Oktoober 2018
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Oktoober 2018, kroonika.
2018. aasta oktoober algas esmaspäeval ja lõppes 31 ööpäeva hiljem kolmapäeval.
1. oktoober
- Dominica parlament valis presidendiks tagasi Charles Savarini.[1]
- Iraagi parlamendis ebaõnnestus kvoorumi puudumise tõttu presidendivalimiste esimene voor, mis lükati edasi järgmisele päevale.[1]
- Kanada Québeci provintsis toimusid kohaliku parlamendi valimised. Valimistel oli edukaim paremtsentristlik erakond Coalition Avenir Québec, mis sai 37,4% antud häältest ja absoluutse enamuse parlamendis, 74 kohta 125 kohast. Valimisaktiivsus oli 66,4%.[1]
- Prantsusmaal esitas tagasiastumispalve riigi siseminister Gérard Collomb, kuid president Emmanuel Macron lükkas selle tagasi.[1]
- Rootsis Stockholmis tegi Karolinska Instituut teatavaks 2018. aasta Nobeli meditsiiniauhinna laureaadid. Auhinna pälvisid ameeriklane James Allison ja jaapanlane Tasuku Honjo vähirakkude ja immuunsüsteemi vastasmõju uuringute eest, mis on aluseks mitmete uute vähiravi meetodite arendamisel.[2]
- Saksamaal jõudsid kolme valitseva erakonna – Kristlik-Demokraatliku Liidu, Kristlik-Sotsiaalse Liidu ja Sotsiaaldemokraatliku Partei juhid kokkuleppele immigratsiooniseaduse väljatöötamises, mis peaks eeskuju võtma Kanada vastavast seadusandlusest.[3]
- San Marino kaptenregentidena astusid ametisse Mirco Tomassoni ja Luca Santolini.[1]
- Venemaal valis Neenetsi autonoomse ringkonna esinduskogu 12 poolthäälega uueks kuberneriks seni kuberneri kohusetäitjana töötanud Aleksandr Tsõbulski, kes samal päeval ka ametisse astus.[1]
Remove ads
2. oktoober
- Iraagi parlament valis teisel katsel riigi uueks presidendiks kurdi rahvusest poliitiku Barham Aḩmad Şāliḩi, kes sai esimeses valimisvoorus 165 ja teises valimisvoorus 219 häält. Uus president andis samal päeval ametivande ja tegi uue valitsuse moodustamise ülesandeks šiiidist poliitikule ‘Ādil ‘Abd al-Mahdīle.[1]
- Rootsi parlamendi Riksdagi spiiker Andreas Norlén tegi uue valitsuse moodustamise ülesandeks Mõõduka Koalitsioonipartei esimehele Ulf Kristerssonile.[1]
- Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia kuulutas välja 2018. aasta Nobeli füüsikaauhinna laureaadid, kelleks said laserite uurimise ja arendamisega tegelenud Arthur Ashkin, Gérard Mourou ja Donna Strickland.[4]
- Suurbritannia peaminister Theresa May teatas Konservatiivse Partei kongressil peetud kõnes, et pärast Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumist (Brexit) piiratakse oluliselt Euroopa Liidu kodanike sisserännet Suurbritanniasse ja alates 2021. aastast võrdsustatakse nende kohtlemine kõigi teiste välisriikide kodanike omaga.[5]
- Venemaa president Vladimir Putin rahuldas Lipetski oblasti administratsiooni juhi Oleg Koroljovi tagasiastumispalve ja nimetas tema kohusetäitjaks Igor Artamonovi. Samuti vabastas Putin ametist Kurgani oblasti kuberneri Aleksei Kokorini ja nimetas kuberneri kohusetäitjaks Vadim Šumkovi.[1]
Remove ads
3. oktoober
- Ameerika Ühendriikides avaldas ajaleht The New York Times 650 õigusteaduse õppejõu allkirjastatud avaliku kirja, millega viimased kutsusid Ameerika Ühendriikide Senatit üles mitte kinnitama president Donald Trumpi esitatud kandidaati Brett Kavanaugh'd Ülemkohtu liikmeks. Allakirjutanute hinnangul puudub Kavanaugh'l ametikoha jaoks vajalik objektiivsus ja poliitiline erapooletus.[6]
- Ameerika Ühendriikides Lõuna-Carolina osariigis Florence'i maakonnas toimunud tulistamises sai surma üks ja haavata kuus politseinikku. Tule avas politseinike pihta mees, kelle kodu nad olid saabunud läbi otsima. Pärast paar tundi kestnud tulevahetust õnnestus politseil tulistaja kinni pidada.[7]
- Peruu kohus tühistas toonase presidendi Pedro Pablo Kuczynski 2017. aasta otsuse, millega anti armu riigi endisele presidendile Alberto Fujimorile, ja käskis Fujimori kohe vanglasse tagasi toimetada. Fujimori advokaat vaidlustas otsuse, seda otsust ei saanud ka täitmisele pöörata, kuna südamehaiguse all kannatav Fujimori tuli viia hoopis haiglasse.[8]
- Prantsusmaal rahuldas president Emmanuel Macron siseminister Gérard Collombi tagasiastumispalve, mille ta oli kaks päeva varem tagasi lükanud ja mille siseminister 2. oktoobril uuesti esitas. Siseministri kohuseid asus ajutiselt täitma peaminister Édouard Philippe.[1]
- Venemaa president Vladimir Putin rahuldas Peterburi kuberneri Georgi Poltavtšenko tagasiastumispalve ja nimetas kuberneri kohusetäitjaks oma senise esindaja Loode föderaalringkonnas Aleksandr Beglovi.[1]
- Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas pensioniseaduse, millega tõsteti nii naiste kui ka meeste pensioniiga viis aastat, vastavalt 60. ja 65. eluaastale. Uus pensioniiga ei jõustu kohe, vaid järk-järgult, sarnaselt Eestis ja mitmetes lääneriikides läbi viidud pensionireformidega.[9]
4. oktoober
- Venemaa president Vladimir Putin alustas ametlikku visiiti Indias, et pidada läbirääkimisi India peaministri Narendra Modiga.[10]
- Eestis teatas poliitik ja ettevõtja Andrei Korobeinik, et lahkub Eesti Reformierakonnast.[11]
5. oktoober
- Lõuna-Koreas mõistis kohus riigi endise presidendi Lee Myung-baki korruptsioonis süüdi ja määras talle karistuseks 15 aastat vangistust.[12]
- Norra Nobeli Komitee avalikustas 2018. aasta Nobeli rahuauhinna laureaadid. Auhinna pälvisid Denis Mukwege ja Nadia Murad jõupingutuste eest lõpetamaks seksuaalvägivalla kasutamist sõdades ja muudes relvakonfliktides.[13]
6. oktoober
- Ameerika Ühendriikide Senat kinnitas Ülemkohtu uueks liikmeks Brett Kavanaugh. Tema poolt hääletas 50 senaatorit ja vastu 48 senaatorit.[14] Samal päeval andis Kavanaugh ametivande ja astus ametisse.
- Bulgaarias Ruse linnas leiti Doonau jõe kaldalt tuntud uuriva teleajakirjaniku Viktoria Marinova surnukeha. Naise suhtes oli kasutatud seksuaalset vägivalda ja tema isiklikud asjad olid varastatud. Ajakirjaniku mõrv tõi kaasa teravad reaktsioonid rahvusvahelistelt ajakirjanike ühendustelt.[15]
- Gabonis toimus parlamendivalimiste esimene voor.
- Lätis toimusid parlamendivalimised. Valimistel võitis venemeelseks nimetatud vasaktsentristlik erakond Koosmeel, mis sai 19,88% antud häältest ja 23 kohta 100-liikmelises parlamendis. Teisele kohale tuli varem parlamendis esindamata populistlik erakond Kellele Kuulub Riik? (14,1% häältest ja 16 kohta) ja kolmandale kohale Uus Konservatiivne Partei (13,59% häältest ja 16 kohta). Valimisaktiivsus oli 54,6%.[16][1]
- Rumeenias algas kaks päeva kestnud põhiseaduse muutmise rahvahääletus, millega küsiti rumeenlastelt nõusolekut abielu defineerimiseks põhiseaduses ainult mehe ja naise vahelise liiduna. Vähese osaluse tõttu kukkus referendum läbi – selle tulemusega arvestamiseks oleks pidanud hääletama vähemalt 30% hääleõiguslikest elanikest, tegelikult osales vaid 20,4% hääleõiguslikust elanikkonnast.[17]
Remove ads
7. oktoober
- Bosnias ja Hertsegoviinas toimusid parlamendi- ja presidentuurivalimised. Presidentuuri liikmeteks valiti serblane Milorad Dodik, bosnialane Šefik Džaferović ja horvaat Željko Komšić. Föderatsiooni koosseisu kuuluva Serblaste Vabariigi presidendiks valiti Željka Cvijanović.[1]
- Brasiilias toimusid parlamendi- ja presidendivalimised. Presidendikandidaatidest pääsesid 28. oktoobril toimuvasse teise valimisvooru edasi Jair Bolsonaro (46% häältest) ja Fernando Haddad (29,3% häältest). Parlamendivalimistel pälvis suurima toetuse Tööliste Partei, mis sai 513-liikmelises alamkojas 56 kohta, teiseks tõusis seni vaid kolme kohaga parlamendis esindatud Sotsiaalliberaalne Partei, mis sai parlamendi alamkojas 52 kohta. Ühtlasi valiti kõigile osariikidele uued kubernerid, mitmes osariigis läks ka nende valimine edasi teise valimisvooru.[1]
- Kamerunis toimusid presidendivalimised. Valimised võitis ülekaalukalt senine president Paul Biya, kes sai 71,3% antud häältest. Valimisaktiivsus oli 53,5%.[1]
- Prantsusmaa territoriaalvetes Korsika lähistel põrkasid kokku kaks suurt kaubalaeva – Tuneesia lipu all sõitnud The Ulysse ja Küprose lipu all sõitnud CLS Victoria. Õnnetus juhtus kohaliku aja järgi 7.30. Keegi vigastada ei saanud, kuid laevad said tugevalt kahjustada ja selle tulemusel tekkis ulatuslik kütusereostus.[18]
- São Tomés ja Príncipes toimusid parlamendivalimised.
- Eesti president Kersti Kaljulaid kutsus tagasi Eesti suursaadiku Luksemburgis Kaili Terrase ja Eesti suursaadiku Makedoonias Daniel Erik Schaeri ning nimetas nende asemele vastavalt Toomas Tirsi ja Kristi Karelsohni.[19]
Remove ads
8. oktoober
- Venemaal astus Vladimiri oblasti kubernerina ametisse Vladimir Sipjagin.[1]
- Eesti president Kersti Kaljulaid alustas koos äridelegatsiooniga kolmepäevast töövisiiti Lõuna-Koreas. Visiidi teisel päeval anti talle pealinna Seouli aukodaniku nimetus. Visiidi kolmandal päeval tunnustati teda ka Ewha Naisülikooli audoktori tiitliga.[20][21]
9. oktoober
- Ameerika Ühendriikide suursaadik Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juures Nikki Haley teatas, et astub ametist tagasi. Tema tagasiastumine jõustub 31. detsembril 2018.[1]
10. oktoober
- Venemaal astus Ivanovo oblasti kubernerina ametisse Stanislav Voskressenski.[1]
11. oktoober
- Konstantinoopoli patriarhaadi sinod otsustas liikuda edasi Ukraina Õigeusu Kirikule täieliku kirikliku iseseisvuse ehk autokefaalia andmisega, kutsudes sellega esile Vene Õigeusu Kiriku raevuka reaktsiooni. Konstantinoopoli patriarhaadi otsusele avaldasid heakskiitu Kiievi Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kiriku patriarh Filaret ja Ukraina president Petro Porošenko.[22]
- Venemaa president Vladimir Putin rahuldas Baškortostani Vabariigi pea Rustem Hamitovi ja Kurski oblasti kuberneri Aleksandr Mihhailovi tagasiastumispalve. Ühtlasi nimetas ta nende kohusetäitjateks vastavalt Radõ Habirovi ja Roman Starovoiti.[1]
- Eestis teatas ettevõtja ja poliitik Imre Sooäär oma lahkumisest Eesti Reformierakonnast.[23]
Remove ads
12. oktoober
- Portugalis astus ametist tagasi kaitseminister José Alberto Azeredo Lopes.[1]
13. oktoober
- Tšehhis lõppes parlamendi ülemkoja (senati) valimiste teine voor, millega täideti kokku 27 kohta 81-liikmelisest senatist. Kõige enam kohti (10) sai parempoolne Kodanike Demokraatlik Partei, teiseks tuli 5 kohaga kohalike omavalitsuste huve esindav partei Linnapead ja Sõltumatud.[1]
- Eestis Laulasmaal toimusid Arvo Pärdi Keskuse uue hoone avamisüritused, millel osalesid külalistena teiste seas Eesti president Kersti Kaljulaid, kultuuriminister Indrek Saar ja Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip. Avamise raames kandis ansambel Vox Clamantis esimest korda Eestis ette Arvo Pärdi teose "Ja ma kuulsin hääle...".
14. oktoober
- Luksemburgis toimusid parlamendivalimised. Valimistel oli edukaim Kristlik Sotsiaalne Rahvapartei, mis sai 28,3% häältest ja 21 kohta 61-liikmelises parlamendis, teisele kohale tuli Luksemburgi Sotsialistlik Töölispartei 17,6% häälte ja 10 kohaga parlamendis. Valimisaktiivsus oli 89,7%.[1]
- Rootsis teatas peaministrikandidaat Ulf Kristersson, et ei suuda uut valitsust moodustada ja loobus talle antud mandaadist. Järgmisel päeval tegi Riksdagi spiiker Andreas Norlén valitsuse moodustamise ülesandeks senisele peaministrile sotsiaaldemokraat Stefan Löfvenile.[1]
- Saksamaa Baieri liidumaal toimusid liidumaa parlamendi valimised. Valimised võitis 37,2% häältega ka seni võimul olnud Kristlik-Sotsiaalne Liit, kuid kaotas parlamendis oma senise absoluutse enamuse, saades 205 kohast ainult 85. Teisele kohale tõusis 17,5% häälte ja 38 kohaga erakond Liit 90/Rohelised. Valimisaktiivsus oli 72,4%.[1]
15. oktoober
- Itaalia valitsus esitas hilisõhtul Euroopa Komisjonile oma 2019. aasta riigieelarve kava. Kuigi sama pidid tegema kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, ei olnud viimase minutini selge, kas Itaalia koalitsioon suudab üldse eelarvekavas kokku leppida. Eelarvekava näeb ette lisakulutusi 37 miljardi euro väärtuses, kuid ei suuda näidata allikaid nende kulude katmiseks.[24]
- Jeemeni president ‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī tagandas ametist peaminister Aḩmad ‘Ubayd ibn Daghari ja nimetas uueks valitsusjuhiks Main Abdelmalik Saidi. Said astus ametisse 18. oktoobril.[1]
- Portugali kaitseministrina astus ametisse João Gomes Cravinho.[1]
- Saksamaal Kölni keskraudteejaama kiirtoidusöögikohas süütas 55-aastane Süüria päritolu mees Molotovi kokteili, võttis pantvangi ühe naise ja varjus koos pantvangiga jaamas asuvasse apteeki. Järgnes mitu tundi kestnud vastasseis politseiga. Kaks tundi hiljem hõivas politsei eriüksus rünnakuga apteegi, haavas pantvangistajat ja võttis ta vahi alla. Kokku sai vahejuhtumis vigastada neli inimest.[25]
- Vene Õigeusu Kirik teatas kõigi suhete katkestamisest Konstantinoopoli patriarhaadiga, kuna viimane oli neli päeva varem kinnitanud lõplikult oma kavatsust autokefaalia ehk täieliku kirikliku iseseisvuse andmiseks Ukraina Õigeusu Kirikule. Vene Õigeusu Kirik peab Ukrainat oma kanooniliseks territooriumiks.[26]
- Eesti president Kersti Kaljulaid kutsus tagasi Eesti suursaadiku Horvaatias Sten Schwede, Eesti suursaadiku Bosnias ja Hertsegoviinas Daniel Erik Schaeri ja Eesti suursaadiku Filipiinidel Jaak Lensmenti ning nimetas nende asemele vastavalt Eva-Maria Liimetsa, Kristi Karelsohni ja Väino Reinarti.[27]
16. oktoober
- Armeenias teatas tagasiastumisest peaminister Nikol Pašinjan.[1]
- Luksemburgi suurhertsog Henri tegi senisele peaministrile Xavier Bettelile ülesandeks ka uue valitsuse moodustamise.[1]
- Prantsusmaa president Emmanuel Macron tegi muudatusi oma valitsuskabineti koosseisus. Ühtlasi nimetas ta ametisse uue siseministri, kelleks sai Christophe Castaner.[1]
- Eesti president Kersti Kaljulaid oli töövisiidil Soomes ja esines kõnega Espoos asuvas Hanaholmeni kultuurikeskuses toimunud ärifoorumil.[28]
17. oktoober
- Kreekas astus tagasi välisminister Nikólaos Kotziás. Välisministri kohuseid asus ajutiselt täitma peaminister Aléxis Tsípras, 20. oktoobril võttis ta välisministri portfelli alaliselt endale.[1]
- Kertši koolitulistamine: Venemaa annekteeritud Krimmis Kertši linna tehnikumis pani sama õppeasutuse 18-aastane õpilane toime massimõrva. Esmalt õhkis ta tehnikumi sööklas isetehtud lõhkekeha, seejärel avas õppeasutuse teiselt korruselt tule kaasõpilaste ja õpetajate pihta. Rünnakutes hukkus 20 inimest, ründaja sooritas lõpuks ise enesetapu.[29]
- Eestis Laulasmaal avati avalikkusele Arvo Pärdi Keskus. Avamise puhul toimus Jaan Tootseni ja Jaak Kilmi lühidokumentaalfilmi "Muusikajanu" ning Joonas Sildre koomiksiraamatu "Kahe heli vahel" esitlus, mõlemad teosed kõnelevad Arvo Pärdi elust ja loomingust.
18. oktoober
20. oktoober
- Afganistanis toimusid parlamendivalimised.
- Ameerika Ühendriikide president Donald Trump teatas, et Ameerika Ühendriigid kavatsevad lahkuda 1988. aastal Nõukogude Liiduga sõlmitud tuumarelvastuse piiramise lepingust, mille täitmise kohustus läks hiljem Nõukogude Liidult üle Venemaale. Ameerika Ühendriigid on Venemaad korduvalt süüdistanud lepingu rikkumises.[30]
21. oktoober
- Poolas toimusid kohalike omavalitsuste valimised.
23. oktoober
- Vietnami parlament valis häältega 476:1 riigi uueks presidendiks Nguyễn Phú Trọngi, kes andis samal päeval ametivande ja astus sellega ametisse.[1]
24. oktoober
- Armeenias lükkas parlament tagasi Nikol Pašinjani kandidatuuri peaministri kohale. Nädalapäevad varem peaministri kohast loobunud Pašinjan oli esitatud uuesti peaministriks, et tema kandidatuuri kinnitamata jätmine kutsuks esile uued erakorralised parlamendivalimised.[1]
- Bulgaaria parlamendis kukkus läbi umbusaldusavaldus peaminister Bojko Borisovi valitsusele – selle poolt oli 99 ja vastu 133 parlamendi liiget.[1]
- Etioopias astus tagasi president Mulatu Teshome.[1]
- Venemaa president Vladimir Putin rahuldas Taga-Baikali krai kuberneri Natalja Ždanova tagasiastumispalve ja nimetas Aleksandr Ossipovi kuberneri kohusetäitjaks.[1]
25. oktoober
- Etioopia parlament valis ühehäälselt uueks presidendiks Sahle-Work Zewde, kes samal päeval ka ametisse astus.[1]
- Iraagi peaministrina astus ametisse ‘Ādil ‘Abd al-Mahdī.[1]
26. september
- Iirimaal toimusid presidendivalimised. Valimised võitis ülekaalukalt senine president Michael D. Higgins, kes sai 55,8% häältest. Valimisaktiivsus oli 43,7%.[1]
- Sri Lanka president Maithripala Sirisena vabastas ametist peaminister Ranil Wickremesinghe. Ta nimetas tema asemel peaministriks Mahinda Rajapaksa, kes samal päeval ka ametisse astus. Wickremesinghe keeldus aga enda tagandamist tunnistamast ja vaidlustas selle. Järgmisel päeval tunnustas Wickremesinghet seadusliku peaministrina ka parlamendi spiiker.[1]
27. oktoober
- Ameerika Ühendriikides Pittsburghis avas 46-aastane antisemiidist valge mees hingamispäeva jumalateenistuse ajal tule juutide sünagoogis "Elupuu". Rünnakus hukkus 11 ja sai vigastada veel 6 inimest. Tulevahetuses politseiga sai mees haavata ja võeti vahi alla.[31]
- Gabonis toimub parlamendivalimiste teine voor.
- Svaasimaa kuningas Mswati III nimetas peaministriks Ambrose Mandvulo Dlamini, kes astus ametisse 29. oktoobril.[1]
28. oktoober
- Brasiilias toimus presidendivalimiste teine voor. Võitis Sotsiaalliberaalse Partei kandidaat Jair Bolsonaro, kes sai 55,1% häältest. Valimisaktiivsus oli 78,7%. Samal päeval toimusid mitmetes osariikides ka kuberneride valimise teised voorud.[1]
- Gruusias toimus presidendivalimiste esimene voor. Teise vooru pääsesid edasi 38,6% häältest kogunud Salome Zurabišvili ja 37,7% häältest kogunud Grigol Vašadze.[1]
- Saksamaal Hesseni liidumaal toimusid liidumaa parlamendi valimised. Valimised võitis küll Kristlik-Demokraatlik Liit, mis sai 27% häältest ja 40 kohta 137-liikmelises parlamendis, kuid kaotas võrreldes eelmiste valimistega 11% hääli ja 7 kohta. Suuruselt teiseks erakonnaks liidumaa parlamendis tõusis vasakpoolne erakond Liit 90/Rohelised, mis sai 19,8% häältest ja 29 kohta, kasvatades oma toetust eelmiste valimistega võrreldes ligi 9% ja saades juurde 16 kohta. Valimisaktiivsus oli 67,3%.[1]
29. oktoober
- Kaimanisaarte kubernerina astus ametisse Martyn Roper.[1]
- Mauritaanias astus ametist tagasi peaminister Yahya Ould Hademine. Uue valitsuse moodustamine tehti ülesandeks Mohamed Salem Ould Béchirile.[1]
- Rootsis teatas peaministrikandidaat Stefan Löfven, et ei suutnud saavutada kokkulepet uue valitsuse moodustamiseks, ja tagastas oma mandaadi.[1]
- Saksamaa liidukantsler Angela Merkel teatas eelmisel päeval toimunud Hesseni liidupäeva valimiste järel, et ei kandideeri detsembris 2018 toimuval Kristlik-Demokraatliku Liidu kongressil tagasi erakonna esimeheks ja ei astu ka 2021. aasta parlamendivalimistel üles liidukantsleri kandidaadina.[32]
30. oktoober
- Ameerika Ühendriikide kaitseminister Jim Mattis esitas Jeemeni sõdivatele osapooltele nõude sõlmida 30 päeva jooksul vaherahu ja alustada läbirääkimisi. Kodusõda Jeemenis on kestnud alates 2014. aastast, selles osalevad ka teised Araabia poolsaare riigid, kellest mitmed on Ameerika Ühendriikide liitlased ja sõjalised koostööpartnerid.[33]
- Eestis kutsus kultuuriminister Indrek Saar ametist tagasi sihtasutuse Eesti Kontsert nõukogu, põhjendades seda Eesti Kontserdi uue juhi valimise ümber tekkinud segaduste ja arusaamatustega.[34]
31. oktoober
- Eestis teatas Teater NO99, et lõpetab jaanuaris 2019 tegevuse.[35]
- Eestimaa Ühendatud Vasakpartei juhatus valis erakonna uueks esimeheks Mstislav Rusakovi. Erakonna senine esimees Valev Kald lahkus ametist omal soovil.[36]
Viited
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads