Melbourne
Austraalia pealinn Victoria From Wikipedia, the free encyclopedia
Melbourne on linn Austraalia kagurannikul Port Philipi lahe ääres Yarra jõe suudmes, Victoria osariigi suurim linn ja pealinn.
 |
See artikkel räägib Austraalia linnast; Florida linna kohta vaata artiklit Melbourne (Florida); Derbyshire'i asula kohta vaata artiklit Melbourne (Derbyshire). |
| Melbourne | |
|---|---|
,_Southbank_--_2019_--_1589.jpg) | |
Pindala: 9993 km²  | |
| Elanikke: 5 031 195 (2022) | |
| Koordinaadid: 37° 49′ S, 144° 58′ E | |
  |
Melbourne on elanike arvult Austraalia suurim linn, kuigi veel hiljuti oli Sydney rahvaarv suurem.[1] Linnastu pindala on 9993 km². 2021. aasta seisuga arvati selle elanike arvuks 4 917 750[2].
Melbourne'is asub maailma suurim trammiteede võrk.
Aasta keskmine sademete hulk on 647 mm. Sademed jaotuvad aasta kestel ühtlaselt. Sajupäevi on suvel vähem kui talvel (veebruaris 7,4, augustis 15,6), kuid sademete üldhulgas (veebruaris 47, augustis 50 mm) see ei kajastu.
Igas kuus on esinenud sooja üle +20 °C, sealjuures novembrist märtsini üle +40 °C. Absoluutne maksimum on mõõdetud veebruaris (+46,4°). Öökülma on täheldatud maist septembrini. Absoluutne miinimum on mõõdetud juulis (−2,8°).
Melbourne asutati 30. augustil 1835. Kuninganna Victoria kuulutas ta linnaks 1847. aastal. Melbourne sai Victoria osariigi pealinnaks 1851, mil Victoria kuulutati Uus-Lõuna-Walesist eraldi kolooniaks.
Esialgu polnud asulal kindlat nime. Näiteks kutsuti seda Doutta-gallaks, Bearbrassiks ja Batmaniaks John Batmani järgi, kes uuris esimesena tänapäeva Melbourne'i linna maa-ala ning ostis aborigeenidelt 2400 km² maad. 1837 sai asula Melbourne'i nime; sama aasta 13. aprillil avati postkontor juba selle nime all. See nimi on pandud Suurbritannia peaministri ja kuninganna Victoria õpetaja William Lamb, 2. vikont Melbourne'i järgi.
Pärast seda hakkas Melbourne tormiliselt arenema, sest Austraaliast leiti kulda ja 1850. aastatel puhkes kullapalavik. 1880. aastatel kujunes Melbourne üheks maailma rikkamaks linnaks.
Alates Austraalia iseseisvumisest 1901. aastal kuni 1927. aastani paiknes Austraalia valitsus Melbourne'is, kust see viidi üle pealinnaks ehitatud Canberrasse.
Melbourne on üheks suuremaks eestlaste koondumiskohaks Austraalias Sydney ja Adelaide'i kõrval.
Esimeseks eestlaseks Melbourne'is oli Saaremaalt pärit Karl Heinrich Kauper (sündinud 10. septembril 1852 Torgus), kes maabus laevaga Port Melbourne'is 4. juulil 1877, omandas suure krundi Dandenongi mägedes ja rajas sinna omale maja.
Kohaliku eesti seltsi loomise mõte pärineb aastast 1910. Asutamiskoosolekuni jõuti 8. veebruaril 1914 viie osavõtjaga – Jakob Lukats (kokkukutsuja ja valitud esimees), Eduard Birk (kirjatoimetaja), K. Ilves (laekahoidja), Gustav Nessel ja A. Rosenberg. See oli esimene eestlaste selts Austraalias.
Seltsi tegevus lakkas 1920. aastate alguses, kui paljud eestlased naasid kodumaale. 1938. aastal jõuti aga taas nõnda kaugele, et sealsed eestlased koondusid ning asutasid Melbourne'i Eesti Ühingu Kodu. Ühing tegutseb tänapäevani ja osales näiteks 1988. aastal Melbourne'is peetud ülemaailmsete Eesti päevade ESTO'88 korraldamises.
4. detsembril 1955 avati linnas Melbourne'i Eesti Maja.
Linnas toimusid 1956. aasta suveolümpiamängud ja 2006. aasta Rahvaste Ühenduse mängud.
Melbourne'is asuv Melbourne Cricket Ground on lõunapoolkera suurim spordirajatis ja suuruselt teine kriketistaadion maailmas, mahutades 100 000 pealtvaatajat.
Melbourne'is tegutsevad Austraalia kõrgeima jalgpalliliiga A-League'i klubid Melbourne Victory, Melbourne City FC ja Western United FC, lisaks mitu Austraalia jalgpalli klubi, ragbiklubi, jäähokiklubi ja korvpalliklubi.
Melbourne'il on kuus sõpruslinna: Osaka (Jaapan, aastast 1978), Tianjin (Hiina, 1980), Saloniki (Kreeka, 1984), Boston (USA, 1985), Peterburi (Venemaa, 1989) ja Milano (Itaalia, 2004). Lisaks on mõnel Melbourne'i linnastusse kuuluval omavalitsusel samuti sõpruslinnu.[viide?]
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
