Iqaluit
Kanada Nunavuti ala pealinn From Wikipedia, the free encyclopedia
Iqaluit (inuktituti 'kalad') on linn Kanadas, Nunavuti pealinn. Asub Baffini saare lõunaosas Frobisheri lahe kaldal. Asutatud 1942, linn aastast 2001.
| Iqaluit | |||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| [ ´ihhal`uit ] | |||||||
| |||||||
 Vaade Iqaluitile | |||||||
| Pindala: 52,3 km² | |||||||
Elanikke: 7429 (2021)[1] 
| |||||||
| Koordinaadid: 63° 45′ N, 68° 31′ W | |||||||
  | |||||||
Esimest korda sattus Frobisheri lahte Martin Frobisher 1576. aastal, otsides teed Hiinasse.
Linn tekkis 1942 rajatud USA lennuväebaasi juurde. Baas nimetati Frobisher Bayks. Lisaks sõjaväelastele ja ehitustöölistele hakkas sinna asuma inuitte, sest baas pakkus tööd ja võimalust külastada arsti. 1957. aastal olid asula 1200 elanikust juba 489 inuitid. 1958 sai asula telefoniühenduse. 1959. aastast alates töötab Iqaluitis täiskohaga meedik ja kool.
Baas läks Kanada õhujõudude alluvusse 1963. aastal, kui USA sõjaväelased sealt lahkusid, vähendades oma sõjalist kohalolekut Arktikas. Järgmisel aastal elas baasis umbes 900 inimest.
1964 valiti esimene Iqaluiti kohalik omavalitsus ja 1979 esimene linnapea. 1970 tunnistas Kanada valitsus Iqaluiti ametlikult asulaks (settlement), 1974 külaks (village), 1980 aleviks (town) ja 17. aprillil 2001 linnaks (city).
1982 nõustus Kanada keskvalitsus Nunavuti loomisega. Palve selleks olid inuitid esitanud juba 1976. 1995 valisid Nunavuti elanikud referendumil Iqaluiti oma pealinnaks. Nunavuti territoorium loodi ametlikult 1. aprillil 1999.
1. jaanuarini 1987 muudeti Frobisher Bay nimi Iqaluitiks. Sel ajal elas linnas rahvaloenduse andmeil 5236 inimest, kellest 60% olid inuitid. 2006. aasta rahvaloenduse andmeil oli linnas 6184 elanikku ja 2021. aasta rahvaloenduse andmeil 7429 elanikku.
Iqaluitis asuvad Nunavuti valitsusasutused, mitu kirikut ja moodne lennujaam. Iqaluitis on ka Nunavuti ainus kõrgkool.
5. ja 6. veebruaril 2010 toimus Iqaluitis G7 rahandusministrite kohtumine.
Iqaluitis valitseb tüüpiline arktiline kliima väga külmade talvede ja lühikeste suvedega, mis on liiga külmad selleks, et puud kasvada saaksid.
Igikelts algab juba 15 cm sügavuselt. Puud ei saa sügavamale juuri ajada. Sellepärast Baffini saarel metsa ei kasva. Iqaluitis küll puid kasvab, aga neid on raske puudena ära tunda. Näiteks arktika paju (Salix arctica) võib küll kasvada 7,6 meetrit pikaks, kuid on ainult 15 cm kõrge.
8 kuu keskmine temperatuur aastas on alla nulli. Juuli keskmine temperatuur on +7,7 °C, augustis +6,8 °C. Kõige külmemad kuud on veebruar (−28,0 °C) ja jaanuar (−26,6 °C).
Plusskraade on täheldatud igas kuus. Kõige kõrgemad temperatuurid (+26 °C) on mõõdetud juulis ja augustis. Kõige madalam on detsembri maksimum (+3 °C).
Miinuskraade on samuti mõõdetud igas kuus. Kõige madalamad temperatuurid on mõõdetud veebruaris (−46 °C), jaanuaris ja märtsis (−45 °C). Ka juulis ja augustis on mõõdetud −3 °C.
Sademeid on ainult 412 mm aastas ja ometi on seda rohkem kui enamikus Arktika saarestiku asulatest. Kõige sademeterohkem aastaaeg on suvi: augustis sajab 66 ja juulis 59 mm sademeid. Kõige kuivemad on veebruar (15 mm) ja detsember (18 mm). Novembrist aprillini vihma ei saja, vaid ainult lund. Lund sajab kõige rohkem oktoobris (35 mm) ning aprillis ja novembris (32 mm), kuid lumesadu esineb haruharva ka juulis-augustis.
Kõige rohkem sajupäevi (15) on augustis, septembris ja oktoobris. Kõige vähem sajupäevi (11) on veebruaris ja detsembris.
Keskmine õhuniiskus on kõige suurem (28%) juulis-augustis, kõige väiksem (3%) detsembris-jaanuaris.
Kõige rohkem paistab päike aprillis (224 tundi) ja juulis (218 tundi). Selle põhjuseks on juulis suvised pikad päevad polaarjoone lähedal, aga aprillis pilvitu taevas. Kõige vähem paistab päike detsembris (19 tundi) ja jaanuaris (34 tundi).
| Iqaluiti ilmastikuandmed | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Temperatuur | ||||||||||||||
| Kuu | Jaan | Veebr | Märts | Apr | Mai | Juuni | Juuli | Aug | Sept | Okt | Nov | Dets | Keskmine | |
| Rekord kõrge °C (°F) | 4 (39) | 4 (39) | 4 (39) | 7 (45) | 13 (55) | 22 (72) | 26 (79) | 26 (79) | 17 (63) | 7 (45) | 6 (43) | 4 (39) | ||
| Kõrgeim temp °C (°F) | -23 (−9) | -24 (−11) | -19 (−2) | -10 (14) | -1 (30) | 7 (45) | 12 (54) | 10 (50) | 5 (41) | -2 (28) | -9 (16) | -19 (−2) | -6 (21) | |
| Keskmine temp °C (°F) | -27 (−17) | -28 (−18) | -24 (−11) | -15 (5) | -4 (25) | 4 (39) | 8 (46) | 7 (45) | 2 (36) | -5 (23) | -13 (9) | -23 (−9) | -10 (14) | |
| Madalaim temperatuur °C (°F) | -31 (−24) | -32 (−26) | -29 (−20) | -20 (−4) | -8 (18) | 0 (32) | 4 (39) | 3 (37) | -0 (32) | -8 (18) | -18 (−0) | -27 (−17) | -14 (7) | |
| Rekord madal °C (°F) | -45 (−49) | -46 (−51) | -45 (−49) | -34 (−29) | -26 (−15) | -10 (14) | -3 (27) | -3 (27) | -13 (9) | -27 (−17) | -36 (−33) | -43 (−45) | ||
| Sademetehulk ja päiksepaistelised tunnid | ||||||||||||||
| Kuu | Jan | Veb | Mär | Apr | Mai | Jun | Jul | Aug | Sep | Okt | Nov | Det | Kokku | |
| Sademete hulk mm (in) | 21 (0.8) | 15 (0.6) | 22 (0.9) | 28 (1.1) | 27 (1.1) | 35 (1.4) | 59 (2.2) | 66 (2.6) | 55 (2.2) | 37 (1.5) | 29 (1.1) | 18 (0.7) | 412 (16.2) | |
| Vihmahulk mm (in) | 0 (0) | 0 (0) | 0 (0) | 0 (0) | 3 (0.1) | 25 (1.0) | 59 (2.3) | 65 (2.6) | 42 (1.7) | 5 (0.2) | 1 (0) | 0 (0) | 198 (7.8) | |
| Lumehulk cm (in) | 23 (9.1) | 16 (6.3) | 25 (9.8) | 32 (12.6) | 25 (9.8) | 10 (3.9) | 0 (0) | 1 (0.4) | 14 (5.5) | 35 (13.8) | 32 (12.6) | 22 (8.7) | 236 (92.9) | |
| Päiksepaistelised tunnid | 34 | 98 | 170 | 224 | 194 | 197 | 218 | 170 | 89 | 54 | 40 | 19 | 1506 | |
| Andmed on registreeritud Iqaluiti lennujaamas Environment Canada. Andmed on kogutud aastatel 1971–2000. | ||||||||||||||
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
