Niger
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Niger (francijan virkand [niʒɛʁ]), täuz' oficialine nimituz — Nigeran Tazovaldkund (franc.: République du Niger), om mererandatoi valdkund Päivlaskmaižes Afrikas. Valdkund om nimitadud Niger-jogen mödhe. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Niamei.
Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Remove ads
Istorii
Ende Nigeran territorii mülüi Afrikan erazvuiččihe valdkundoihe. Britanine (šotlandijalaine) Mungo Park oli ezmäižen evropalaižen, kudamb putui Nigerha, hän tedoiži Niger-joged vll 1805−1806. 19. voz'sadan aigan severz'-se matkadajid tuliba Nigerha. Berlinan konferencijal Afrikan jagos (1884−1885) Niger oli mülütadud Francijan valatoitandan sferha, sen jäl'ghe märitihe tarkoiktoid röunoid «effektivižen okkupacijan» mahtol. Vl 1900 francijalaižed paniba Zinder-sodaterritorijan alust. Vl 1946 Niger sai Francijan merentagaižen territorijan statusad Francijan ühtištuses, Pänevondkund oli sätud Nigeras ičeohjandusen täht, sijaližiden heimoiden vejad tegiba ištundoid siš päpaloin.
Vn 1960 elokun 3. päiväl Niger tedištoiti ičeze ripmatomudes Francijaspäi. Vll 1974, 1996 i 2010 sodakukerdused tegihe valdkundas.
Jäl'gmaine Konstitucii[2] om hüvästadud kaiken rahvahan referendumal vn 2010 redukun 31. päiväl da parlamental vn 2010 kül'mkun 25. päiväl.
Remove ads
Geografijan andmused
Niger om mavaldkundröunoiš Alžiranke lodehes da pohjoižes (röunan piduz — 956 km), Livijanke pohjoižpäivnouzmas (354 km), Čadanke päivnouzmas (1175 km), Nigerijanke suvipäivnouzmas da suves (1497 km), Beninanke (266 km) da Burkina Fasonke (628 km) suvipäivlaskmas, Malinke päivlaskmas (821 km). Ühthine röunoiden piduz — 5697 km. Niger om mererandatoi valdkund.
Territorijan läz nelläd videndest sijadase Saharas. Kaikiš korktemb čokkoim om Idoukal-n-Tages-mägi (Bagzan), 2022 m valdmeren pindan päl, seižub man keskuses. Kaikiš madalamb čokkoim om Niger-jogen pind, 200 m valdmeren pindan päl.
Klimat om subekvatorialine suves, kuiv letetazangištoiž-kontinentaline toižil paloil. Se om üks' kaikiš räkembiš valdkundoišpäi mail'mas, no päivezlämuden erinend om luja. Vihmsezonan aigan (eloku) om räk, paneb sadegid 200 mm rahvahatomal mal da 700 mm man suves. Kuivan viluhkon sezonan aigan (kül'mku-uhoku) Saharan tullei puhub pohjoižespäi. Päiväl om +30 C°, öl +8 C°. Kuiv räk sezon vedase uhokuspäi kezakuhusai, sen aigan kuiv harmatan-tullei puhub Saharaspäi, päivnouzmpolespäi, da kucub pölütorokoid man suves eskai. Päiväline lämuz om +40 C°, öline +25 C°. Sikš ku purustuz oleskeleb 2..3 tuhad mm vodes, ka kuivaigad oma paksud.
Londuseližed pävarad oma uran, raudkivend, kivivoi, londuseline gaz, tin, fosforitad, kivihil'; toižed varad oma vol'fram, tantal, molibden, kuld, marganc.
Remove ads
Politine sistem
Ohjandusen form om unitarine konstitucine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (franc.: Président de la République du Niger). Prezident paneb päministrad radsijha parlamentan nevondan mödhe. Kaik ministrad oma parlamentan ühtnijoin. Kaik rahvaz valičeb prezidentad videks vodeks, ühten kahtenden strokun voimuz om olmas.
Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (franc.: Assemblée Nationale du Niger) 171 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb sen ühtnijoid videks vodeks. Ezmäižed joudjad valičendad valdkundan sijaližihe municipalitetoihe oliba vl 2004.
Järgenduseližed valičendad parlamentha da prezidentan valičendoiden ühtenz' tur oliba vn 2016 uhokun 21. päiväl. Prezidentan valičendoiden kahtenz' tur oli vn 2016 keväz'kun 20. päiväl. Mahamadu Issufu om nügüdläine prezident, sai 92,49 % (vn 2011 kahtenden turas 57,95 %), nece hänen kahtenz' strok om, radab vn 2011 sulakun 7. päiväspäi. Brigi Rafini om päministran radnikusel siš-žo päiväspäi. Valitud prezident om Mohamed Bazum, sai vägestust kahtendes turas (55,75 %) vn 2020 tal'vkun i vn 2021 uhokun valičendoil, tuleškandeb radho vn 2021 7. päiväl sulakud.
Administrativiž-territorialine jagand
Kacu kirjutuz: Nigeran administrativiž-territorialine jagand.
Valdkund jagase seičemeks agjaks (regionaks) da üks' pälidnan agj om olmas. Agjad alajagasoiš 38 departamentaks, ned — kommunikš (vl 2006 niid oli 265).
Eläjad
Nigeras elädas nigeralaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 17,466,172 eläjad. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.
Kaik om 12 igähišt rahvahad (hausalaižed — 55 %).
Uskondan mödhe (2012): islamanuskojad — 99,3 %, hristanuskojad — 0,3 %, animistad — 0,2 %, religijatomad — 0,2 %.
Nigeran toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2007, surembaspäi penembha): Zinder i Maradi.
Remove ads
Ižanduz
Niger om lujas goll' agrarine valdkund, ei ole lujad rippundad irdpol'žes torguindaspäi. Vl 2025 valdkundan ezimeletadud nominaline kogosüdäiprodukt linneb 21,87 mlrd. US$ ekvivalentas (125. sija mail'mas; US$751 ühtele hengele, 178. sija) vai 61,04 mlrd. US$ tazostadud ostmižmahtusen mödhe (128. sija; US$2,100 ühtele hengele, 176. sija). Maižanduz i kaivuztegimišt oma ekonomikan alusikš. Industrijan päsarakod oma uranan i kivivoin samine, himine, sauvondmaterialiden pästand (cement, savičud), tekstiline, sömtegimišt (liha). Finansine voz' zavodiše 1. vilukud.
Kogosüdäiproduktan palad (2023): maižanduz 47,8 %, tegimišt 20,2 %, holitišiden sfer 26,9 %. Radajiden järgenduz sektoroidme (vn 2016 andmused): maižanduz 87 %, tegimišt 4 %, holitišiden sfer 9 %.
Vl 2012 valdkundan päeksport oli uran da toižed radioaktivižed elementad (91 %); toine eksport — elektromašiništ, arahis. Importan tavarad oma mašinansauvomižen produkcii, likkuimed da niiden palad, kivivoi, söndtavarad i villäd. Vl 2023 import ületi eksportad läz 75 procentaks. Irdpol'žen torguindan päižed partnörad (2023) oma Kitai (Nigeran eksportan 18,2 % i importan 26,3 %), Francii (Nigeran eksportan 22,6 % i importan 14,8 %), Araban Ühtenzoittud Emiratad (eksportan 30,9 % i importan 6,0 %), Indii (eksportan 6,3 % i importan 12,0 %), Nigerii (eksportan 1,2 % i importan 7,0 %), Ročinma (eksportan 4,8 %), Turkanma (Nigeran eksportan 2,1 % i importan 2,2 %).
Remove ads
Galerei
Nigeran parlamentan ištund Niameiš, sulaku 2019
Energetikan ministruz (Niamei, eloku 2022)
Nigeran rahavaraaitan i valdkundaližen lugustusen päohjanduz (Niamei, eloku 2022)
Nigeran Nacionaline Boubou-Hama-muzei (Niamei, semendku 2011)
.jpg)
Homaičendad
Irdkosketused
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads