Aleksei Tolstoi

Aleksei Nikolajevitš Tolstoi (vene keeles Алексей Николаевич Толстой; hüüdnimi Seltsimees Krahv; 10. jaanuar 1883 (vkj. 29. detsember 1882) Nikolajevsk, Samara kubermang – 23. veebruar 1945 Moskva) oli vene kirjanik, ajalooliste romaanide autor.

See artikkel räägib 20. sajandi kirjanikust, 19. sajandi kirjaniku kohta vaata artiklit Aleksei Konstantinovitš Tolstoi

---

Aleksei Tolstoi

Tema isa oli erruläinud husaar ja maaomanik Nikolai Tolstoi (kirjanike Lev Tolstoi ja Aleksei Tolstoi (1817–1875) sugulane) ning ema lastekirjanik Aleksandra Bostrom (neiupõlvenimega Turgeneva, dekabrist Nikolai Turgenevi kauge sugulane). Kui Tolstoi ema oli kaks kuud rase, põgenes ta koos oma armukese, ühiskonnategelase Aleksei Apollonovitš Bostromiga kodust. Vastsündinud Aleksei kirjutas ta samuti Bostromi nimele. 13-aastaselt sai Aleksei Tolstoi teada, et ta bioloogiline isa on hoopis krahv Tolstoi, kuid sellest hoolimata jätkas ta elamist teda üles kasvatanud kasuisa juures. Kuid Nikolai Tolstoi jättis oma pojale pärast surma 30 000 rubla ja perekonnanime.^[viide?] Ehkki Aleksei kutsus Bostromit tolle eluajal isaks, suhtus ta pärast Bostromi surma temasse negatiivselt.^[1]

1917. aasta Oktoobrirevolutsiooni ajal emigreerus ta Saksamaale ja hiljem Prantsusmaale. 1923. aastal naasis ta kodumaale, leppides ühtlasi ka kommunismiga^[viide?].

Tunnustus

1939. aastal valiti ta NSV Liidu Teaduste Akadeemia ja 1944. aastal Vene NFSV Pedagoogikaakadeemia akadeemikuks. Tema tööd autasustati Lenini ordeniga (1938, eelkõige menukate ideoloogiafilmide stsenaariumite eest), medaliga "Austuse märk" (1939), kolme Stalini preemiaga (1941, 1943 ja postuumselt 1946 näidendi "Ivan Groznõi" eest; kõik 1. klass). Postuumselt anti talle 1945. aastal ka medal "Sangarliku töö eest Suure Isamaasõja aastail 1941–1945" ("За доблестный труд в Великой Отечественной войне 1941–1945 гг.").

Looming

Laialdase tuntuse saavutasid mitmed Aleksei Tolstoi teosed nagu ulmeromaanid "Insener Garini hüperboloid" (1927) ja "Aeliita" (1923) ning lastejutt "Kuldvõtmeke ehk Buratino seiklused" (1936), Carlo Collodi Pinocchio-loo töötlus, mis on eesti keeles ilmunud lausa neljas tõlkes. Tema mahukaid ajalooromaane "Kannatuste rada" ("Хождение по мукам", triloogia Esimese maailmasõja teemal, 1922–1941) ja "Peeter Esimene" (1934) on tõlgendatud bolševismi heakskiidu ja õigustusena^[viide?]. Jutustust "Nikita lapsepõlv" (1922) on vene kirjanik Aleksei Varlamov nimetanud kirjanduslikuks mälestusmärgiks Tolstoi kasuisale Aleksei Bostromile.^[2]

Mõju kultuuris

Tolstoi looming on avaldanud mõju ka väljaspool kirjandust. Eesti muusikas on sellest ajendatud helilooja Eduard Oja viiuliteos "Aeliita süit" (1935–1939) ning ansambli Vennaskond nostalgilis-lüüriline "Insener Garini hüperboloid" (sõnad Tõnu Trubetsky, idee Aleksei Tolstoi, viis Allan Vainola), "Aeliita" ja "Aeliita II" (viis Henry Leppnurm, sõnad Wiljar Schmidt). Vene näitekirjanik Edvard Radzinski laenas Tolstoilt peategelase nime ja psühholoogilised jooned näidendisse "Kena naine lillega..." ("Приятная женщина с цветком и окнами на север…", Eestis Vanalinnastuudio 1989, tlk Toomas Kall, lavastas Eino Baskin), mille ainetel omakorda lavastati film "Aeliita, ära löö külge" ("Аэлита, не приставай к мужчинам", Mosfilm, 1988, lavastas Georgi Natanson).

Mälestuse jäädvustamine

1959. aastal avati Pugatšovi linnas Saratovi oblastis Aleksei Tolstoi mälestusmärk (skulptor Sergei Merkurov). 1983. aastast tegutseb Samaaras, Aleksei Tolstoi kasuisa kunagises majas Aleksei Tolstoi majamuuseum. 1987. aastal avati tema kortermuuseum Moskvas Spiridonovka tänaval, kus Tolstoi elas 1941–1945. Tema järgi on nimetatud Venemaal tänavaid, draamateater Sõzrani linnas Samara oblastis ning aurulaev, samuti on trükitud tema pildiga postmarke. Aleksei Tolstoi järgi sai nime asteroid 3771 Alexejtolstoj.

Teoste väljaandeid eesti keeles

• "Aeliita", tlk Alfred Kurlents, Tartu: Loodus, 1930
• "Vene muinasjutte", Tallinn: Pedagoogiline Kirjandus, 1941
• "Julged mehed" ("Смельчаки", jutt), Moskva: Võõrkeelse Kirjanduse Kirjastus, 1942
• "Kannatuste rada", 1. raamat, "Õed", tlk Justa Kurfeldt, kaas Paul Luhtein, Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1945
• "Kannatuste rada", 2. raamat, "Kaheksateistkümnes aasta", tlk Justa Kurfeldt, kaas Paul Luhtein, Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1946
• "Kannatuste rada", 3. raamat, "Pilvine hommik", tlk Justa Kurfeldt, kaas Paul Luhtein, Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1946
  • "Kannatuste rada", 2. trükk, Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1948
  • "Kannatuste rada", 3. trükk, kaas Hendrik Vitsur, ümbrispaber Paul Reeveer, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, sari "Suuri sõnameistreid"
  • "Kannatuste rada", 4. trükk, Teosed 4.–6. kd, kujundas Paul Luhtein, Tallinn: Eesti Raamat, 1975 (1. kd) ja 1976 (2.–3. kd) (Digar: 2. kd)
• "Leib: Tsaritsõni kaitsmine" (jutustus), tlk Jaan Kärner, kaas Ernst Kollom, Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1946
  • "Leib", 2. trükk, kujundas Villu Toots, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1952
• "Kuldvõtmeke, ehk, Buratino seiklusi" (muinasjutt), tlk Marta Sillaots, värsid Rein Nurkse, ill. Aminadav Kanevski, Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1946
  • "Kuldvõtmeke, ehk, Buratino seiklused", tlk Heljo Mänd, ill. Ants Viidalepp, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964
    • "Kuldvõtmeke, ehk, Buratino seiklused", tlk Heljo Mänd, 2. trükk, Tallinn: Sinisukk, 2003
  • "Kuldvõtmeke, ehk, Buratino seiklused", tlk Paavo Kivine, värsid Rein Nurkse, järelsõna Andres Jaaksoo, ill. Aminadav Kanevski, kujundas Ott Herodes, Tallinn: Olympia, 1996
  • "Kuldvõtmeke, ehk, Buratino seiklused", tlk Aulis Erikson, Tallinn: Odamees, 2016
• "Peeter Esimene", 1. osa, tlk Friedebert Tuglas, kaas Paul Luhtein, Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1948
• "Peeter Esimene", 2. osa, tlk Friedebert Tuglas, kaas Paul Luhtein, Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1949
  • "Peeter Esimene", 2. trükk (ühes köites), Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1952
  • "Peeter Esimene", 3. trükk (ühes köites), järelsõna: L. Tolstaja, eessõna^[küsitav] tlk E. Siimon, kujundas Heldur Laretei, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1952
  • "Peeter Esimene", 4. trükk (kahes köites), Teosed 8.–9. kd, kujundas Paul Luhtein, Tallinn: Eesti Raamat, 1979
• "Havi käsul: vene rahva muinasjutud" ("По щучьему веленью"), tlk Eugen Hange, ill. Richard Kaljo, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1952
• "Nikita lapsepõlv" (jutustus), tlk Jüri Piik, ill. A. Vanetsian, kujundas Ene Pikk, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957
  • "Nikita lapsepõlv", 2. trükk, Tallinn: Eesti Raamat, 1974
• "Siug" (novellikogu), tlk Debora Vaarandi, Tallinn: Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, sari Loomingu Raamatukogu 8/1958
• "Insener Garini hüperboloid. Aeliita" (teaduslik-fantastilised romaanid), tlk Artur Gross (IGH) ja Jüri Piik ("Aeliita"), järelsõna V. Štšerbina, ill. Toivo Kulles, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, sari "Seiklusjutte maalt ja merelt"
  • Eraldi e-raamatud mõlemast romaanist: Tallinn: FUTU Print/Digira, 2013
• "Jutustused", Teosed, 1. kd, tlk Hans Luik, kujundas Paul Luhtein, Tallinn: Eesti Raamat, 1973 (Digar)
• "Jutustused", Teosed, 2. kd, tlk Vidrik Kivilo jt, kujundas Paul Luhtein, Tallinn: Eesti Raamat, 1974
• "Veidrikud. Lonkur isand. Nevzorovi seiklused, ehk, Ibikus" (romaanid), Teosed, 3. kd, tlk Otto Samma, kujundas Paul Luhtein, Tallinn: Eesti Raamat, 1975
• "Emigrandid", Teosed, 7. kd, tlk Otto Samma, kujundas Paul Luhtein, Tallinn: Eesti Raamat, 1978 (Digar)
• "Ivan Sudarevi jutud. Näidendid. Publitsistika", Teosed, 10. kd, tlk Hans Luik, Aleksander Klejnot. kujundas Paul Luhtein, Tallinn: Eesti Raamat, 1983
• Aleksei Tolstoi & Niamh Sharkey, "Hiigelsuur naeris" ("The gigantic turnip", mugandus), inglise keelest tlk Leelo Märjamaa, Tallinn: Draakon & Kuu, 2013