Doktoritöö näitas, et karotenoididel (pigmentidel) võib tõesti olla roll immuunvastuse ja selle hinna kujunemisel ning et oksüdatiivsed kahjustused moodustavad tõepoolest osa immuunvastuse hinnast. Linnu võimet tulla toime oksüdatiivse stressiga peegeldavad tema mustad sulestikulaigud, kuid mitte karotenoidsed ornamendid. Oma töö tulemusena veendus autor, et rohevinte võib pidada heaks immuunökoloogiamudelorganismiks ning nende abil võib leida vastuseid mitmetele immuunökoloogia võtmeküsimustele. Samuti tõdes ta, et on selge, et koos immuunökoloogia võtmeküsimustele vastuste otsimisega peab paralleelselt toimuma ka meetodite väljatöötamine, testimine ja uurimine, sest vaid nii on võimalik ühendada üksteisest pealtnäha kaugel asuvad distsipliinid – immunoloogia ja ökoloogia – ning nende teadusharude integreerimise abil leida vastuseid küsimustele, mida kumbki haru eraldi lahendada ei suudaks.[8]
Tema peamisteks uurimissuundadeks on lindude immuunökoloogia ja isiksuseuuringud. Ta uurib lindude käitumise, signaaltunnuste ja immuunfunktsiooni individuaalse kovarieerumise mehhanisme ja funktsiooni lutempo sündroomi kontekstis.[4]
Ta on Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi zooloogia osakonna loomaökoloogia õppetooli teadur ja immuunökoloogia töörühma liige. Töörühma koosseisus uurib Sepp ka vananemisega seotud füsioloogilisi protsessepikaealiselmerelinnulkalakajakal.[10]
Aastatel 2009–2014 osales ta kolleegidega (Jaanus Remmi, Peeter Hõraku, külalisprofessor Indrikis Kramsi ja veel mõne teisega) Eesti Teadusagentuuri sihtfinantseerimise toel teostatava projekti "Füsioloogiline käitumisökoloogia: füsioloogiline meetod ökoloogia, käitumis- ja evolutsiooniuuringute teenistuses" täitmises. Projekti raames uuriti lindude füsioloogilisi ja käitumuslikke vastuseid sigimispingutuse, elupaiga kvaliteedi, toitumistingimuste ja dieedi erinevustele ning mitmesuguste stressorite ja parasiitide toimele looduslikes populatsioonides, rakendades selleks uudseid analüütilisi tehnoloogiaid.[11]
Sepp oli aastatel 2012–2015 Tartu Ülikooliökoloogia ja maateaduste instituudi zooloogia osakonna loomaökoloogia õppetooli teadur ja aastatel 2016–2018 USA Arizona Osariigi Ülikooli Marie Sklodowska Curie järeldoktor. Pärast Eestisse naasmist jätkas ta Tartu Ülikoolis loomaökoloogia teadurina (2018–2020), vanemteadurina (aprillist detsembrini 2020) ja loomaökoloogia kaasprofessorina (jaanuarist 2021 kuni novembrini 2023). Alates novembrist 2023 on Sepp õppetooli juhataja ja loomaökoloogia professor.[14]
2018 Eesti teaduse populariseerimise auhind blogi Zooloogid 2.0 eest (autorid Randel Kreitsberg ja Tuul Sepp), teine preemia kategoorias "Audio-visuaalne ja elektrooniline meedia"[20]
2023 Eesti Vabariigi teaduspreemia geo- ja bioteaduste alal[24] (tööde tsükli "Inimtekkelised keskkonnamuutused ja vabalt elavate loomade tervis" eest)
Stipendiumid
2004 – Lydia ja Felix Krabi stipendium (10 000 krooni)[25]
2019 – UNESCO stipendium „Naised teaduses“ looduse ja keskkonna uurimiseks[26]
2024 – Tuul Sepp. "Haki ordu", Rahva Raamat. Laste fantaasiaraamat. 264 lk (autor)[27]
Artiklid
Teadusartiklid eelretsenseeritavates ajakirjades
Sepp, T., Karu, U., Sild, E., Männiste, M., Hõrak, P. (2011). "Effects of carotenoids, immune activation and immune suppression on the intensity of chronic coccidiosis in greenfinches". – Experimental Parasitology 127: 651–657.
Sepp, T., Karu, U., Blount, J., Sild, E., Männiste, M., Hõrak, P. (2012). "Coccidian infection causes oxidative damage in greenfinches". – PLoS ONE 7(5): e36495.
Krams, I., Vrublevska, J., Cirule, D., Kivleniece, I., Krama, T., Rantala, M.J., Kaasik, A., Hõrak, P., Sepp, T. (2013). "Stress, Behaviour and Immunity in Wild-Caught Wintering Great Tits (Parus major)". – Ethology 119: 397–406
Hõrak, P.; Männiste, M.; Meitern, R.; Sild, E.; Saks, L.; Sepp, T. (2013). "Dexamethasone inhibits corticosterone deposition in feathers of greenfinches". – General and Comparative Endocrinology, 191, 210–214.
Krams, Indrikis; Suraka, Valērija; Rantala, Markus; Sepp, Tuul; Mierauskas, Pranas; Vrublevska, Jolanta; Krama, Tatjana (2013). "Acute infection of avian malaria impairs concentration of haemoglobin and survival in juvenile altricial birds". – Journal of Zoology, 291, 34–41.
Meitern, R.; Sild, E.; Lind, M.-A; Männiste, M.; Sepp, T.; Karu , U.; Hõrak, P. (2013). "Effects of endotoxin and psychological stress on redox physiology, immunity and feather corticosterone in greenfinches". – PLoS ONE, 8(6), e67545
Sepp, Tuul; Männiste, Marju; Kaasik, Ants; Hõrak, Peeter. (2014). "Multidimensionality of fear in captive greenfinches (Carduelis chloris)". – Behavioral Ecology and Sociobiology, 68(7), 1173–1181.
Krams, I.A; Vrublevska, J.; Sepp, T.; Abolins-Abols, M.; Rantala, M.J.; Mierauskas, P.; Krama, T. (2014). "Sex-specific associations between nest defence, exploration and breathing rate in breeding pied flycatchers". – Ethology, 120(5), 492–501.
Moore, F.; Cīrule, D.; Kivleniece, I.; Vrublevska, J.; Rantala, M.; Sild, E.; Sepp, T.; Hõrak, P.; Krama, T.; Krams, I. (2015). "Investment in a sexual signal results in reduced survival under extreme conditions in the male great tit (Parus major)". – Behavioral Ecology and Sociobiology, 69(1), 151–158.
Rattiste, Kalev; Klandorf, Hillar; Urvik, Janek; Sepp, Tuul; Asghar, Muhammad; Hasselquist, Dennis; Cooey, Crissa; Hõrak, Peeter (2015). "Skin pentosidine and telomere length do not covary with age in a long-lived seabird". – Biogerontology, 2015/3/1, 1–7.
Tuul Sepp, Elin Sild. "Tarbimine, reklaam ja isiksuseomadused". Sirp. 16.07.2014
Tuul Sepp, Andres Kuusk. "Koostöö evolutsiooniline paradoksaalsus". Sirp. 14.08.2014
Andres Kuusk, Tuul Sepp. "Võidu- ja kaotusejadad: evolutsioonilised ja statistilised põhjused". Sirp. 24.10.2014
Tuul Sepp, Elin Sild. "Monogaamia evolutsioonist: monogaamia kujunes välja pigem olude sunnil kui loomuomase suhtevormina". Sirp. 14.11.2014
Elin Sild, Tuul Sepp. "Eneseohverduse bioloogia: silmapaistev suremine on püüd kindlustada sümboolne surematus füüsilise keha arvelt". Sirp. 16.01.2015
Tuul Sepp, Elin Sild. "Isiksusi ja kultuure ühendav paradiis: kui suurel määral on käitumine meie enda kontrolli all või meiega manipuleerivate parasiitide võimuses?". Sirp. 27.03.2015
Tuul Sepp mängib malet ja bridži, on osalenud ka turniirivõistlustel. Kunagi jäi ta napilt välja Eesti naiste malemeistrivõistluste finaalist. Edukamalt on läinud teisel mõttespordialal – turniiribridžis, kus ta on tulnud kahel korral Eesti meistriks segapaaride klassis (2009 ja 2012) ja koos kaksikõe[29]Pihel Sarvega kuulunud Eesti naiste koondisse. Parim tulemus rahvusvahelistel võistlustel on 2009. aastal Poiana Braşovis saavutatud 6. koht Euroopa juuniorvõistkondade meistrivõistlustel.[30] Tuul Sepp on 2017. aastal ilmunud bridžiõpiku "Mängime bridži" kaasautor.
"Liikudes läbi surelike organismide põlvkondade, on edukad geenid igavesed ja surematud."[31]
"Kui kuue terve ja tugeva lapse sünnitamine tähendas agraarühiskonnas suurt jõukust, siis nüüd tähendab see lihtsalt laostumist."[32]
"Majanduskasv on see püha lehm, mille nimel oleme valmis ületama mitmekordselt maailma kandevõime ning laenama ressursse ja keskkonnaseisundit oma lastelt, lastelastelt ja lastelastelastelt."[33]
"Inimesed, kellel on vajadus teistele meeldida, käivad koos heategevusüritustel, vähese meeldivusega inimesed aga kogunevad lahinguplatsidel ja võiduajamistel ning organiseerivad revolutsioone ja kuritegusid."[33]
Tuul Sepa vaarisa Jaan Sarv oli Tartu ülikooli matemaatikaprofessor. Tema vanaisa oli põllumajandusteadlane Hans Sarv, isa etnogeograafHeno Sarv ja ema folkloristKadi Sarv[34]. Tuulel on kolm õde: kaksikõde Pihel Kuusk on Riigikohtu halduskolleegiumi nõunik[35][36], noorem õde Meel Valk ja vanem õde Kail Visla on rahvamuusikud[37][38].