Meta Luts

Meta Luts (5. september 1905 Riidaja vald – 1. juuli 1958 Tallinn) oli eesti näitleja.

Meta Luts 1920. aastatel

Elukäik

Meta Luts sündis Riidaja vallas Valgamaal õpetaja peres, ent varsti kolis perekond Pärnusse. Pärnus õppis ta Pärnu Ühisgümnaasiumis. Neiueas pidas ta lugu tantsust ning Endla teatri näitejuht Marie Kalbek-Maddi andis talle tantsutunde. Kui estoonlased Pärnusse teatrikursusi andma tulid, võttis ta tantsutunde Robert Roodi juures. Seal kohtas teda tema isa sõber Karl Jungholz, kes leidis, et Meta peaks lavale minema.

Meta Luts alustas lavateed aastal 1923 Endla teatris. Aastatel 1925–1949 töötas ta Estonia teatris ja 1949–1958 Tallinna Draamateatris^[1].

Isiklikku

Tema õed olid kunstnik Karin Luts ja õpetaja Lonny Huik (28.7.1902–29.10.1997).

Tunnustus

• 1955 Eesti NSV teeneline kunstnik

Rolle

• 1925 August Kitzberg "Püve talus" (Miina)
• 1926 Hugo Raudsepp "Kohtumõistja Simson" (Lea)
• 1926 Shakespeare "Veneetsia kaupmees" (Nerissa)
• 1927 Henrik Ibsen "Peer Gynt" (Anitra)
• 1927 August Kitzberg "Libahunt" (Mari)
• 1928 Friedrich Schiller "Fiesco" (Julia)
• 1929 Adolphe Charles Adam "Giselle" (Bathilde)
• 1931 Hugo Raudsepp "Põrunud aru õnnistus" (Roosi)
• 1932 Hugo Raudsepp "Vedelvorst" (Maali)
• 1935 Friedrich Schiller "Maria Stuart" (Elisabeth)
• 1936 Shakespeare "Palju kära ei millestki" (Margarete)
• 1936 Hella Wuolijoki "Niskamäe naised" (Telefoni-Sandra)
• 1937 Shakespeare "Suveöö unenägu" (Hippolyta)
• 1938 Hella Wuolijoki "Juuraku Hulda" (Hulda)
• 1938 Pierre-Augustin Caron de Beaumarchais "Figaro pulm" (krahvinna)
• 1938 Tammsaare/Andres Särev "Andres ja Pearu" (Mari)
• 1939 Hella Wuolijoki "Niskamäe leib" (Telefoni-Sandra)
• 1940 Maksim Gorki "Vassa Železnova" (Rahel)
• 1942 Aleksis Kivi "Nõmmekingsepad" (Martta)
• 1943 Franz Grillparzer "Sappho" (Eucharis)
• 1945 Shakespeare "Hamlet" (Gertrud)
• 1946 August Jakobson "Elu tsitadellis" (Emilie Värihein)
• 1947 Anton Tšehhov "Kolm õde" (Maša)
• 1948 August Jakobson "Kaks leeri" (Riita)
• 1949 Shakespeare "Othello" (Emilia)
• 1950 Tammsaare/Andres Särev "Pankrot" (proua Itam)
• 1951 Konstantin Trenjov "Ljubov Jarovaja" (Dunka)
• 1953 Maksim Gorki "Päikese lapsed" (Melania)
• 1954 August Kitzberg "Libahunt" (Vanaema)
• 1955 August Jakobson "Vana tamm" (Marta)
• 1957 George Bernard Shaw "Südamemurdumise maja" (Hesione)