Enn Põldroos

Enn Põldroos (sündinud 21. mail 1933 Tallinnas^[1]) on eesti kunstnik ja kirjanik.

Enn Põldroos 2006. aastal
Foto: Jaan Künnap

ENSV Ülemnõukogu liikmed peale Interliikumise rünnakut Toompea lossile 15. mail 1990, Põldroos keskel.

Elu ja tegevus

Põldroos lõpetas 1952. aastal Tallinna 2. Keskkooli,^[2] õppis aastatel 1952–1958 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis (ERKI-s) maalikunsti ja võeti 1959. aastal Eesti Kunstnike Liitu. Seejärel oli ta õppejõud Tallinna Pedagoogilises Instituudis (aastatel 1961–1966) ja hiljem ka ERKI-s/EKA-s (1973–1985 ja 1994–1995). Aastatel 1985–1989 ja 1995–1998 oli ta Eesti Kunstnike Liidu esimees ja president. Alates 1998. aastast on ta vabakutseline kunstnik ning alates 2003. aastast Eesti Kunstnike Liidu auliige.

Kirjanikuna on Põldroos avalikkuses tuntuks saanud eestkätt 2000. aastatel, varem on talt ilmunud ainult üks raamat Olev Subbist (1981). 2002. aastal võitis ta romaaniga "Joonik kivi" Eesti romaanivõistlustel III koha preemia.^[3]

Poliitiline tegevus

Põldroos oli 1987. aastal asutatud loomeliitude kultuurinõukogu liige ja võttis osa 1988. aastal loomeliitude ühispleenumist. Samal ajal oli ta NLKP liige ning kuulus aastatel 1988–1989 Vaino Väljase aegse EKP Keskkomitee büroo koosseisu.^[4]

Põldroos oli 1988. oktoobris Rahvarinde asutajaliige. Aastatel 1988–1991 oli ta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige, mille 16. novembri 1988. aasta otsusega võeti vastu Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest ning ta oli 1991. aasta 20. augustil üks Eesti iseseisvuse taastamise poolt hääletanuist.

1990. aasta märtsis oli Põldroos Eesti Liberaaldemokraatlik Partei asutaja liige. 1992. aastal loobus ta poliitilisest tegevusest. ^[4]

Looming

Põldroos on loonud sadu maale ja monumentaalteoseid. Viimastest võiks olulisemateks pidada "Raadiolille" (1978, Raadiomajas), "Eestimaad" (1983, Eesti saatkonnas Moskvas), "Inimeste elu" (1985, Linnahallis) ja "Varju ja valguse piiril" (1993, Eesti Rahvusraamatukogus). Lisaks on mitmeid tema monumentaaltöid ka keskkoolide seintel.

Temaatiliselt on Põldroos puudutanud nii sotsrealismi, rahvusromantismi kui ka sürrealismi, kuid kõige südamelähedasem on talle olnud viimane. Tema teosed pole pea kunagi kandnud otseselt ideoloogilist, vaid pigem sügavamat, inimlikumat ja mõistatuslikumat sõnumit. 2000. aastatel on Põldroos oma kunstiloomes kasutanud ka arvutit, luues digigraafilisi kunstiteoseid.

06.12.2024–13.04.2025 toimus Kumu kunstimuuseumi suures saalis Anders Härm kureeritud Enn Põldroosi loomingu suur ülevaatenäitus „Enn Põldroos. Kinnismõtete muuseum“, mis andis ülevaate tema loomingust 1950. aastate lõpust kuni tänapäevani. Näitus avas Põldroosi loomingut läbi korduvate kujundite ja motiivide, mis on teda saatnud kogu elu vältel. Näitusega kaasnes mahukas raamat, mis keskendus Põldroosi loomingus läbivalt esinevatele teemadele ja sisaldas põhjalikku intervjuud kunstnikuga.^[5]

Raamatud

• Enn Põldroos: maalid 1967–2007. Tallinn: Argo, 2008
• Joonik kivi: [romaan]. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2003
• Kinnituisanu: pseudokrimka. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2005
• Mees narrimütsiga [memuaarid]. Tallinn: Kunst, 2001
• Prügi seadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2004
• Silm veresoonega: pseudomuinasjutud. Tallinn: E. Põldroos, 2006
• Traditsiooni uudsus: Olev Subbi: [reproduktsioonide album]. Tallinn: Kunst, 1981
• Öö rüütel: [jutud]. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2002

Tunnustus

• 1969 ja 1975 Vilniuse maalitriennaali preemia
• 1973 Eesti NSV teeneline kunstnik
• 1973 Kristjan Raua preemia (mosaiikpannoo "Raadiolill")
• 1979 Eesti NSV rahvakunstnik
• 1983 Kristjan Raua preemia (maalikompositsioon "Universitas Tartuensis")
• 1986 Kristjan Raua preemia (V. I. Lenini nim. Kultuuri- ja Spordipalee pidulik gobelääneesriie "Inimeste elu")
• 1987 NSV Liidu riiklik kunstipreemia
• 2002 Riigivapi IV klassi teenetemärk^[6]
• 2006 Riigivapi III klassi teenetemärk^[7]
• 2013 Konrad Mäe preemia
• 2014 Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest^[8]

Isiklikku

Enn Põldroosi isa oli lavastaja ja näitleja Priit Põldroos.^[9] Tema tütar on moekunstnik Riina Põldroos ja poeg majandusanalüütik Juhan Põldroos. Tema onu pojapoeg oli näitleja Dan Põldroos.

Enn Põldroos on olnud abielus Helgi Erilaiuga; tema praegune abikaasa on Rita Raave.