Mai 2015
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Mai 2015, kroonika
2015. aasta mai algas reedel ja lõpeb 31 ööpäeva pärast pühapäeval.
1. mai
- Ameerika Ühendriikides kuulutas Iowa osariigi kuberner Terry Branstad linnugripi puhangu tõttu osariigis välja erakorralise olukorra.[1]
- Gruusia peaminister Irakli Garibašvili tegi teatavaks oma uue valitsuskabineti koosseisu.[2]
- Itaalias Milanos toimus maailmanäituse avatseremoonia. Sellega kaasnesid linnas vägivaldsed meeleavaldused, mille korraldasid erinevad vasakpoolsed jõud, kes soovisid avaldada protesti globaliseerumise, keskkonna saastamise, kärpemeetmete ja ka maailmanäituse enda kui tarbetu raharaiskamise vastu. Linnas süüdati autosid ja rünnati politseinikke, politsei vastas pisargaasiga.[3]
- Kõrgõzstanis nimetas president Almazbek Atambajev ametisse peaminister Temir Sarijevi valitsuse.[2]
- Maldiividel puhkesid tuhandete osavõtjatega meeleavaldused, millel nõuti riigi ekspresidendi Mohamed Nasheedi vabastamist. Riigi pealinnas Males kogunes üle 10 000 meeleavaldaja, politsei kasutas nende laialiajamiseks pisargaasi, pipragaasi ja elektrirelvi.[4]
- Paapua Uus-Guinead tabas 7,1-magnituudine maavärin, mille epitsenter asus Rabauli linnast 128 km kagus. Purustustest ja inimohvritest teateid ei laekunud.[5]
- Saksamaa president Joachim Gauck teatas intervjuus ajalehele Süddeutsche Zeitung, et Saksamaa peaks olema avatud Kreeka võimalikele kahjutasunõuetele. Angela Merkeli juhitav Saksamaa valitsus on varem korduvalt resoluutselt teatanud, et Teise maailmasõja eest Kreekale kahjutasu maksmist ei hakata isegi arutama.[6]
- Tšehhis algasid 2015. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused.
- Türgi suurimas linnas İstanbulis ajas politsei pisargaasi ja veekahureid kasutades laiali töörahvapüha meeleavalduse. Politsei kasutas jõudu, sest meeleavaldajad marssisid keelust hoolimata Taksimi väljakule ja pildusid politseinikke kividega.[7]
Remove ads
2. mai
- Ameerika Ühendriikides Michigani osariigi lõunaosas toimus väike, 4,2-magnituudine maavärin, mille epitsenter asus 8 km Galesburgi linnast lõunas. Maavärin ei tekitanud kahjustusi, kuid pälvis tähelepanu seetõttu, et Michigan ei ole tüüpiline maavärinate piirkond.[8]
- Kanada peaminister Stephen Harper tegi üllatusvisiidi Iraaki.[9]
- Maldiividel vahistas politsei 193 inimest, nende seas ka kolm opositsioonierakondade juhti, keda süüdistati ebaseaduslike meeleavalduste korraldamises ja vägivalla õhutamises. Vangistatud ekspresidendi Mohamed Nasheedi toetajate meeleavaldused algasid eelmisel päeval ja viisid kokkupõrgeteni politseiga.[10]
- Suurbritannia printsi Williami ja tema abikaasa Catherine'i peres sündis Londoni St. Mary haiglas tütar, kellele pandi nimeks Charlotte Elizabeth Diana. Tegemist oli kuningliku paari teise lapsega. Nende esimene laps, poeg George on sündinud 2013. aastal. [11][12]
Remove ads
3. mai
- Ameerika Ühendriikides Texase osariigis Dallase äärelinnas Garlandis lasi politsei maha kaks relvastatud meest, kes ründasid prohvet Muḩammadi pilapiltide näitust.[13]
- Ameerika Ühendriikides teatas endine neurokirurg Ben Carson Florida osariigis West Palm Beachis tegutsevale kohalikule telekanalile WPEC-TV, et kavatseb pürgida Vabariikliku Partei presidendikandidaadiks.[14][15]
- Ameerika Ühendriikide riigisekretär John Kerry külastas Keeniat, et pakkuda riigile abi võitluses Somaalia äärmusliku islamiliikumisega Ash-Shabāb.[16]
4. mai
- Iisraelis astus tagasi välisminister Avigdor Lieberman.[2]
- Itaalia parlament kiitis heaks peaminister Matteo Renzi valitsuse esitatud valimisseaduse eelnõu, mis on märgilise tähendusega, kuna on üks keskseid seaduseelnõusid peaministri laiaulatuslikus reformikavas. Seadus jõustub 2016. aasta juulist ja peaks valitsuse hinnangul suurendama poliitilist stabiilsust.[17]
- Kanada Prints Edwardi saare provintsis toimusid kohaliku parlamendi valimised. Valimised võitis Liberaalne Partei, mis sai 40,8% häältest ja 18 kohta 27-kohalises parlamendis. Valimisaktiivsus oli 85,7%.[2]
- NATO alustas Põhjamerel allveelaevatõrje õppusi, millel osaleb esmakordselt ka NATO-sse mittekuuluv Rootsi. Kokku osalevad õppustel 11 riigi sõjalaevad.[18]
- Prantsusmaa paremäärmuslik erakond Rahvusrinne teatas, et peatas partei asutaja ja endise esimehe Jean-Marie Le Peni volitused partei liikmena ning kavatseb arutada temalt ka partei auesimehe tiitli äravõtmist. Jean-Marie Le Pen on oma väljaütlemistega kahjustanud partei mainet ja partei esimees, tema tütar Marine Le Pen on korduvalt nõudnud, et isa avalikult poliitilistes küsimustes enam sõna ei võtaks.[19]
- Saksamaal algas raudteefirma Deutsche Bahn reisirongide rongijuhtide nädalaajaline streik, millega loodetakse mõjutada palgaläbirääkimisi ettevõtte ja rongijuhtide ametiühingu vahel.[20]
- Togos vannutati kolmandaks ametiajaks presidendiks Faure Gnassingbé.[21]
- Eesti välisministeeriumi asekantsler Mart Laanemäe ja Eesti suursaadik Mongoolias Toomas Lukk avasid Ulaanbaataris Eesti esimese aukonsulaadi Mongoolias. Eesti aukonsul Mongoolias on Khulan Lkhagvasuren.[22]
- Eestis algas 15. maini kestev mobilisatsiooniõppus "Siil", millel osaleb 13 000 inimest, kellest umbes poole moodustavad reservväelased.[23][24]
- Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kommunikatsioonijuhina alustas tööd Silver Meikar.
- Tallinna lennujaamas sooritas öösel kella 1 paiku hädamaandumise Estonian Airi lennuk, mis saabus Tallinnae Brüsselist ja millel oli tekkinud pidurdusklappide tehniline rike. Päästeteenistused viidi kõrgendatud valmidusse, kuid lennukil õnnestus siiski maanduda maandumisrajalt välja sõitmata ja keegi pardal viibinud 66 inimesest vigastada ei saanud.[25]
Remove ads
5. mai
- Ameerika Ühendriikides teatas oma soovist pürgida Vabariikliku Partei presidendikandidaadiks endine Arkansase osariigi kuberner Mike Huckabee.[26]
- Burundi konstitutsioonikohus andis president Pierre Nkurunzizale loa kandideerida presidendiks ka kolmandaks ametiajaks. Samal ajal jätkusid opositsiooni meeleavaldused Nkurunziza kolmanda ametiaja vastu.[27]
- Kanada Alberta provintsis toimusid kohaliku parlamendi valimised, mille võitis 40,6% häältega Uus Demokraatlik Partei, mis sai 87-kohalises parlamendis 53 kohta. Valimisaktiivsus oli 57%.[2]
- Makedoonia pealinnas Skopjes nõudis umbes 2000 meeleavaldajat pealtkuulamisskandaali segatud peaministri Nikola Gruevski tagasiastumist. Meeleavaldajad süütasid prügikaste ja loopisid valitsushoonet kaitsvaid politseinikke kividega. Võimude teatel sai vigastada 10 politseinikku.[28]
- Prantsusmaa paremäärmusliku erakonna Rahvusrinne asutaja ja auesimees Jean-Marie Le Pen teatas, et loodab, et tema tütar, erakonna praegune esimees Marine Le Pen kaotab 2017. aasta presidendivalimised.[29]
- Eestit külastas UNESCO peadirektor Irina Bokova. Valitsuse liikmetest kohtus Bokovaga kultuuriminister Indrek Saar.[30]
- Eesti peaminister Taavi Rõivas oli töövisiidil Belgias Brüsselis.[30]
- Eesti haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi pani Tartumaal Mäksa vallas nurgakivi Maarjamaa Hariduskolleegiumi uuele õppekompleksile.[30]
- Ämari lennubaasis võtsid NATO Baltimaade õhuturbemissiooni Hispaania lennuväelt üle Suurbritannia õhujõud. Missiooni vahetumise tseremoonial esindas valitsust välisminister Keit Pentus-Rosimannus.[30]
Remove ads
6. mai
- Ameerika Ühendriikide president Barack Obama teatas, et kavatseb nimetada uueks suursaadikuks Eestis karjääridiplomaat James Desmond Melville'i.[31]
- Belgias Brüsselis algas Euroopa Liidu kaubandusministrite kahepäevane kohtumine, kus Eestit esindab ettevõtlus- ja väliskaubandusminister Urve Palo.
- Euroopa Liidu ja Araabia Ühendemiraatide esindajad leppisid kokku vastastikuses viisavabaduses.[32]
- Iisraeli peaministrikandidaat Binyamin Netanyahu suutis napilt enne tähtaja lõppu sõlmida koalitsioonilepingu uue valitsuse moodustamiseks. Tema erakonna Likud peamiseks partneriks sai Naftali Bennetti äärmusrahvuslik erakond Juudi Kodu. Koos mitme väikse erakonnaga on neil 120-liikmelises Knessetis napp enamus, 61 kohta.[33]
- Leedus algas sõjaväeõppus, millel simuleeritakse rünnakut Klaipeda uuele gaasiterminalile. Leedu president Dalia Grybauskaitė kinnitas, et tegemist on õppusega, mis on suunatud Krimmis ja Ukrainas aset leidnud sündmuste ennetamisele Leedus.[34]
- Saksamaal pidas politsei kinni neli inimest, keda kahtlustati paremäärmusliku rühmituse moodustamises ja pommirünnakute kavandamises muslimitest elanikkonna vastu.[35]
- Tšiili president Michelle Bachelet palus oma valitsuskabinetil ametist tagasi astuda, mida selle liikmed ka tegid.[2]
- Eestis kiitis XIII Riigikogu 62 poolthäälega lõplikult heaks põhiseaduse muudatuse, millega alandati kohalike omavalitsuste valimistel valimisiga 16 eluaastale. Seadusemuudatus rakendub esimest korda 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimistel.[36]
- Tallinna linnavolikogu liikmed Lauri Laats ja Vadim Belobrovtsev teatasid, et lahkuvad Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast ja ühinevad Keskerakonnaga. Mõlemad nimetasid oma ülemineku põhjusena asjaolu, et parempoolsete erakondadega koalitsiooni minnes on Sotsiaaldemokraatlik Erakond hüljanud võimu nimel oma põhimõtted.[37]
- Tartumaal avaldas Elva linnavolikogu umbusaldust senisele linnapeale Toomas Järveojale. Uueks linnapeaks valiti samuti Eesti Reformierakonda kuuluv Eva Kams.[38]
Remove ads
7. mai
- Itaalias Rooma Fiumicino lennujaama rahvusvaheliste lendude terminalis puhkes pärast keskööd põleng. Hoone sai ulatuslikke kahjustusi ja suleti täielikult peaaegu 12 tunniks. Tõenäoliselt sai põleng alguse elektrilühisest. Tulekahju tõttu said kannatada kolm inimest, kes olid sisse hinganud suitsu.[39]
- Suurbritannias toimusid parlamendivalimised. Valimised võitis Konservatiivne Partei, kes sai parlamendis enamuse (36,9% häältest ja 331 kohta 650-st). Leiboristlik Partei sai 30,4% häältest ja 232 kohta, Šoti Rahvuspartei 4,7% ja 56 kohta, Liberaaldemokraadid 7,9% ja 8 kohta, Demokraatlik Unionistlik Partei 8 kohta, Sinn Féin 4 kohta, Plaid Cymru ja SDLP kumbki 3, Ulsteri Unionistlik Partei 2 kohta, Suurbritannia Iseseisvuspartei ning Inglismaa ja Walesi Roheline Partei kumbki 1 koha.[2]
- Eesti president Toomas Hendrik Ilves alustas kahepäevast visiiti Poolas Gdańskis, et osaleda Teise maailmasõja Euroopa lahingutegevuse lõppemise 70. aastapäeva üritustel.[40]
Remove ads
8. mai
- Guatemalas astus tagasi riigi asepresident Roxana Baldetti.[2]
- Pakistani põhjaosas allakukkunud kopteris Mi-17 hukkus 8 inimest, teiste seas Filipiinide ja Norra saadikud ning Indoneesia ja Malaisia saadikute abikaasad.[41][42]
- Suurbritannias teatasid oma tagasiastumisest Leiboristliku Partei esimees Ed Miliband, Liberaaldemokraatide esimees Nick Clegg ja Suurbritannia Iseseisvuspartei esimees Nigel Farage.
- Suurbritannia peaminister David Cameron tegi teatavaks oma uue, ainult Konservatiivse Partei liikmetest koosneva valitsuskabineti koosseisu.[2]
- Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis toimusid sekretäride kutsemeistrivõistlused "Tippsekretär 2015".[30]
Remove ads
9. mai
- Gruusia parlament kinnitas häältega 87:38 ametisse peaminister Irakli Garibašvili uue valitsuskabineti.[2]
- Hispaanias Sevilla lennujaama läheduses kukkus alla Hispaania sõjaväelennuk, katselennul olnud uus Airbus A400M 8 reisijaga pardal; hukkus vähemalt 4 inimest, vähemalt 2 inimest sai raskelt vigastada.[43][44]
- Tallinna Tehnikaülikooli juures asuvas innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory algas noortekonverents "Võta ette!", mille avas peaminister Taavi Rõivas.[30]
10. mai
- Poolas toimusid presidendivalimised. Et ükski kandidaat ei saanud nõutavat häälteenamust, peetakse 24. mail valimiste teine voor, kus osalevad kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati, Andrzej Duda (umbes 37% häältest) ja Bronisław Komorowski (umbes 32% häältest).[2]
- Saksamaal Bremeni liidumaal toimusid liidumaa parlamendi valimised, mille võitis 32,9% antud häältega Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei, saades 83-liikmelises parlamendis 30 kohta. Paremuselt teise tulemuse sai Kristlik-Demokraatlik Liit 22,6% häälte ja 20 parlamendikohaga. Valimisaktiivsus oli 50,1%.[2]
- Eesti Naisliit kuulutas aasta emaks kaheksa lapse ema, Keila muusikakooli õpetaja Eva Teppo.[45]
Remove ads
11. mai
- Ameerika Ühendriikide Siseministeerium andis keskkonnakaitsjate vastuseisust hoolimata naftakompaniile Shell loa asuda teatud tingimustel Põhja-Jäämerel naftat puurima.[46]
- Belgias Brüsselis algas euroala rahandusministrite kahepäevane kohtumine, kus Eestit esindasid rahandusminister Sven Sester ja rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross.[47]
- Guyanas toimusid parlamendi- ja presidendivalimised. Valimised võitis Rahvusliku Ühtsuse Partnerlus – Liit Muutuse Eest, mis sai 50,4% antud häältest ja 33 kohta 65-kohalises parlamendis. Presidendiks valiti sama erakonna esimees David Granger.[2]
- Kuuba pealinnas Havannas toimus Fidel Castro ja Prantsusmaa presidendi François Hollande'i kohtumine, mis kestis kokku üle ühe tunni.[48]
- Mikroneesia Liiduriikide parlament valis riigi presidendiks Peter M. Christiani, kes astus kohe ka ametisse.[49]
- Lätis Riia Mustpeade majas esitlesid Eesti president Toomas Hendrik Ilves ja Läti president Andris Bērziņš hiljuti ilmunud rohkem kui 40 000 märksõnaga eesti-läti ja läti-eesti sõnaraamatut.
- Suurbritannia Christie'si oksjonil müüdi kõigi aegade kalleim kunstiteos. Pablo Picasso maal "Alžiiri naised" (versioon O) müüdi 179 365 000 dollari eest. [50]
- Valgevene pealinnas Minskis kohtunud Valgevene president Alaksandr Łukašenka ja Hiina president Xi Jinping sõlmisid hulga kaubavahetust ja teadustehnilist koostööd puudutavaid kokkuleppeid.
- Eestis Tallinnas sai eksekvatuuri Tai esimene aukonsul Eestis, ettevõtja Enn Pant.[47]
- Tallinna raekojas anti üle 2015. aasta Kristjan Raua preemiad. Preemia pälvisid Leo Rohlin, Aili Vint, Toomas Vint, Silja Saarepuu, Villu Plink ja Vello Vinn.
Remove ads
12. mai
- Ameerika Ühendriikide riigisekretär John Kerry kohtus Sotšis Venemaa presidendi Vladimir Putini ja välisministri Sergei Lavroviga. Kõne all olid peamiselt Iraani, Süüriat ja Ukrainat puudutavad teemad.[51]
- Ameerika Ühendriikides Philadelphia lähedal sõitis rööbastelt maha tõenäoliselt kiirust ületanud Amtraki reisirong. Hukkus 8 reisijat ja üle 200 sai vigastada.[52]
- Ameerika Ühendriikide telekomifirma Verizon Communications teatas, et ostab USA massimeediafirma AOL 4,4 miljardi dollari eest.[53]
- Makedoonias pealtkuulamisskandaalidesse sattunud peaminister Nikola Gruevski rahuldas siseminister Gordana Jankulovska tagasiastumispalve. Järgmisel päeval valis parlament uueks siseministriks Mitko Tšavkovi.[2]
- Nepalis jäi kadunuks Ameerika Ühendriikide sõjaväe helikopter, mille pardal oli 6 Ameerika Ühendriikide merejalaväelast ja 2 Nepali sõdurit. Helikopteri riismed leiti 16. mail, kõik pardal viibinud 8 inimest olid hukkunud.[54]
- Venemaa president Vladimir Putin rahuldas Leningradi oblasti kuberneri Aleksandr Drozdenko tagasiastumispalve ja nimetas ta kuni uue kuberneri valimisteni kuberneri kohusetäitjaks.[2]
- Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees Jevgeni Ossinovski teatas, et kavatseb kandideerida 30. mail Pärnus peetaval erakonna üldkogul erakonna esimeheks.
- Eesti Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar viidi pärast ligi kahekuulist ravi Tartus taastusravile Ida-Tallinna Keskhaiglasse.
- Tallinnas Noblessneri valukojas toimus helilooja Arvo Pärdi ja lavastaja Robert Wilsoni ühisteose "Aadama passioon" esmaettekanne.[47]
- Kaks Eestist startinud Suurbritannia õhujõudude hävitajat Typhoon sundisid lahkuma Venemaa luurelennuki Il-20.[55]
13. mai
- Burundis algas kindralmajor Godefroid Niyombare juhitud sõjaväeline riigipöördekatse, mille eesmärk oli kukutada parasjagu Tansaanias viibinud president Pierre Nkurunziza. Järgmiseks päevaks suruti riigipöördekatse maha ja president Nkurunziza pöördus Burundisse tagasi.
- Gruusias Thbilisis algas Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga neli päeva kestnud aastakoosolek. Eestit esindasid koosolekul rahandusminister Sven Sester ja rahandusministeeriumi kantsler Veiko Tali.
- Jeemeni konfliktiosaliste vahel algas viiepäevane relvarahu, et võimaldada ligipääsu humanitaarabile ja püüda pooli kõnelustelaua äärde tuua.[56]
- Liibanoni parlamendis kukkus kvoorumi puudumise tõttu läbi järjekordne katse presidenti valida. Valimiste järgmine voor määrati 3. juunile.[2]
- Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon avaldas 76 riigis läbi viidud 15-aastaste matemaatika ja loodusteaduste testide tulemused. Eesti õpilased said Singapuri, Hongkongi, Lõuna-Korea, Jaapani, Taiwani ja Soome õpilaste järel 7. koha.
- Nauru president keelustas riigis Facebooki kasutamise, põhjendades seda vajadusega kaitsta lapsi ja noori ahistamise eest.[57]
- Türgis Antalyas algas NATO liikmesriikide välisministrite kahepäevane kohtumine, millel osales ka Eesti välisminister Keit Pentus-Rosimannus.
- Venemaa president Vladimir Putin rahuldas Kamtšatka krai kuberneri Vladimir Iljuhhini ja Irkutski oblasti kuberneri Sergei Jeroštšenko tagasiastumispalved ja nimetas mõlemad kuni uue kuberneri valimisteni kuberneri kohusetäitjateks.[2]
- Eesti peaminister Taavi Rõivas osales kaitseväe suurõppusel "Siil".[47]
- Eestis viibis ühepäevasel ametlikul visiidil São Tomé ja Príncipe ministrite nõukogu ja parlamentaarsete asjade minister Afonso Varela.[47]
14. mai
- Alžeeria president Abdelaziz Bouteflika viis oma valitsuskabinetis sisse ulatuslikud muudatused, vahetades muuhulgas välja energeetika-, rahandus- ja siseministri.[58]
- Guatemala parlament valis riigi uueks asepresidendiks Alejandro Maldonado.[59]
- Iisraeli parlament Knesset kinnitas häältega 61:59 ametisse peaminister Binyamin Netanyahu uue valitsuskabineti.[2]
- Venemaa president Vladimir Putin rahuldas Omski oblasti kuberneri Viktor Nazarovi tagasiastumispalve ja nimetas ta kuni uue kuberneri valimisteni kuberneri kohusetäitjaks.[2]
- Eesti peaministri Taavi Rõivase koosseisuvälise nõunikuna haldusreformi küsimuses asus tööle vandeadvokaat ja endine poliitik Märt Rask.[60]
- Eesti Õdede Liit andis esmakordselt välja aasta õe aunimetuse. Aasta õe tiitli pälvis Tartu Ülikooli Kliinikumi diabeediõde Agnes Anton.
15. mai
- Ameerika Ühendriikides Bostonis määras vandekohus 2013. aastal Bostoni maratoni terrorirünnaku korraldanud Džohhar Tsarnajevile surmanuhtluse.[61]
- Küprosel taasalgasid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni vahendatud ja kaheksa kuud patiseisus olnud rahuläbirääkimised Küprose ja Põhja-Küprose delegatsioonide vahel.[62]
- Luksemburgi peaminister Xavier Bettel abiellus oma elukaaslase Gauthier Destenayga, saades sellega maailma ajaloo teiseks valitsusjuhiks, kes on abielus samast soost inimesega.[63] Peaministri pulmas viibis külalisena teiste seas ka Eesti peaminister Taavi Rõivas.[64]
- Rumeenias mõisteti regionaalarengu minister Liviu Dragnea süüdi hääletussedelite võltsimises 2012. aastal president Traian Băsescu vastu algatatud umbusaldushääletuse ajal.[65]
- Venemaa president Vladimir Putin rahuldas Kostroma oblasti kuberneri Sergei Sitnikovi tagasiastumispalve ja nimetas ta kuni uue kuberneri valimisteni kuberneri kohusetäitjaks.[2]
- Eesti vetes algas 29. maini kestev rahvusvaheline miinitõrjeoperatsioon Open Spirit 2015, millest võtab osa 15 riigi ligi 700 mereväelast, 19 laeva ja 7 tuukrimeeskonda. Operatsiooni eesmärk on harjutada koostööd ja puhastada veeteid lõhkekehadest.[66]
- Eesti justiitsminister Urmas Reinsalu külastas Ida-Viru maakonda, tutvudes seal Viru vangla ja Jõhvi kohtumajaga.[47]
- Tallinnas alustas reisijaveoteenuse pakkumist ettevõte Uber.[67]
16. mai
- Ameerika Ühendriigid kinnitasid, et nende eriüksused tapsid Süürias korraldatud operatsiooni käigus Islamiriigi ühe juhi Abū Sayyāfi ja tema abikaasa.[68]
- Egiptuses Kairos langetas kohus riigi endisele presidendile Muḩammad Mursīle ja tema 106 toetajale surmanuhtluse 2011. aastal vanglast põgenemise ajal toimunud politseinike röövimise ja tapmise eest. Lõplik otsus langetatakse 2. juunil ja süüdistatavatel on see võimalus edasi kaevata.[69]
- Guyana presidendina vannutati ametisse David Granger.[70]
- Paavst Franciscus kohtus Vatikanis Palestiina presidendi Maḩmūd ‘Abbāsiga ja nimetas teda kohtumisel "rahuingliks".[71]
- Eestis kinnitas ettevõtja Jaan Männik Eesti Päevalehele, et on andnud nõusoleku kandideerida Isamaa ja Res Publica Liidu esimeheks.[72]
- Tallinna kesklinnas Tartu maantee ja Kreutzwaldi tänava ristmikul toimus raske liiklusõnnetus, milles sai kokku vigastada 14 inimest.[73]
17. mai
- Ameerika Ühendriikides Texase osariigis Wacos toimunud tulevahetuses vaenulike mootorrattajõukude vahel hukkus 9 inimest ja veel 18 inimest sai vigastada.[74]
- Iraagis saavutasid äärmusliku islamiliikumise Islamiriik võitlejad täieliku kontrolli Ar-Ramādī linna üle.[75]
- Jeemenis lõppes vaherahu šiiitidest al-Ḩūthiyyūni mässuliste ning valitsusvägede ja neid toetavate Saudi Araabia vägede vahel. Peatselt pärast vaherahu lõppu korraldas Saudi Araabia lennuvägi mitu õhurünnakut mässuliste positsioonidele Adenis.[76]
- Makedoonia pealinnas Skopjes avaldasid meelt tuhanded inimesed, nõudes pealtkuulamisskandaalidesse sattunud peaminister Nikola Gruevski valitsuse tagasiastumist. Meeleavaldusest võtsid osa nii makedoonlased kui ka Makedoonia albaanlased, kelle vahel valitsevad muidu tugevad etnilised pinged.[77]
- Paavst Franciscus kanoniseeris kaks palestiinlasest nunna, Marie-Alphonsine Danil Ghattase ja Maryam Baouardy.[78]
- Poola presidendikandidaat Andrzej Duda kutsus üles kehtestama uusi makse pankadele ja suurtele supermarketite kettidele, et kaitsta Poola kohalikku ettevõtlust. Ühtlasi lubas ta anda endast kõik, et alandada pensioniiga ja suurendada tulumaksuvaba miinimumi.[79]
18. mai
- Belgias Brüsselis toimus Euroopa Liidu haridus- ja noortenõukogu istung, kus Eestit esindas haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi. Kohtumisel arutati peamiselt koostööraamistiku "Haridus ja koolitus 2020" ellurakendamist.
- Belgias Brüsselis toimus Euroopa Liidu liikmesriikide välis- ja kaitseministrite kohtumine, kus Eestit esindasid kaitseminister Sven Mikser ja välisminister Keit Pentus-Rosimannus.
- Burundis algasid taas opositsiooni meeleavaldused president Pierre Nkurunziza võimaliku kolmanda ametiaja vastu. Keenia võimud kutsusid Burundi võime aga üles parlamendi- ja presidendivalimisi edasi lükkama.[80]
- Lõuna-Korea pealinnas Seoulis kohtusid Lõuna-Korea president Park Geun-hye ja India peaminister Narendra Modi. Kohtumisel lepiti kokku kaitsekoostöö tõhustamises. Ühtlasi lubas Lõuna-Korea investeerida India infrastruktuuri arendamisse 10 miljardit USA dollarit.[81]
- Venemaa pealinna Moskvat külastas Ameerika Ühendriikide aseriigisekretär Victoria Nuland, kes kohtus seal Venemaa kahe asevälisministriga. Venemaa võimud nimetasid avalikes kommentaarides Nulandi visiiti märgiks kahe riigi suhete paranemisest.[82]
- Venemaa president Vladimir Putin rahuldas Smolenski oblasti kuberneri Aleksei Ostrovski tagasiastumispalve ja nimetas ta kuberneri kohusetäitjaks kuni uue kuberneri valimisteni.[2]
- Eesti president Toomas Hendrik Ilves alustas neli päeva kestvat riigivisiiti Saksamaal. Presidenti saatva delegatsiooni koosseisu kuulus ka ettevõtlus- ja väliskaubandusminister Urve Palo.
19. mai
- Ameerika Ühendriikides California osariigis Santa Barbara lähistel purunes naftatoru. Õnnetuse tagajärjel voolas torujuhtmest välja vähemalt 2500 barrelit toornaftat, mis reostas osaliselt rannaala ja sattus Vaiksesse ookeani.[83]
- Venemaa föderaalne julgeolekuteenistus FSB pidas Moskvas kinni väidetava Leedu spiooni Arstidas Tamošaitise, kes tabati hetkel, mil Venemaa kodanik andis talle üle salajasi materjale. Väidetav spioon paigutati Lefortovo vanglasse.[84]
- Eesti kaitseväe juhataja Riho Terras alustas kolmepäevast visiiti Brüsselis, et osaleda seal toimuvatel NATO ja Euroopa Liidu sõjaliste komiteede istungitel.
- Eesti Raudtee nõukogu otsustas ametist tagasi kutsuda ettevõtte juhatuse liikme Parbo Juchnewitschi.[85]
20. mai
- Guyana peaministrina vannutati ametisse Moses Nagamootoo.[2]
- Saint Kittsi ja Nevise kindralkuberneri kohusetäitjana astus ametisse Samuel Weymouth Tapley Seaton.[2]
- Süürias teatati Tadmuri linna hõivamisest äärmusliku islamiorganisatsiooni Islamiriik võitlejate poolt.[86]
- Eestis Luua Metsanduskoolis algasid XIV Euroopa noorte meistrivõistlused metsanduses, mille avas keskkonnaminister Marko Pomerants.
- Eestis teatas ametist lahkumisest loodava venekeelse telekanali ETV+ arendusjuht Janek Luts. Ta lahkub seniselt ametikohalt juunist 2015.[87]
- Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Saarte praostkonna sinod valis Kuressaares ühehäälselt uueks praostiks pastor Anti Toplaane.[88]
21. mai
- Ameerika Ühendriikides teatas noorteorganisatsiooni Boy Scouts of America president, endine kaitseminister Robert Gates, et organisatsioonis kehtiv reegel, mis keelab avalikult homoseksuaalsetel meestel töötada skaudijuhtidena, tuleb tühistada.[89]
- Iraagi peaminister Ḩaidar al-‘Ibādī oli ametlikul visiidil Venemaal Moskvas, kus ta kohtus Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Muuhulgas lubasid Venemaa võimud Iraagile sõjalist ja muud abi võitluses äärmusorganisatsiooniga Islamiriik.[90]
- Lõuna-Korea president Park Geun-hye nimetas riigi uueks peaministriks Hwang Kyo-ahni.[91]
- Läti pealinnas Riias algas Euroopa Liidu idapartnerluse neljas tippkohtumine, kus Eestit esindas peaminister Taavi Rõivas.
- Saksamaal lõppes raudtee-ettevõtte Deutsche Bahn vedurijuhtide kolm päeva kestnud streik.[92]
- Eesti gümnaasiumites toimus matemaatika riigieksam, millega lõppes 2015. aasta riigieksamite periood.
- Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor nõukogu valis kooli uueks rektoriks Ülo Pärnitsa.[93]
- Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisusele esitas oma kandideerimisdokumendid erakonna esimeheks pürgiv sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna.[94]
- Tartu Maakohus mõistis endise Keskerakonna poliitiku Urbo Vaarmanni soodustuskelmuse ja pistise andmise eest tingimisi kaheks aastaks ja kaheks kuuks vangi ning mõistis temalt välja 30 000 eurot.[95]
- Võrus tähistati Lahingukooli asutamise 95. aastapäeva.
22. mai
- Euroopa Liit ja Ukraina allkirjastasid Riias toimunud idapartnerluse tippkohtumisel 2 miljardi USA dollari suuruse laenulepingu.[96]
- Iirimaal toimus rahvahääletus samasooliste abielu küsimuses. 62% hääletanutest toetas samasooliste abielu legaliseerimist ja seega sai Iirimaast esimene riik maailmas, kus samasooliste abielu on legaliseeritud rahvahääletuse teel. Kokku osales referendumil üle 60% hääleõiguslikest elanikest.[97]
- Leedu lennufirma Air Lituanica lõpetas keskpäevast finantsraskuste ohu tõttu tegevuse.[98]
- Mehhiko lääneosas Michoacáni osariigis toimunud kolmetunnises tulevahetuses julgeolekujõudude ja narkokartelli võitlejate vahel hukkus 43 inimest, kelle seas oli 42 narkokartelli võitlejat ja 1 föderaalpolitsei ametnik.[99]
- NATO teatas, et organisatsiooni järgmine tippkohtumine toimub 8.–9. juulini 2016 Poola pealinnas Varssavis.[100]
- Saudi Araabia idaosas õhkis ennast reedese palvuse ajal šiiitide mošees enesetaputerrorist. Plahvatuses hukkus 21 ja sai vigastada üle 90 inimese. Vastutuse rünnaku eest võttis äärmuslik islamiorganisatsioon Islamiriik.[101]
- Togos astus tagasi peaminister Kwesi Ahoomey-Zunu valitsuskabinet.[2]
- Venemaa president Vladimir Putin rahuldas Arhangelski oblasti kuberneri Igor Orlovi tagasiastumispalve ja nimetas ta kuni uute valimiste toimumiseni kuberneri kohusetäitjaks.[2]
- Eestis valis Tallinna Tehnikaülikooli kuratoorium ülikooli uueks rektoriks akadeemiku ja poliitiku Jaak Aaviksoo, kes esitas ühtlasi samal päeval avalduse Isamaa ja Res Publica Liidust lahkumiseks.[102]
- Eesti telekanal Kanal 2 teatas, et plaanib lahkuda vabalevist. Varem on vabalevist lahkumisest teatanud kanal TV3.[103]
- Viimsi vallas teatasid oma tagasiastumisest vallavanem Jan Trei ja vallavolikogu esimees Priit Robas. Otsuse tingis kahe koalitsiooni kuulunud valimisliidu ühinemine opositsiooniga, mis muutis senise võimuliidu jätkamise võimatuks.[104]
23. mai
- Austrias Viinis toimunud 2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse finaali võitis Rootsi esindaja Måns Zelmerlöw lauluga "Heroes". Eesti esindajad Stig Rästa ja Elina Born saavutasid lauluga "Goodbye to Yesterday" seitsmenda koha.
- El Salvadori pealinnas San Salvadoris kuulutati õndsaks Salvadori kodusõja ajal mõrvatud peapiiskop Óscar Romero.[105]
- Saalomoni Saarte rannikut tabas kohaliku aja järgi kell 8.45 6,8-magnituudine maavärin, mille epitsenter asus 224 km Kira Kira linnast idas merepinna all. Maavärin suuri purustusi ja hiidlainet ei tekitanud.[106]
24. mai
- Etioopias toimusid parlamendivalimised.
- Hispaanias toimusid kohalikud valimised. Enamikus piirkondades ja omavalitsustes ei saavutanud absoluutset enamust ei riigis võimul olev Rahvapartei ega ka peamine opositsioonijõud Hispaania Sotsialistlik Töölispartei.[107]
- Poolas peeti presidendivalimiste teine voor, kus olid vastamisi esimeses voorus enim hääli kogunud Andrzej Duda ja Bronisław Komorowski. Valimised võitis opositsiooni kandidaat Duda, kes sai 51,5% häältest. Valimisaktiivsus oli 55,3%.[2]
- Suurbritannia Leiboristliku Partei esimehe kohusetäitja Harriet Harman avaldas artikli, milles kinnitas, et ka leiboristid toetavad Konservatiivse Partei kava korraldada 2017. aastal referendum Euroopa Liidu liikmesuse küsimuses.[108]
- Eestis Tartus Vanemuise teatri väikeses majas toimus Reformierakonna üldkogu, kus erakonna esimeheks valiti tagasi Taavi Rõivas. Erakonna juhatuse liikmeteks said Kaja Kallas, Jürgen Ligi, Hanno Pevkur, Anne Sulling, Maris Lauri, Urmas Paet, Urve Tiidus, Arto Aas, Ants Laaneots, Urmas Kruuse, Kalle Palling, Aivar Sõerd, Keit Pentus-Rosimannus ja Rein Lang.[109]
25. mai
- Iisraeli endine peaminister Ehud Olmert mõisteti järjekordse korruptsioonisüüdistuse alusel veel 8 kuuks vangi. Varem on talle teise korruptsioonijuhtumi eest määratud 6 aastat vangistust.[110]
- Malaisia politsei teatas, et nad on leidnud džunglist kahe inimkaubitsejate laagri lähedusest kokku 139 hauda ja tuvastanud, et paljudel haudadest leitud inimsäilmetel on piinamise tunnused.[111]
- Mehhikos Rio Grande kaldal asuvat Ciudad Acuñat tabanud linna ajaloo esimeses tornaados hukkus vähemalt 13 inimest.[112]
- Surinames toimusid parlamendivalimised. 51-kohalises parlamendis sai 27 kohaga absoluutse enamuse Rahvusdemokraatlik Partei.[2]
- Tuneesia pealinnas Tunises avas sõdur sõjaväebaasis oma kolleegide pihta tule. Tulistamises hukkus 3 sõdurit ja veel 15 said haavata. Hukkunute seas oli ka Tuneesia armee kolonel. Lõpuks õnnestus teistel sõduritel tulistaja maha lasta.[113]
- Venemaa president Vladimir Putin nimetas kuberner Vassili Botškarjovi ametiaja lõppemise tõttu Pensa oblasti kuberneri kohusetäitjaks Ivan Belozertsevi. Ühtlasi rahuldas Putin Tambovi oblasti kuberneri Oleg Betini tagasiastumispalve ja nimetas kuni uue kuberneri valimisteni kuberneri kohusetäitjaks Aleksandr Nikitini.[2]
- Eesti justiitsministeeriumi juures alustas tegevust süüteoennetuse nõukogu.[114]
- Tartu Pauluse kirikus seati EELK piiskopina ametisse Joel Luhamets. Luhametsa pühitsesid ametisse peapiiskop Urmas Viilma, endine peapiiskop Andres Põder ning piiskopid Einar Soone ja Tiit Salumäe.[115]
26. mai
- Afganistani pealinnas Kabulis ründasid Ţālebāni võitlejad diplomaatide kvartalis asuvat külalistemaja. Kokkupõrge julgeolekujõududega kestis mitu tundi ja lõppes ründajate tapmisega.[116]
- Ameerika Riikide Organisatsiooni peasekretärina alustas tööd Luis Almagro.[2]
- Gröönimaa parlament legaliseeris samasooliste abielu.[117]
- India võimud teatasid, et lõunaosariikides nädal aega kestnud kuumalaine tagajärjel on hukkunud vähemalt 1118 inimest.[118][119][120] Kokku hukkus kuumalaine tagajärjel üle 2500 inimese.[121][122]
- Liibüa rahvusvaheliselt tunnustatud valitsuse peaminister Abd Allāh ath-Thanī teatas, et elas üle atentaadi. Väidetavalt avasid relvastatud isikud peaministri pihta tule, kui ta oli lahkumas parlamendi istungilt.[123]
- Madagaskari parlament avaldas häältega 121:4 umbusaldust riigi presidendile Hery Rajaonarimampianinale.[2]
- Eestit külastas Ameerika Ühendriikide Senati delegatsioon, mille liikmed kohtusid ka peaminister Taavi Rõivasega.[114]
- Eesti kaitseväe jalaväerühm alustas Iiri-Soome ühispataljoni koosseisus teenistust Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahuvalvemissioonil Liibanonis.[114]
27. mai
- Saudi Araabia õhurünnakutes Jeemeni piirialadele ja pealinnale Sanaale hukkus vähemalt 80 inimest. Tegemist oli kaks kuud kestnud sõjalise kampaania ohvriterohkeima päevaga.[124]
- Suurbritannias kogunes avaistungile parlamendi uus koosseis.[125]
- Eesti peaminister Taavi Rõivas viibis ühepäevasel töövisiidil Rootsis.[114]
- Eesti kaitseminister Sven Mikser oli ühepäevasel töövisiidil Taanis, et osaleda Kopenhaagenis toimunud ümarlaual "Burden Sharing and the Future of the TransAtlantic Security Partnership".[114]
- Eesti kaitseväe juhataja Riho Terras alustas kahepäevast töövisiiti Taanis, et osaleda Põhja- ja Kirde-Euroopa kaitsevägede juhatajate korralisel kohtumisel.[114]
- Viimsi vallavolikogu valis oma uueks esimeheks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikme Mailis Alti ja vallavanemaks Reformierakonna liikme Aivar Ildi.[126]
28. mai
- Leedus Panevėžysis toimus Baltimaade kaitseministrite kohtumine, kus osales sel korral ka Ukraina kaitseminister.[114]
- Soome parlament kinnitas häältega 128:62 Juha Sipilä uueks peaministriks.[2]
- Eesti haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi avas koos Eesti saadikutega Euroopa Parlamendis Belgias Brüsselis Eesti Alalises Esinduses Euroopa Liidu juures seminari "Euroopa innovatsioonilõhe ületamise perspektiivid ja võimalused".[114]
29. mai
- Belgias Brüsselis toimus Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu istung, kus Eestit esindas haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi.[114]
- Nigeerias vannutati ametisse president Muhammadu Buhari. Presidendiga samaaegselt astusid ametisse ka kõigi osariikide uued kubernerid.[2]
- Soomes astus ametisse Juha Sipilä valitsus. Senine peaminister Alexander Stubb sai uues valitsuses rahandusministri ametikoha, välisministriks tõusis erakonna Põlissoomlased esimees Timo Soini.[2]
- Eesti peaminister Taavi Rõivas oli ringsõidul Ida-Viru maakonnas.[114]
- Saaremaal algas kolm päeva kestev sõjalis-sportlik Sõrve retk.[114]
30. mai
- Ukraina president Petro Porošenko nimetas Odessa oblasti uueks kuberneriks Gruusia endise presidendi Mihheil Saakašvili.[127]
- Eestis kuulutati välja kunstiauhinna Köler Prize laureaat, kelleks sai ruumiinstallatsioone loov kunstnik Anu Vahtra.[128]
- Harjumaal Kose vallas sõitis Neste Oil Harju Rally ajal teelt välja võidusõiduekipaaž nr 29, õnnetuse tagajärjel hukkus kolm raja ääres viibinud pealtvaatajat. Ekipaaži liikmed said vigastada.[129]
- Pärnus toimus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna üldkogu. Kuna erakonna senine esimees Sven Mikser taandas üldkogul oma kandidatuuri, valiti erakonna uueks esimeheks ainsana sellele kohale kandideerima jäänud Jevgeni Ossinovski. Erakonna aseesimeesteks valiti Kajar Lember, Urve Palo, Indrek Saar ja Helmen Kütt.[130]
- Tallinnas toimus Eesti Vabaerakonna üldkogu, kus partei esimeheks valiti tagasi ainsana sellele ametikohale kandideerinud Andres Herkel. Erakonna juhatusse valiti Jaanus Ojangu, Märt Meesak, Jüri Saar, Külliki Kübarsepp, Aimar Altosaar, Ain Ostra, Jüri Adams, Mati Ilisson, Monika Haukanõmm ja Inna Rose.[131]
Viited
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads