Eesti poliitik From Wikipedia, the free encyclopedia
Otto August Strandman (30. november 1875 Vandu küla, Undla vald, Virumaa – 5. veebruar 1941 Kadrina) oli Eesti poliitik ja diplomaat.
See artikkel on Eesti poliitikust Otto Strandmanist; rootsi skulptori kohta vaata artiklit Otto Strandman (skulptor). |
Otto Strandman | |
---|---|
Eesti välisminister | |
Ametiaeg 12. november 1918 – 27. november 1918 | |
Eelnev | Jaan Poska |
Järgnev | Jaan Poska |
Eesti peaminister | |
Ametiaeg 8. mai 1919 – 18. november 1919 | |
Eelnev | Konstantin Päts (Ministrite Nõukogu esimees) |
Järgnev | Jaan Tõnisson |
Eesti sõjaminister | |
Ametiaeg 8. mai 1919 – 18. november 1919 | |
Eelnev | Konstantin Päts |
Järgnev | August Hanko |
Eesti välis- ja kohtuminsiter | |
Ametiaeg 26. oktoober 1920 – 21. jaanuar 1921 | |
Eelnev | Ado Birk |
Järgnev | Ants Piip |
Eesti välisminister | |
Ametiaeg 26. märts 1924 – 14. mai 1924 | |
Eelnev | Friedrich Akel |
Järgnev | Karl Robert Pusta |
Eesti riigivanem | |
Ametiaeg 9. juuli 1929 – 12. veebruar 1931 | |
Eelnev | August Rei |
Järgnev | Konstantin Päts |
Isikuandmed | |
Sünniaeg |
30. november 1875 Vandu, Undla vald, Kadrina kihelkond, Virumaa, Eestimaa kubermang, Venemaa Keisririik |
Surmaaeg |
5. veebruar 1941 (65-aastasena) Kadrina, Eesti NSV, NSV Liit |
Erakond |
Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei (1917) Eesti Tööerakond (1917-1932) Rahvuslik Keskerakond (1932-1935) |
Alma mater |
Peterburi Riiklik Ülikool (1899-1901) Tartu Ülikool (1901-1903) |
Otto Strandmani isa oli Kadrina kihelkonna Undla valla Neeruti mõisa õpetaja Hans Strandman, ema neiupõlvenimi oli Apfelbaum. Vend Andres Strandman oli Vene Keisririigi teenistuses, 1905. aastal Peterburi Krestõ vangla ülem ja 20. maist 1919 Eesti Kohtuministeeriumi Vangimajade Peavalitsuse inspektor.[1] Tal oli ka õde Anna.[2]
Ta õppis Tallinna Aleksandri ning Peterburi V ja VII gümnaasiumis, lõpetas eksternina Tallinna kubermangugümnaasiumi. Seejärel töötas kolm aastat Vene Riigipanga Tallinna kontoris.
Aastatel 1899–1901 õppis ta Peterburi Ülikooli ja 1901–1903 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas.
Osales 1905. aasta revolutsioonis, 1905–1909 elas seetõttu pagulasena Šveitsis, Soomes ja mujal Euroopas. 1905. aasta rahutuste järel põgenesid Eestist Konstantin Päts, Voldemar Päts, Jaan Teemant, Peeter Speek, Otto Strandman, Karl Ast, Mihkel Martna jt.
1918 oli Saksa okupatsioonivõimude poolt vangistatud.
Eesti Vabadussõja ajal, 1919. aasta maist novembrini oli sõjaminister.
1924. aastal võeti tema ettepanekul Eesti rahaühikuna kasutusele kroon. Oli Eesti delegaat Rahvasteliidu Assamblee 9. istungil 1928. aastal.
Strandmani saadikuajal Poolas käis novembris 1928 Varssavis eridelegatsioon eesotsas kindralite Johan Laidoneri ja Paul Lillega.
Strandman kuulus Tööerakonda. Riigivanemana käis 1930. aastal visiidil Poolas. Eestisse naastes sattus ta Lätist läbi sõitma seal toimunud rahvaloenduse ajal ning loeti seetõttu loendusel Läti elanikuks.[3]
Oli kurikuulus oma kokkuhoidlikkuse poolest.
1938 oli Strandman Alalise Rahvusvahelise Kohtu rahvuslik kohtunik.
Ta mürgitas end 5. veebruaril 1941, kui NKVD oli saatnud talle kutse ülekuulamisele. On maetud Tallinna Vana-Kaarli kalmistule.
Otto Strandman kuulus Estonia Seltsi, Tallinna Vastastikuse Krediitühisuse ja veel mitme ühingu juhtorganitesse.
Otto Strandmani mälestuseks on Tallinnas Roosikrantsi 4a majal mälestustahvel. 2008. aastal ilmus Otto Strandmani portreega Eesti Posti postmark.
Tema abikaasa oli Lydia Strandman (Lydia Hindrikson, 24. august 1889 – 29. juuli 1934). Nad abiellusid 20. veebruaril 1908 ja said kolm last.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.