Livii
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Livii (arab.: ليبيا Līb(i)jā [liː.bi.jaː]), täuz' oficialine form — Livijan Valdkund (arab.: دولة ليبيا Davlat Libja, berber.: ⵜⴰⵎⵓⵔⵜ ⵏ ⵍⵉⴱⵢⴰ Tamurt n Libya), om valdkund Pohjoižes Afrikas. Sen pälidn[2] da kaikiš suremb lidn om Tripoli.
Remove ads
Istorii
Edel 1911. vot Livii oli Osmanan imperijan palaks. Vozil 1911−1942 Livii oli Italijan kolonijaks.
Vn 1951 tal'vkun 24. päiväl Livijan erazvuiččed palad tedištoitihe ripmatomudes Sures Britanijaspäi da Francijaspäi.
Vn 1969 sügüz'kun 1. päiväl sodakukerduz oli valdkundas. Vl 2011 rahvahanikoiden soda zavodihe valdkundas.
Konstitucine deklaracii[3] om nügüd' Konstitucijan sijas, se om vahvištadud parlamental (Nacionaline Päličmänendnevondkund) vn 2011 elokun 3. päiväl i om väges möhembaižidenke vajehtusidenke. Vl 2014 Konstitucine Suim om valitud sädamha Konstitucijad.
Remove ads
Geografijan andmused
Livii om mavaldkundröunoiš Egiptanke päivnouzmas (röunan piduz — 1115 km), Sudananke suvipäivnouzmas (383 km), Čadanke (1055 km) da Nigeranke (354 km) suves, Alžiranke (982 km) da Tunisanke (459 km) päivlaskmas. Ühthine röun kuivmadme — 4348 km. Livijan pohjoižed randad lainištab Keskmeri 1770 km randanpirdanke.
Letetazangištod ottas Livijan territorijan läz ühesad kümnendest. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Bikku Bitti-mägi, 2267 m meren pindan päl. Kaikiš madalamb čokkoim om Sabhat Guzajil-sija, 47 m meren pindan al.
Klimat om räk da kuiv: Keskmeren subtropine mererandpolel (paneb 250..360 mm sadegid vodes), letetazangišton tropine man südäimes (25 mm sadegid vodes).
Londuseližed pävarad oma kivivoi da londuseline gaz; toižed varad oma reskvezi manaluižes, sauvondgips.
Remove ads
Politine sistem
Ohjandusen form om unitarine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om parlamentan prezident.
Parlament om üks'kodine Ezitajiden Kodi (arab.: مجلس النواب Mažlis Al' Nuvaab) 200 ühtnijanke, heišpäi koumekümne oma naižed, om Livijan verhiden rahvahiden ezitajid. Ezmäine ištund oli Tobrukas (valdkundan päivnouzm) vn 2014 elokun 4. päiväl, valitihe prezidentad da kaht varaprezidentad, päministrad. Kaik hö tuliba radho jäl'ghižel päiväl (5. eloku). Vn 2019 2. päiväl semendkud ezmäine ištund tegihe Tripoliš, no valdkundan päivnouzman ezitajita.
Parlamentan ühtnijoiden jäl'gmäižed valičendad oliba vn 2014 kezakun 25. päiväl, kaiken rahvahan änestuz oli (18 % tuliba änestamha). Fajiz Saradž radab päministran vn 2016 sulakun 5. päiväspäi, hän-žo om prezidentan Nevondkundan ezimez' vn 2016 keväz'kun 30. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand
Kacu kirjutuz: Livijan administrativiž-territorialine jagand.
Livii jagase kaks'kümneks kahteks administrativižeks ümbrikoks (arab. üks'lugu šabija).
Istorižikš om koume agjad Livijas: Kirenaik sijadase päivnouzmas, Feccan om suves, Tripolitanii levigandeb päivlaskmas.
Eläjad
Livijas elädas livijalaižed: berberad i arabialaižed 97 %, islamanuskojad (sunnitad) — 96,6 %. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 6,244,174 eläjad.
Livijan toižed sured lidnad (enamba 200 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): Bengazi, Misurat, Al' Baid, Ez Zavii, Al' Hums.
Rahvahanižanduz
Livii om šingotai industrialine valdkund, rippub kivivoin eksportaspäi lujas märas. Vl 2024 valdkundan nominaline kogosüdäiprodukt oli 44,8 mlrd. US$ ekvivalentas (98. sija mail'mas; US$6,482 ühtele hengele, 103. sija) vai 106,1 mlrd. US$ tazostadud ostmižmahtusen mödhe (98. sija; US$17,800 ühtele hengele, 107. sija). Maižandusen šingotez om jügenzoittud londusen arvoimižil. Industrijan päsarakod oma kivivoin samine i kivivoinhimine, raudan metallurgii, cementan pästand, tekstiline, sömtegimišt. Finansine voz' zavodiše 1. vilukud.
Kogosüdäiproduktan palad (2017): maižanduz 1,3 %, tegimišt 52,3 %, holitišiden sfer 46,4 %. Radajiden järgenduz sektoroidme (vn 2004 andmused): maižanduz 17 %, tegimišt 23 %, holitišiden sfer 59 %.
Valdkundan päeksport om kivivoi (87 %) da sen gazad (11 %). Importan tavarad oma mašinansauvomižen produkcii, transportine mašiništ, pol'fabrikatad, söndtavarad, kulutajiden tavarad. Irdpol'žen torguindan päižed partnörad (2022) oma Italii (Livijan eksportan 26 % i importan 12 %), Kitai (eksportan 7 % i importan 12 %), Turkanma (importan 15 %), Ispanii (eksportan kümnendez), Grekanma (importan kümnendez), Saksanma (eksportan 9 %), Araban Ühtenzoittud Emiratad (importan 7 %), Francii (eksportan 6 %).
Remove ads
Homaičendad
Irdkosketused
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads