Läänerinne (Esimene maailmasõda)
From Wikipedia, the free encyclopedia
Läänerinne oli Esimese maailmasõja peamine sõjatanner, mille avas pärast sõja algust 1914. aasta augustis Saksa keisririigi armee. Sakslased tungisid Schlieffeni plaani järgi läbi Luksemburgi ja Belgia Kirde-Prantsusmaale, et hõivata sealsed olulised tööstuspiirkonnad koos pealinna Pariisiga ja Prantsusmaa kiiresti sõjast välja lüüa, toimus aga Marne'i lahingus ettenägematu pööre. Pärast järgnenud merevõidujooksu, milles käigus mõlemad pooled üritasid järjest vastasest põhja poolt mööda tungida, olid mõlemad vaenupooled valmis kaevanud Põhjamerest Šveitsini ulatuvad kaevikuliinid, mis nihkusid kuni 1917. ja 1918. aastani vähesel määral.
Läänerinne (Esimene maailmasõda) | |||
---|---|---|---|
Osa Esimesest maailmasõjast | |||
Päripäeva ülevalt vasakult: Kuningliku Iiri jalaväe sõdurid kaevikus Somme'i lahingu ajal; Briti sõdur kandmas haavatud kaasvõitlejat; Noor Saksa sõdur; Ameerika Ühendriikide sõdurid lahinguväljal; Saksa õhuväe raskepommitaja Gotha G.IV; Ameerika Ühendriikide sõdurid Renault FT-17 tankidel Argonne'i metsa lähistel. | |||
Toimumisaeg |
4. august 1914 – 11. november 1918 (4 aastat 3 kuud 1 nädal) | ||
Toimumiskoht | Belgia, Kirde-Prantsusmaa, Elsass-Lotring, Lääne-Saksamaa | ||
Tulemus |
Otsustav liitlasvägede võit
| ||
Osalised | |||
| |||
Väejuhid või liidrid | |||
| |||
Jõudude suurus | |||
| |||
Kaotused | |||
|
1915. ja 1917. aasta vahel toimus rindel mitu suurt pealetungi, mis hõlmasid tihti massiivseid suurtükilööke ja suuri jalaväerünnakuid. Kohati tugevasti kindlustatud positsioonid, kuulipildujapesad, okastraat ja suurtükituli põhjustasid pealetungide ja vastupealetungide käigus korduvalt väga suuri kaotusi, ning tihti ei saavutatud nende operatsioonidega üleüldse mingeid märkimisväärseid eesmärke. Veriseimad nendest pealetungidest olid 1916. aastal toimunud Verduni lahing ligi 700 000 kaotusega, samal aastal toimunud Somme'i lahing ligi miljoniga, 1917. aasta Passchendaele lahing (kolmas Ieperi lahing) ligi 500 000.[5][6]
Murdmaks kaevikusõjast tulemusena tekkinud patiseisu, asusid mõlemad pooled sõjategevuses katsetama erinevaid uusi tehnoloogiaid, seehulgas mürkgaasid, lennukid ja tankid. 1918. aasta saabudes hakkas rindejoon uuesti liikuma, tänu kasutatavate taktikate parandamisele ja Antandi armeede nõrgenemisele. Samal aastal alanud Saksa kevadpealetung sai võimalikuks tänu Brest-Litovski rahulepingule, mis lõpetas Keskriikide sõja Venemaa ja Rumeenia vastu idarindel. Kasutades lühikesi intensiivseid suurtükilööke ja erinevaid sisseimbumistaktikaid, liikusid Saksa väed ligi 100 kilomeetrit läände, mis oli suurim edasitung kumbagi poole poolt 1914. aastast saati, kuid kokkuvõttes pealetung luhtus.
1918. aasta teisel poolel alanud jõuline liitlaste vastupealetung põhjustas lõpuks Saksa vägede kokkuvarisemise ja veenis Saksa väejuhatust, et kaotus on vältimatu. 11. novembril 1918 sõlmis Saksa valitsus liitlasvägedega Compiègne'i vaherahu ja 1919. aastal sõlmiti sõja lõpetanud Versailles' rahuleping.