Aleksander Mõttus
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Gottlieb Peter Alexander (Aleksander) Mõttus (ka Mõtus, Mettus) (29. detsember 1859 – 19. juuli 1932) oli eesti pedagoog ja rahvuslane.

Elulugu
Aleksander Mõttus õppis Tartu Blumbergi koolis ning aastatel 1872–1878 Tartu Kubermangugümnaasiumis. Aastast 1878 kuni 1882 Tartu Ülikoolis teoloogiat ning 1882–1886 Peterburi Ajaloo ja Filoloogia Instituudis klassikalist filoloogiat.
Üliõpilasena sai ta tuntuks sellega, et kandis 26. märtsil 1882 (vkj) Tartus avalikult kinnitamata korporatsiooni Vironia (praeguse Eesti Üliõpilaste Seltsi) sinimustvalget teklit, mille peale pidasid saksa korporandid ta Vallikraavi tänaval kinni, andsid talle peksa, võtsid tekli ära ja tallasid Livonia konvendikorteris jalge alla.
Selle teo eest heideti ta Tartu Ülikoolist välja ning saadeti ülikooli kohtu otsusega 1. augustil 1882 kuni 1. augustini 1883 Tartust välja. Süüdistuseks oli kinnitamata organisatsiooni värvide kandmine ja professor Engelhardti kohta tarvitatud "solvavad märkused".
Seejärel õppis ta aastatel 1882–1886 Peterburi Ajaloo ja Filoloogia Instituudis klassikalist filoloogiat.
Aleksander Mõttus oli õpetaja Vladimiri kubermangus Šujas. Aastal 1890 haigestus ta ajuti leevenevasse vaimuhaigusse, tuli 1917. aasta paiku tagasi Tartusse, kus jätkas õpetajana kuni nägemise kaotamiseni 1925. aastal. Ta suri vanadekodus. Tema pronksbüsti (autor Ferdi Sannamees) hoitakse tänapäeval Eesti Üliõpilaste Seltsi majas.
Remove ads
Soome presidendi Kekkose kõne
1964. aastal külastas Soome president Urho Kaleva Kekkonen Tartu Ülikooli, kus ta pidas selges eesti keeles aulakõne, milles viitas Eesti üliõpilasele A. Mõt(t)usele, kes omakorda 1881. aastal pidanud arhiiviallikate andmeil Soome Kirjanduse Seltsi peosaalis seltsi 50. aastapäeval Eesti üliõpilaste poolse tervituskõne. Kekkonen lõpetas kõne Mõttuse tsitaadiga.[1]
Viited
Kirjandus
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads