15. veebruar

15. veebruar on Gregoriuse kalendri 46. päev. Juliuse kalendri järgi 2. veebruar (1901–2100).

<< Veebruar >>
E	T	K	N	R	L	P
27	28	29	30	31	1	2
3	4	5	6	7	8	9
10	11	12	13	14	15	16
17	18	19	20	21	22	23
24	25	26	27	28	1	2
2025

Sündmused

Eestis

• 1792 – Eestimaal hukkus tuisu ja kõva pakase tõttu 22 inimest.
• 1804 – keiser Aleksander I kinnitas Liivimaa talurahvaseaduse.^[1]
• 1923 – Helsingis oli Eesti jääpallimeeskonna esimene maavõistlus, kus võideti Saksamaad 10:0.^[2]
• 1929 – Riigikogu liige Märt Martinson kõneles järjest 11 tundi.
• 1931 – asutati Lahinguvendade Klubi ja selle presidendiks valiti Johan Pitka.
• 1932 – Põllutööminister Jaan Hünerson valiti Põllutöökoja direktoriks ja Tõnis Kind tema asemikuks.
• 1931 – Eesti jääpallimeeskond kaotas Viiburis Soomele suurelt: 0:10.^[2]
• 1934 – Nõukogude Liidu täievoliline esindaja Aleksei Ustinov esitas oma volitused Riigivanem Konstantin Pätsile.
• 1940 – Eesti meistrivõistlused kiiruisutamises. Esimest korda võitis Harald Peterson.^[2]
• 1940 – Eesti Talispordi Liit sai Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) liikmeks.^[2]
• 1945 – Tallinnas toimusid Juhan Sütiste matused.^[3]
• 1946 – lastele alates 7. eluaastast kuni seitsmeklassilise kooli lõpetamiseni või 16-aastaseks saamiseni kehtestati koolikohustus.^[1]
• 1985 – avati Viljandi Rajooni Keskhaigla.^[1]
• 2010 – Kristina Šmigun-Vähi võitis Vancoveri olümpiamängudel peetud naiste 10 km vabatehnikasõidus hõbemedali.
• 2022 – Pekingi olümpiamängude freestyle-suusatamise pargisõidus võitis Kelly Sildaru pronksmedali.

Maailmas

• 0399 eKr – Vana-Kreeka filosoof Sokrates mõisteti surma.
• 0590 – Khosrau II krooniti Pärsia kuningaks.
• 698 – Bütsantsi keisriks sai Tiberios III. ^[4]
• 1589 – Mayenne'i hertsog sisenes oma vägedega Pariisi ning Katoliku Liiga kuulutas ta kuninglikuks kindralleitnandiks.
• 1637 – Ferdinand III sai Püha Rooma riigi valitsejaks.
• 1677 – Inglismaa kuningas Charles II moodustas Hollandiga liidu Prantsusmaa vastu.
• 1712 – tsaar Peeter I korraldusel asutati Tuula relvatehas.
• 1763 – Seitsmeaastane sõda: Preisimaa ja Venemaa sõlmisid Hubertusbergi rahulepingu.
• 1794 – Rahvuskonvent võttis Prantsusmaa merelipuna kasutusele trikoloori, mis 1812. aastal kuulutati riigilipuks.
• 1798 – prantslased vallutasid Rooma ning kuulutasid välja Rooma Vabariigi, paavst Pius II ei tunnistanud alla jäämist ning läks Valenciasse.
• 1806 – sõlmiti Prantsuse-Preisi lepe Suurbritannia vastu, selle tagajärjel sulges Preisimaa oma sadamad Briti laevadele.
• 1894 – Saksamaa ja Prantsusmaa jõudsid kokkuleppele Prantsuse Kongo ja Kameruni vaheliste piiride osas.
• 1898 – Hispaania-Ameerika sõda: Havanna sadamas õhiti USA ristleja USS Maine, hukkus 260 mereväelast.
• 1942 – Teine maailmasõda: Jaapan okupeeris Singapuri.
• 1944 – Teine maailmasõda: umbes tuhat Briti lennukit pommitasid Berliini.
• 1945 – Teine maailmasõda: Uruguay kuulutas sõja Saksamaale ja Jaapanile.^[5]
• 1947 – Nõukogude Liidus keelati Nõukogude kodanike abiellumine välismaalastega.^[6]
• 1965 – Kanada võttis kasutusele vahtralehelipu.
• 1970 – Iisraelis avati naftajuhe, mis ühendas Eliati Ashkeloniga.
• 1971 – Suurbritannia naelsterling läks üle kümnendsüsteemile: varem oli 1 nael 20 šillingit ja 1 šilling 12 penni, sestpeale seda 1 nael 100 penni.
• 1973 – USA ja Kuuba kirjutasid alla leppele, millega nõuti laeva- ja lennukikaaperdajate väljaandmist.
• 1974 – Aleksander Ilves valiti Eesti Ohvitseride Kogu Rootsis esimeheks.
• 1988 – Austria president Kurt Waldheim, kellele heideti ette natslikku minevikku, ei astunud ametikohalt tagasi. Ta jäi Austria presidendiks 1992. aastani.
• 1989 – Nõukogude-Afganistani sõda: Afganistanist lahkus pärast 10 aastat kestnud okupatsiooni viimane Nõukogude Liidu sõdur.
• 1990 – Suurbritannia ja Argentina taastasid diplomaatilised suhted, mis olid katkenud aastal 1982 seoses Falklandi sõjaga.
• 1991 – Tšehhoslovakkia, Ungari ja Poola tippkohtumisel Ungari linnas Visegrádis asutati Visegrádi grupp.
• 1991 – Iraagi okupatsioon Kuveidis: Iraak teatas, et viib oma väed Kuveidist välja.
• 1993 – Bogotas plahvatas kaks autopommi, surma sai neli ja vigastada ligi 120 inimest.
• 1994 – Põhja-Korea teatas, et osa oma tuumaprogrammist avab rahvusvaheliseks inspektsiooniks.
• 1995 – Taiwanil Taizhongi kolmekorruselises ööklubis puhkes tulekahju: hukkus 67 ja viga said 11 inimest.
• 1997 – kolm vormis meest tungisid Kigalis Rwanda ülemkohtu kohtuniku majja ning tapsid kohtuniku, tema naise ja autojuhi.
• 1999 – Türgi eriväelased vangistasid Keenias Türgi iseseisvuslaste juhi Abdullah Öcalani. Türgi kohus mõistis ta surma.

Sündinud

 Pikemalt artiklis Sündinud 15. veebruaril

• 1564 – Galileo Galilei, Toscana astronoom
• 1710 – Louis XV, Prantsusmaa kuningas
• 1835 – Dimítrios Vikélas, kreeklasest Rahvusvahelise Olümpiakomitee president
• 1845 – Elihu Root, USA poliitik, Nobeli rahuauhind 1912
• 1861 – Charles Guillaume, Šveitsi-prantsuse füüsik
• 1873 – Hans von Euler-Chelpin, rootsi biokeemik
• 1882 – John Barrymore, USA näitleja
• 1892 – Eero Liives, eesti helilooja
• 1928 – Eno Raud, eesti lastekirjanik
• 1929 – Graham Hill, Briti Vormel 1 võidusõitja
• 1940 – Vaino Vahing, eesti kirjanik ja psühhiaater
• 1951 – Markku Alén, soome rallisõitja
• 1951 – Jane Seymour (Joyce Frankenberg), Briti näitleja
• 1954 – Matt Groening, USA karikaturist
• 1959 – Mart Meri, Eesti poliitik ja filoloog
• 1962 – Elmo Nüganen, eesti näitleja ja lavastaja
• 1972 – Jaromír Jagr, tšehhi hokimängija
• 1973 – Kateřina Neumannová, tšehhi murdmaasuusataja
• 1980 – Tambet Seling, eesti näitleja

Surnud

 Pikemalt artiklis Surnud 15. veebruaril

• 1920 – Aleksander Aberg, eesti maadleja
• 1939 – Kuzma Petrov-Vodkin, vene kunstnik ja kirjanik
• 1942 – Enn Kippel, eesti kirjanik
• 1942 – Marie Heiberg, eesti kirjanik
• 1965 – Nat King Cole, ameerika džässmuusik
• 1981 – Karl Richter, saksa dirigent
• 1999 – Hugo Lepnurm, eesti organist, helilooja ja pedagoog
• 2011 – Enelin Meiusi, eesti ärinaine ja ettevõtja
• 2023 – Raquel Welch, Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja modell

Pühad

• Vabastamise päev Afganistanis

Ilmarekordid

• Tallinna maksimumtemperatuur +5,2 °C (1925)
• Tallinna miinimumtemperatuur –29,0 °C (1979)
• Tartu maksimumtemperatuur +5,2 °C (1925)
• Tartu miinimumtemperatuur –36,0 °C (1979)