht)
- Balg-krokin (laht)
- Kurkse väin
- Vihterpalu laht
- Allika laht
- Keibu laht
Saared
- Aegna
- Aksi
- Allikari
- Alu kari
- Alu saar
- Bjärrgronne
- Haldi saar
- Hara saar
- Kappa saar
- Kelnase kari
- Keri saar
- Kivi-Mourikkari
- Kivikari
- Koipsi saar
- Korgessaare kari
- Krassi saar
- Kräsuli
- Kuhjakari
- Kumbli saar
- Laevakari
- Lahesaar
- Laiakari
- Liivakari
- Lipukari
- Luod
- Mohni
- Mourikkari
- Mätta kari
- Naissaar
- Pandju saar
- Pedassaar
- Pikassääre kari
- Prangli
- Rammu saar
- Rohukari
- Rohusi saar
- Seinakari
- Sepa kari
- Sillikrunn
- Sjölafluto
- Storgronne
- Suur-Malusi
- Suur-Pakri (Stora Rågö)
- Tiirloo säär
- Tiirukari
- Turskakari
- Umblu saar
- Vahekari
- Vana patarei
- Vennastekehvel
- Vullikrunn
- Väike Laiakari
- Väike Pikakari
- Väike-Malusi
- Väike-Pakri (Lilla Rågö)
Harju maakonnas asuvast Tallinnast algavad Eesti põhilised transpordimagistraalid:
Maanteed: Tallinna–Narva maantee, Tallinna–Tartu maantee, Tallinna–Paldiski maantee, Tallinna–Rapla–Türi maantee, Tallinna–Pärnu–Ikla maantee (Via Baltica);
Reisirongiliinid: Tallinna–Narva rongiliin, Tallinna–Tartu rongiliin, Tallinna–Viljandi rongiliin, Tallinna–Pärnu rongiliin, Tallinna–Paldiski rongiliin, Tallinna–Riisipere rongiliin
Lennujaamad: Tallinna lennujaam, Ämari lennuväli
Sadamad: Tallinna sadam, Muuga sadam, Paldiski Lõunasadam, Paldiski Põhjasadam
Ajaloolised taristud
Raudteed: laiarööpmelised Balti raudtee Paldiski Tosno raudtee (tänapäeval Tallinna–Keila raudtee, Keila–Paldiski raudtee ja Tallinna–Narva raudtee) ja Keila–Haapsalu raudtee; kitsarööpmelised Tallinna–Alliku (Türi)–Pärnu raudtee (Tallinna–Viljandi rongiliin ja Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee), Tallinna–Suurupi raudtee, Vääna–Humala raudtee ja Harku–Pühaküla raudtee (hiljem Liiva–Vääna raudtee), Tallinna–Pääsküla kitsarööpmeline raudtee (hiljem Vabaduse puiestee), Jägala-Joa puupapivabriku raudtee, Naissaare kindluse raudtee, Riisipere–Vaimõisa raudtee,
Kivimaanteed: Tallinna–Narva, Piibe maantee (Tallinna–Jõelähtme–Tartu), Tallinna–Paide–Tartu (osa tänapäeva Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteest), Raudalu maantee (Tallinna–Rapla–Pärnu, osa tänapäeva Tallinna–Rapla–Türi maanteest), Pärnu maantee (Tallinna–Arudevahe–Pärnu, osa tänapäeva Tallinna–Pärnu–Ikla maanteest), uus Haapsalu maantee (Tallinna–Arudevahe–Haapsalu), Vana Haapsalu maantee (Tallinn–Keila–Haapsalu), Paldiski maantee (Tallinn–Keila–Paldiski).
Harju maakonna majandus on Eesti maakondadest kõige mitmekesisem.
2008. aastal moodustas Harju maakonna SKP 59,6% Eesti SKP-st.
Harju kreis taasmoodustati pärast Tallinna asehaldurkonna Tallinna ja Paldiski kreisi likvideerimist 1796. aastal. Harju kreis jaotus Ida-, Lõuna- ja Lääne-Harjumaaks. Lääne-Harjumaal asus üks linn (Paldiski) ja neli kirikukihelkonda: Harju-Madise, Keila, Nissi ja Risti kihelkond. Lõuna-Harjumaal asusid neli kirikukihelkonda: Hageri, Juuru, Kose ja Rapla kihelkond. Ida-Harjumaal asusid kubermangulinn Tallinn ja Tallinna linnasaras ehk patrimoniaalpiirkond, Suur- ja Väike-Paljassaare ning neli kirikukihelkonda: Harju-Jaan, Jõelähtme, Jüri ja Kuusalu kihelkond ning Soome lahe saared.
Eesti iseseisvumise järel moodustus kreisist Harju maakond (Harjumaa sh osa tänapäeva Läänemaast ja Raplamaast), valitsusasutusena Harju Maavalitsus.
1934. aastal oli Harju maakonna pindala 5683 km², elanikke 219 654 (1922) ja 243 122 (1934).
1939. aasta vallareformiga likvideeriti Harju maakonnas Alavere vald, Ingliste vald, Kabala vald, Kaiu vald, Kiiu vald, Kloostri vald, Kodasu vald, Kurna vald, Laitse vald, Nabala vald, Nehatu vald, Riisipere vald, Saku vald, Triigi vald, Tuhala vald, Vihterpalu vald, Viimsi vald, Vääna vald ning moodustati: Anija vald, Hageri vald, Harku vald, Iru vald, Juuru vald, Järvakandi vald, Jõelähtme vald, Keila vald, Kehtna vald, Kernu vald, Kohila vald, Kolga vald, Kuimetsa vald, Keila vald, Kuusalu vald, Kõnnu vald, Kõue vald, Naissaare vald, Nissi vald, Nõva vald, Padise vald, Pakri vald, Peningi vald, Prangli vald, Raasiku vald, Rae vald, Raikküla vald, Rapla vald, Ravila vald, Saue vald, Tõdva vald, Varbola vald.
1940. aasta konstitutsiooniga lahutati neli linna (Tallinn, Tartu, Narva ja Pärnu) maakondadest ja moodustati vabariikliku alluvusega linnad[11] ehk vabariiklikud linnad.
26. september 1950 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, millega moodustati Harjumaa põhjaosast (välja arvatud Tallinn kui vabariikliku alluvusega linn) aastal 1950 seoses maakondade kaotamisega Harju rajoon. Harjumaa lõunaosast moodustati 1950. aastal Rapla rajoon. Endise Harjumaa aladest ja Läänemaa idapoolse osast moodustati Märjamaa rajoon.
3. mail 1952 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium seadluse, millega moodustati Tallinna oblast, kuhu kuulus kolm linna ja 12 rajooni, millest Harju maakonna alale jäid Harju, Keila, Kose ja Loksa rajoon ning Tallinna linn. Oblastid Eesti NSV-s likvideeriti 27. aprillil 1953.
Aastal 1957 liideti Harju rajooniga likvideeritud Loksa rajooni läänepool. Aastal 1959 liideti sellega Kose rajooni kesk- ja põhjaosa. Samas anti Tallinnast lääne pool asuvad alad Keila rajooni koosseisu. Aastal 1962 liideti Harju rajooniga Keila rajoon ja Rapla rajooni Kõue külanõukogu. Aastate jooksul loovutati maid ka Tallinna linnale, sealhulgas Saue (1960) ja Maardu (1962).
1990. aastal 1. jaanuarist taastatati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega Harju rajooni piires Harju maakond.[12]
1995. aastal kinnitatud Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu järgi kuulusid Harju maakonda järgmised haldusüksused:[13]
- linnad: Kehra, Keila, Loksa, Maardu, Saue, Tallinn
- vallad: Aegviidu, Anija, Harku, Jõelähtme, Keila, Kernu, Kiili, Kose, Kuusalu, Kõue, Loksa, Nissi, Padise, Raasiku, Rae, Saku, Saue, Vasalemma ja Viimsi vald
2002. aastal ühines Kehra linn Anija vallaga, 2005. aastal Loksa vald Kuusalu vallaga ning 2013. aastal Kõue vald Kose vallaga.
2017. aasta haldusreformiga moodustati Anija, Saue ja Lääne-Harju vald. Haldusreformieelsetes piirides säilisid Tallinn, Keila, Maardu ja Loksa linn ning Harku, Jõelähtme, Kiili, Kose, Kuusalu, Raasiku, Rae, Saku ja Viimsi vald.[14]
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
