Luksemburg
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Luksemburg (ametliku nimega Luksemburgi Suurhertsogiriik) on merepiirita väikeriik Euroopas Madalmaade ajaloolises piirkonnas. Luksemburg moodustab koos Hollandi ja Belgiaga Beneluxi maad. Luksemburg on tänapäeval ainus suurhertsogiriik.
 |
See artikkel räägib praegusest riigist; Saksa-Rooma riigi territooriumi kohta vaata artikleid Luksemburgi krahvkond ja Luksemburgi hertsogkond; Saksamaa dünastia kohta vaata artiklit Luksemburgid |
Remove ads
Asend
Luksemburgi ümbritsevad läänest ja põhjast Belgia Luxembourgi provints, idast Saksamaa Rheinland-Pfalzi ja Saarimaa liidumaa ning lõunast Prantsusmaa Lorraine'i piirkonna Moselle'i ja Meurthe-et-Moselle'i departemang.
Riigi maismaapiiri pikkus on 356 km. Sellest Belgiaga on 148, Saksamaaga 135 ja Prantsusmaaga 73 km ühist piiri. Riigisisene pikim vahemaa põhjast lõunasse on 82 km ja idast läände 57 km.[4]
Remove ads
Nimi
Riigi nimi tuleneb pealinna Luxembourgi kohal asunud väikesest Lucilinburhuci kindlusest. Vana- ja keskkõrgsaksa keeles tähendab sõna letzen 'takistama, kinni pidama' ja Burg 'kindlustatud hoone, kindlus'. Luksemburgi kindlust on ajaloos esmamainitud 963. aastal seoses ala läänistamisega krahv Siegfriedile.
Riigikord
Luksemburgi riigikord on parlamentaarne konstitutsiooniline monarhia. Riigipea on päritava võimuga suurhertsog, kellel on võimu teostamisel ainult formaalsed õigused. Täidesaatev võim on valitsuse käes, mida juhib peaminister.[5]
Seadusandlik võim kuulub ühekojalisele saadikutekojale, kuhu valitakse 60 liiget. Saadikutekoja liikmete ametiaeg kestab viis aastat. 2013. aastal toimunud valimistel sai kristlik-sotsialistlik partei saadikutekojas 23, Luksemburgi sotsialistlik töölispartei 13, demokraatlik partei 13, rohelised kuus, alternatiivne demokraatlik reformipartei kolm ja vasakpoolsed kaks kohta.
Riigi esimene põhiseadus sätestati 1842. aastal. Praegune põhiseadus kehtib 1868. aastast. Riigi kõrgeim kohtuorgan on kõrgem justiitskohus.
Luksemburg on NATO ja Euroopa Liidu liige.
Haldusjaotus
Luksemburg on administratiivselt jaotatud 12 kantoniks, mis omakorda jagunevad 105 vallaks (Gemeinde), millel puudub halduslik funktsioon.[6] Kuni 2015. aastani oli riigi haldusjaotus kolmetasandiline: lisaks valla tasandile kuulusid 12 kantonit kolme ringkonna koosseisu. Riigis on 12 linna.
- Diekirchi ringkond
- Clervaux' kanton (2)
- Diekirchi kanton (3)
- Redange'i kanton (9)
- Viandeni kanton (11)
- Wiltzi kanton (12)
- Grevenmacheri ringkond
- Echternachi kanton (4)
- Grevenmacheri kanton (6)
- Remichi kanton (10)
- Luxembourgi ringkond
- Capelleni kanton (1)
- Esch-sur-Alzette'i kanton (5)
- Luxembourgi kanton (7)
- Merschi kanton (8)
Remove ads
Loodus
Luksemburgis on kolm maastikupiirkonda: Ardennide eelmäestik (Oesling), Lorraine'i platoo ja Moseli jõe org (Gutland). Riigi põhjaosa on künklik ja metsane, kõrgeim tipp on Troisviergesi vallas olev Kneiffi mägi (560 meetrit üle merepinna). Kuni 1997. aastani peeti riigi kõrgeimaks tipuks Buurgplaatzi (559 meetrit üle merepinna).
Veestik
Luksemburgi peamised jõed on Mosel, Sûre ja Our. Teised tähtsamad jõed on Alzette, Attert ja Clerve. Suurima veekogu Ülem-Sûre'i veehoidla pindala on 380 hektarit. Echternachi järve pindala on 30 hektarit.
Taimestik
Luksemburgi pindalast on 33,6% kaetud metsaga, kus peamised puuliigid on harilik pöök ja harilik tamm.[7] Luksemburgis on kirjeldatud 1323 liiki kõrgemaid taimi, millest 9,4% on ohustatud ja 6,3% eriti haruldased.[8] Näiteks on väga haruldaste liikide hulgas hall nelk ja harilik kortsleht.
Loomastik
Luksemburgi vetes on teaduslikult kirjeldatud 34 liiki mageveekalu.[9]
Luksemburgis on kirjeldatud 16 liiki kahepaikseid: 11 liiki päriskonnalisi ja viis liiki salamandreid.[10]
Riigis on registreeritud kuus liiki roomajaid ja 327 liiki linde.[11]
Riigis on kirjeldatud 51 liiki imetajaid, kellest ohustatuim on saarmas.[9]
Looduskaitse
Luksemburgis on 37 looduskaitsealust ala ja 59 Natura 2000 ala. Riigis on kaks rahvusparki, mis hõlmavad 19,8% riigi territooriumist. 1964. aastal loodud Saksamaa-Luksemburgi rahvuspark oli esimene piirideülene rahvuspark Euroopas. Riigis asub ka Ülem-Sûre'i rahvuspark. Riigi lõunaosas asub loodusreservaat Biodiversum.
Kliima
Luksemburgis on pehme mandriline parasvöötme kliima rohkete sademetega. Sademeid on eriti suve lõpus. Suvel on ööpäeva keskmine temperatuur +17 °C ja talvel 0 °C ümber. Riigi külmemad kuud on jaanuar ja veebruar. Riigis on mõõdetud –20,2 °C külma. Soojemad kuud on juuli ja august. Augustis on mõõdetud +37,9 °C sooja.[12]
Remove ads
Rahvastik
Luksemburgis elas 1. jaanuari 2019. aasta seisuga 613 900 inimest, kellest 305 200 olid naised.[13] Riigi keskmine rahvastikutihedus on 228,4 inimest/km².
Vanuseline struktuur
Luksemburgi elanikkonna vanuseline struktuur 2011. aasta rahvaloenduse andmetel on järgmine:
Keeled
1985. aastast on letseburgi keel (lëtzebuergesch) ametlik riigikeel ja elanike rahvusliku identiteedi sümbol. Teised riigikeeled on saksa ja prantsuse keel.
Luksemburgis määratletakse rahvust kodakondsuse järgi. 1. jaanuari 2023 seisuga olid 347 400 elanikku Luksemburgi, 92 100 Portugali, 49 100 Prantsuse, 24 700 Itaalia ja 19 200 Belgia kodakondsusega.[14]
Luksemburgi koosseis kodakondsuse alusel on järgmine (2023):[14]
- Luksemburgi 52,6%
- Portugali 13,9%
- Prantsusmaa 7,4%
- Itaalia 3,7%
- Saksamaa 1,9%
- Hispaania 1,4%
- Rumeenia 1%
- teised ELi rahvused 4,9%
- muud 10,2%
Suuremad linnad
Religioon
Luksemburgi elanikest tunnistab 46% katoliiklust.[16]
1870. aastal rajati katoliiklik Luksemburgi piiskopkond, mis sai 1988. aastal peapiiskopkonnaks. Riigis on 275 katoliku kogudust. 2013. aastal tegutses riigis 148 ilmikpreestrit ja 57 ordupreestrit.[17]
Remove ads
Riigikaitse
Luksemburgi armee koosseisu kuulub neli kompaniid.[18] Riigil puudub õhu- ja merevägi. Riigis puudub ajateenistus, armeeteenistus on vabatahtlik. Luksemburgi rahuvalvajad on teeninud Bosnias ja Hertsegoviinas. Armeel on kaks eriüksust. Kõrgeim auaste armees on kindral.
2000. aastal formeeriti riigi politseijõud.
Riigi relvastusse kuuluvad
- ATF Dingo 2 soomusautod
- Obusier' kahurid
- Mitrailleuse .50 M2 HB ja MAG kuulipildujad
- Minimi S.P.W. ja Steyr AUG HB kergekuulipildujad
- Steyr AUG automaadid ja Glock 17 püstolid [19]
Remove ads
Majandus
Luksemburg on Liechtensteini ja Katari järel SKP suuruselt elaniku kohta maailmas kolmandal kohal.[20]
2011. aastal oli töötus 6%.[20]
Väliskaubandus
Luksemburgi suurimad ekspordiartiklid on masinad ja seadmed, terasetooted, kemikaalid, kummitooted ja klaas. Tähtsaimad ekspordipartnerid olid 2016. aastal Saksamaa (23,1%), Belgia (16,6%), Prantsusmaa (15,4%) ja Madalmaad (5,1%).[20]
Luksemburgi suurimad impordiartiklid on mineraalid, metall, toiduained ja kvaliteetsed tarbekaubad. Tähtsaimad impordipartnerid olid 2016. aastal Belgia (29,4%), Saksamaa (24,3%), Prantsusmaa (10,3%), Hiina (5,8%) ja Madalmaad (4,3%).[20]
Rahandus
Luksemburg liitus euroalaga 1999. aastal ja euro võeti kasutusele 2002. aastal.
Remove ads
Taristu
Luksemburgi maanteevõrgu kogupikkus on 2899 kilomeetrit, millest 152 kilomeetrit on kiirteid.[20]
Raudteevõrk hõlmab 275 kilomeetrit.
Riigis on kaks lennuvälja ja üks helikopteri maandumisplats.
Moseli jõgi on 37 kilomeetri ulatuses laevatatav. Riigi suurim sadam on Mertert.
Ajalugu
Keldi hõimud asusid Luksemburgi alal vähemalt 2. sajandil eKr. 1. sajandil eKr liideti ala Rooma riigi Germania Inferiori provintsiga. Pärast frankide sissetungi idast 5. sajandil sai piirkond Frangi riigi ja seejärel Karolingide impeeriumi osaks. Verduni lepingu alusel läks Luksemburgi ala 843. aastal Kesk-Frangi riigile ja hiljem Ida-Frangi riigile.
Luksemburgi krahvkond
Pikemalt artiklis Luksemburgi krahvkond
Luxembourgi kohal asunud Lucilinburhuci kindlust on esmamainitud 963. aastal, kui krahv Siegfried omandas selle Trieri Püha Maximini kloostrilt. Kindluse isand Konrad I (1059–1086) oli esimene, kes kutsus end Luksemburgi krahviks. Tema poeg Heinrich III (1086–1096) oli teadaolevalt esimene krahv, kes rajas Luksemburgi oma püsiva residentsi.
Pärast pärijateta krahv Konrad II surma 1136. aastal hääbus Ardennide dünastia ja krahvkond läks Saksa-Rooma keisri Lothar III käsul Konradi emapoolsele nõole Heinrich Pimedale Namuri dünastiast. Heinrichi tütar Ermesinde abiellus esmalt Bari krahvi Theobald I-ga ja seejärel Walram III-ga Limburg-Arloni dünastiast.
Luksemburgi hertsogkond
- Pikemalt artiklis Luksemburgi hertsogkond
Luksemburgi hertsogkond moodustati 1353. aastal Luksemburgi, Durbuy, Laroche'i ja Viandeni krahvkondade, Arloni markiikonna ning Thionville'i, Bitburgi ja Marville'i maavalduste ühendamisel.
Pärast Luksemburgi dünastia hääbumist läks hertsogkond 1443. aastal Valois-Burgundia dünastia kätte ja seejärel 1482. aastal Habsburgidest Austria ertshertsogite kätte. Keiser Karl V integreeris Luksemburgi 1549. aastal pragmaatilise sanktsiooniga Saksa-Rooma riigi Burgundia ringkonda. Prantsuse revolutsioonisõdade ajal annekteeriti Luksemburg Forêts' departemangu.
Luksemburgi jagamised
Luksemburgi alasid on nagu Poola alasid jagatud ajaloos kolmel korral. Neid jagasid ajavahemikul 1659–1839 Belgia, Prantsusmaa ja Preisimaa. Enne 1659. aastat oli Luksemburgi pindala 10 700 km².
Luksemburg kaotas 1813. aastal osa oma territooriumist Preisimaale. Pärast seda, kui Belgia saavutas 1830. aastal Hollandist sõltumatuse, jaotati Luksemburg 1839. aastal nii, et suurem läänepoolne osa suurhertsogkonnast läks Belgiale ja suurhertsogkond koosnes nüüd vaid väiksemast idapoolsest osast.
Tänapäevase riikluse kujunemine
Pärast 1815. aasta Viini kongressi sõlmitud kokkulepet sai Luksemburgi hertsogkonnast suurhertsogkond Madalmaade kuninga Willem I võimu all, kuid see polnud mitte Madalmaade, vaid Saksa Liidu osa. Tekkinud personaalunioon Luksemburgi ja Hollandi trooni vahel jätkus aastani 1890, kui Hollandi troon läks 1783. aastal sõlmitud Nassau dünastia pakti alusel Willem III tütrele Wilhelminale, aga Luksemburgi troon läks Adolphe'ile.
Preisi-Austria sõjaga 1866. aastal vabanes Luksemburg Saksa Liidu koosseisust. 1867. aastal sõlmitud Londoni rahulepinguga kuulutati Luksemburg iseseisvaks riigiks Madalmaade ühendkuningriigi koosseisus.
20. sajand
1912. aastal sai Luksemburgi suurhertsoginnaks 17-aastane Marie-Adélaïde. Esimese maailmasõja puhkedes kuulutas valitsus välja neutraalsuse, kuid sellest hoolimata kasutasid Saksa väed 1. augustil 1914 Luksemburgi valitsuse loata Troisvierges'i raudteejaama ja okupeerisid 2. augustil 1914 Luksemburgi. Suurhertsoginna Marie-Adélaïde käsul ei osutanud Luksemburgi armee Saksa armeele vastupanu. Ehkki suurhertsoginna väljendas esimesel kohtumisel Saksa kindraliga hukkamõistu riigi okupeerimise pärast, muutusid suurhertsoginna suhted okupatsioonivõimudega Luksemburgi elanike arvates liiga südamlikuks. Saksamaa keisririigi kokkuvarisemise järel üritasid kommunistid 10. novembril 1918 kuulutada Luksemburgis välja vabariiki, kuid ei leidnud piisavalt toetust. Suurhertsoginna Saksamaa-lembust tauninud sotsialistid üritasid uuesti vabariiki välja kuulutada jaanuaris 1919. Peamiselt maailmasõjaaegsest Saksamaa-lembusest tingitud poliitilise surve tõttu otsustas suurhertsoginna Marie-Adélaïde 14. jaanuaril 1919 troonist loobuda.
1919. aastal sai suurhertsoginnaks Marie-Adélaïde'i õde Charlotte. Enne Teist maailmasõda sai majanduses traditsioonilise põllumajanduse asemel valitsevaks teenindussektor. 1930. aastatel ilmnesid riigi tööstuspiirkondades kommunismi mõjud, samal ajal kui valitsus soosis natsionaalsotsialiste.
Teise maailmasõja puhkedes kuulutas Luksemburg end neutraalseks, kuid Saksamaa okupeeris riigi 10. mail 1940 ja liitis mõne aja pärast Saksamaaga. Okupatsiooni ajal tapeti riigis elanud 3500 juuti. 1400 Luksemburgi perekonda asustati okupeeritud Ida-Euroopasse. Liitlasväed vabastasid riigi 10. septembril 1944.
Luksemburg on Euroopa Liidu asutajariik ja seal asub Euroopa Liidu Kohus.
1995. aastal sai Euroopa Komisjoni presidendiks Jacques Santer. Teine mõjukas Luksemburgist pärit Euroopa Liidu poliitik on Jean-Claude Juncker, kes on olnud Luksemburgi peaminister ja aastatel 2014–2019 Euroopa Komisjoni president.
1985. aastal külastas Luksemburgi paavst Johannes Paulus II ja 2024. aastal 2024. aastal paavst Franciscus.
Alates 3. oktoobrist 2025 Luksemburgi suurhertsog Guillaume.
Remove ads
Eesti ja Luksemburgi suhted
Luksemburg tunnustas Eesti iseseisvust 22. veebruaril 1923 ja uuesti 27. augustil 1991. Diplomaatilised suhted kahe riigi vahel sõlmiti 29. augustil 1991.[21] 1993. aastal asus ametisse Eesti esimene suursaadik Luksemburgis Clyde Kull. Eesti aukonsul Luksemburgis on Alexis Thielen.[22]
Luksemburgis on 2003. aastal käinud president Arnold Rüütel, hiljem ka peaministrid Andrus Ansip ja Taavi Rõivas.
Luksemburgis varjus oma viimastel elunädalatel vapside liider Artur Sirk, kes suri Echternachis. Luksemburgist oli pärit Eestis tegutsenud katoliku preester Henri Werling.
Nõukogude ajal võis soodsate ilmastikutingimuste korral kuulda Eestis Radio Luxembourgi saateid.[23]
Eesti ja Luksemburg vahetavad kaupu 10–12 miljoni euro väärtuses. 86,4% ekspordist moodustavad sõidukid ja muud transpordivahendid.
Eestlased Luksemburgis
- Pikemalt artiklis Eestlased Luksemburgis
1990. aastatel asusid Luksemburgi tööle välisfirmadesse suunatud eestlased. 1997. aastal asutati Luksemburgi Eesti Selts. Eesti liitumise järel Euroopa Liiduga on eestlaste hulk Luksemburgis aasta-aastalt kasvanud. Paljud neist töötavad Luksemburgis asuvates Euroopa Liidu institutsioonides, näiteks Euroopa Komisjonis, Euroopa Parlamendis, Euroopa Liidu Kohtus, Euroopa Kontrollikojas jm.
1. jaanuaril 2019 elas Luksemburgis 645 eestlast.[24] Riigis tegutseb Luksemburgi Eesti Kool, laste lauluringid ja naisrahvatantsurühm Laiali.[25]
Luksemburgis elab kunstnik Tiina Laan-Dondelinger.
Remove ads
Haridus
Luksemburgi haridussüsteem on kolmeastmeline: põhiharidus, keskharidus ja kõrgharidus.[26] Lapsed lähevad kooli nelja-aastaselt. Põhikool kestab kaheksa aastat.
Keskharidus omandatakse seitsme aasta jooksul keskkoolis või kutsekoolis. 2015/2016. õppeaastal tegutses riigis 37 avalikku lütseumi, viis eralütseumi ja viis muud keskharidust andvat asutust.[27]
Ainus riiklik ülikool on 2003. aastal rajatud Luksemburgi ülikool. Lisaks tegutsevad riigis mitme välisülikooli filiaalid.
Kultuur
Luksemburgis on põimunud prantsuse ja saksa kultuuriruumi mõjud. Riiki iseloomustab prantsuse-saksa kakskeelsus.
Riigi vanimad asustusjäljed on keltide asulakohal Titelbergis. Echternachis asuvad suurima rooma villa varemed, mis on leitud Alpidest põhja pool. Mameris asuvad Rooma termide varemed ja Goeblanges'is villa varemed.
11. sajandil rajatud Viandeni kindlus on Luksemburgi imposantseim keskaegne ehitis. Kindluses asuv kabel on üks paremaid romaani stiili näiteid Luksemburgis. Riigi teised tuntud kindlused on Bourscheidi ja Beauforti kindlused. 1573. aastal rajatud Luxembourgi raekoda muudeti hiljem suurhertsogi paleeks.
Echternachi klooster on vanim säilinud anglosaksi klooster Mandri-Euroopas. Riigi ühed vanemad kirikud on Diekirchi ja Holleri kirik.
Riigis on mitu silda. Arhitekt Paul Séjourné'i 1902. aastal konstrueeritud Adolphe'i silla keskkaar oli oma aja suurim.
Kaasaja kunstipärasemad ehitised on ajaloo- ja kunstimuuseumi hoone ning rahvusraamatukogu hoone.
19. sajandi tuntuim kunstnik oli Jean-Baptiste Fresez. Ekspressionistidest pälvis tuntust Joseph Kutter. Esimeses maailmasõjas hukkunud Luksemburgi sõdurite mälestuseks püstitatud obeliskil on skulptor Claus Cito loodud kuju.
Riigi suurimad kultuurikeskused on Luxembourgi filharmoonia ja Luxembourgi suur teater. Luksemburgil on oma väike filmitööstus. Riigis on filmitud Michael Radfordi 2004. aastal linastunud film "Veneetsia kaupmees".
Riigi tuntumad muuseumid on Luksemburgi ajaloo- ja kunstimuuseum, loodusloomuuseum, Luksemburgi ajaloomuuseum ja kaasaegse kunsti muuseum. Suurimad kunstigaleriid on Vaubani villa ja Casino Luxembourg.
Luksemburg on osalenud Eurovisiooni lauluvõistlusel 37 korda (1956–1993). Riigi lauljad on Eurovisiooni lauluvõistluse võitnud viiel korral.
Aastatel 1933–1992 tegutses riigis Radio Luxembourg.
Riigi populaarseim spordiala on jalgpall. Oberkorni staadion mahutab kuni 10 000 pealtvaatajat ja Josy Bartheli staadion umbes 8000 pealtvaatajat.
Luksemburgi lipu all on riigi sportlased võistelnud alates 1912. aasta suveolümpiamängudest Stockholmis. Nad on suveolümpiamängudelt võitnud ühe kuld- ja ühe hõbemedali, 1992. aasta taliolümpiamängudelt tõi Marc Girardelli mäesuusatamises kaks hõbemedalit. Luksemburg taotles Rahvusvaheliselt Olümpiakomiteelt ka 1900. aasta suveolümpiamängudel maratoni võitnud Michel Théato medali ennistamist, kuid seda taotlust ei rahuldatud.[28]
Vaata ka
Viited
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads