Plaueni Jaani kirik
From Wikipedia, the free encyclopedia
Plaueni Jaani kirik (Johanniskirche) on kirik Saksamaal Plauenis. See on Plaueni praostkonna peakirik. Kiriku pühitsemise ürikus on aastal 1122 esimest korda kirjalikult mainitud Plaueni linna. Praeguse kiriku vanimad osad pärinevad kolmelöövilisest basiilikast, mille ehitust alustati 1224 paiku. Kirdenurgas asub foogtide kabel, mida on esimest korda mainitud aastal 1322.
Kahe 52 meetri kõrguse torniga pühakoda on pärast mitut põlemist gooti kodakirikuks ümber ehitatud.
Põhjaliku ümberehituse käigus (1815) eemaldati enamik kiriku sisustusest, mistõttu ei ole tänaseks kiriku algsest sisustusest peaaegu midagi säilinud. Kiriku välisilmet muudeti 1885–1886, lisandused said aga Teises maailmasõjas tugevasti kannatada ja eemaldati remondi käigus 1951–1963. Viimane põhjalik remont teostati 1991–2002. Praegu asuvad Plaueni Jaani kirikus altar Neustädteli kirikust, kantsel Görlitzi Niguliste kirikust ning skulptuurid ja maalid peamiselt Plaueni Vogtlandi muuseumist. Orel, mis ehitati 1965, on 1991–1996 remonditud.
Krahv Adalbert von Everstein rajas kiriku Weiße Elsteri oru kõrvale kõrgendikule. Kiriku pühitses Naumburgi piiskop Dietrich I aastal 1122 „kõigeväelise Jumala auks õndsale Jumalaema Maarjale ja pühale Ristija Johannesele“.
Krahv Adalbert andis kirikule kasutada tänase Chrieschwitzi linnaosa kohal ühe adramaa koos nelja slaavi talupoja (smurdi), metsa, heinamaa ja taludega, lisaks pool Weiße Elsteril asuva veski tulust. Uue kiriku heaks loobus piiskop talle kuuluvast Dobnagau piirkonna kümnisest.
Milline kirik välja nägi, selle kohta kindlad andmed puuduvad. Mõni allikas oletab, et tegu oli ainult väikese puust või vahvärkist misjonikabeliga. Aastal 1991 leiti vaid mõned meetrid kirikust edelasse jäävast köstrimajast liivakivist kapiteel, mis pärineb aastast 1180. Võimalik, et see pärineb algsest kirikust.
Basiilika 13.–16. sajandil
Saksa ordu asus Plauenisse tõenäoliselt aastal 1214. Aastal 1224 kinkis foogt Heinrich IV kiriku ja Dobnagau piirkonna ordule, millega ta hiljem ka ise liitus. Aastal 1244 omandas foogt kiriku patrooni õiguse. Paavst Martinus IV kinnitas seda aastal 1281.
Teiste sarnaste kingituste abil kujunes Plauenist Saksa ordu Tüüringi piirkonna võimsaim komtuurkond. Arvatavasti 1224 alustas ordu senise romaani stiilis kiriku varemetele uue kiriku ehitamist.
Tornide hilisromaani stiil lubab arvata, et ehitus võis alata 1230 paiku. Ülejäänud ehitisel on tunda varagooti stiili. Kiriku ristlööv ja kooriruum ehitati 1250 paiku.
Aastal 1264 on kirjeldatud Johannese ja aastal 1265 Maarja kabelit. Nende täpne asukoht pole teada. Kiriku lõunanurgas ristlöövi ja kooriruumi vahel on väike juurdeehitis, mille keldrikorrusel võis asuda kirjeldatud Maarja kabel. Aastast 1322 pärineb kirjalik viide foogtide kabelile kiriku põhjanurgas ristlöövi ja kooriruumi vahel.
1266 asutasid Leipzigi dominiiklased kloostri Plauenisse. Begiinide maja järgi on Nunnatorn nime saanud.
Kui 1430 hussiidid Plaueni linna rüüstasid, sai ka kirik osaliselt kannatada. 1473 varises põhjatorn osaliselt kokku. Aastal 1480 otsiti võimalust torni taastamiseks. 1530 oli torn juba taastatud.
Basiilika sisustuse kohta on säilinud vähe andmeid. Aastal 1357 muretses ordu 16 altarit, kusjuures kõik ei asunud kirikus. Mõnda altarit on ka hiljem mainitud, näiteks 1263. aastal püha Miikaeli, 1266 püha Jüri, 1298 püha Fabiani ja püha Sebastiani, 1320 püha risti ja 1323 Maarja altarit. Lisaks on mainitud ka püha Anna ja püha Katariina altarit. Ükski neist altaritest ei ole tänaseni säilinud.
Linnakirik alates 16. sajandist
Aastatel 1529–1533 viidi Plauenis läbi reformatsioon. Viimane komtuur Georg Eulner tegutses juba 1521. aastal luterlikus vaimus. Aastal 1529 kutsuti ta praostiks (superintendeniks) ja 1533 Vogtlandi ning Meißeni piiskopiks (ülemsuperintendendiks). Seega oli Saksimaa kuurvürstiriigi esimene luterlik praostkond Plauenis.
Linna põlemisel 1548 sai Jaani kirik raskesti kannatada ning see ehitati üles kolmelöövilise kodakirikuna. 1571 ehitati kirikusse rõdud. Linna põlemisel 1635 kannatas kirik taas. Taastamise käigus ehitati tornidele kaheksakandilised otsad ja avatud laternad tornikiivrites.
1815. aastal eemaldati remondi käigus kirikust palju vanu kunstiteoseid ja värviga kaeti kinni vanad maalingud. Välja vahetati vana kantsel, altar ja ristimiskivi. Põhjalik ümberehitus aastatel 1885–1886 muutis oluliselt ka kiriku välisilmet. Järjekordse siseremondi käigus 1912–1913 sai kirik uue, uusgooti stiilis kantsli. Selle ajani elas kiriku kellamees põhjatornis.
19. sajandi keskpaigaks oli Plauen kasvanud Saksimaa kuningriigi suurimaks luterlikuks koguduseks. Selletõttu eraldati 1893. aastal Plaueni Jaani kogudusest viis uut kogudust: Lutheri, Pauluse, Markuse, Kristuse ja Mihkli kogudus.
Teises maailmasõjas sai Jaani kirik kannatada pommitamise käigus 1945. aastal. Maha põles lõunatorn ja katus hävis täielikult. Kirik taastati 1951–1959, lõunatorn 1963. aastal. Tööde käigus muudeti tagasi 1885–1886 remondi ajal tehtud uuendused. Aastatel 1989–1990 toimusid kirikus rahupalvused. Tollasest praostist Thomas Küttlerist sai Saksamaa ühendamise järel 1990. aastal Plaueni linna aukodanik. Viimane põhjalik remont teostati kirikus aastatel 1991–2002.
Vana sisustus hävitati 1815. aasta remondi käigus.
Altar
Altari hilisgooti nikerdused pärinevad valdavalt Neustädteli kiriku 16. sajandil valminud altarilt. Need on altarile paigutatud koos reljeefiga Kristuse matmisest. Altari vasakul tiival kujutatakse üleval Maarja kuulutamist ja all Jeesuse sündi. Keskel Kuusirbimadonna, millest vasakul seisab Ristija Johannese kuju ning paremal Maarja Magdaleena. Paremal tiival kujutatakse Maarja külaskäiku ja kolme hommikumaa tarka. Altari keskosa all asuval predellal asub Kristuse matmist kujutav reljeef. Altar restaureeriti aastal 2005.
Kuni ümberehituseni aastal 1815 asus kirikus kivialtar, mille Freibergi kunstnik Andreas Lorentz valmistas aastal 1569. Kaks liivakivist reljeefi, mis asuvad praegu foogtide kabelis, võivad pärit olla just sellelt altarilt. Alates 1816. aastast kasutati kirikus Dresdeni kunstniku Johann Friedrich Matthäi valmistatud altarimaali „Püha õhtusöömaaja seadmine“.
Altari alla on maetud Meißeni linnusekrahv Heinrich IV von Plauen (1510–1554). 1607 maeti sinna ümber ka tema minia Dorothea Katharina von Brandenburg-Ansbach (1538–1604).
Kantsel
Barokkstiilis kantsel on pärit Görlitzi Niguliste kirikust. Selle valmistas oletatavasti Görlitzi skulptor Caspar Gottlob von Rodewitz aastate 1717 – 1721 vahel.
Maalid ja skulptuurid
Kaks barokkstiilis kuju on valmistanud Elsterbergi skulptor Christian Preller. Üks kujutab Moosest, teine Paulust.
Foogtide kabelis asub maal (1725), mis kujutab Jeesuse ristimist, kusjuures taustal on kujutatud Plaueni linna ja Jaani kirikut. Samuti asub kirikus Dresdeni kunstniku Robert Steri maalitud superintendent Gustav Landmanni portree (1896).
Orel
Juba 16. sajandil asus kirikus orel, mida on korduvat suurendatud. 1651 ehitas Jáchymovi meister Jacob Schedlich kirikusse uue oreli 24 registri ja kaheksa lõõtsaga. See vahetati omakorda välja aastatel 1814–1816, kui uue oreli ehitas Adorfi meister Friedrich Wilhelm Trampeli. Järgmise oreli ehitas 1886. aastal Ludwigsburgi meister Eberhard Friedrich Walcker.
Praeguse oreli ehitas 1965. aastal Jehmlichi firma Dresdenis. Pill on kolme manuaali ja pedaaliga ning 48 registriga. Aastatel 1991–1996 on orel remonditud.
Alates 1996. aastast on orelil järgnev dispositsioon:
|
|
|
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
- Koppel:
- Normalkoppel: II/I, III/I, III/II, |I/P, II/P, III/P.
- Superoktavkoppel: II/I, III/II.
- Suboktavkoppel: III/II.
- Generalkoppel
- Mänguabi: neli vaba ettevalmistust
- Zimbelstern
Kellad
Fiedleri kroonikas räägitakse linna põlemisest 1. mail 1635. Tuli kahjustas ka Jaani kiriku torne ja kelli. Tornid taastati 1644. aastaks ja 1649 pühitseti uued kellad. Kellade valamisel kasutati 1635. a. sulanud kellade materjali. Jean de Lapais ja Jean Maillard Lorraine’ist valasid kellad Plauenis endise Eversteini lossi kohal (praegu Malzhaus). Kellad kaalusid vastavalt 3 ja 4,5 tonni ning üks kell kandis kirja: „Toutes soneres doit louer le bon dieu a jamais“.
Kuurvürst Johann Georg I kinkis kogudusele 1638. aastal 1,8 tonni kaaluva Maarjakella. Kell oli valatud 1497. aastal, kuid selle algne päritolu pole teada. 1782 valati see kell ümber ja kõrvaldati aastal 1900.
1756. aastal soetati 60 cm kõrgune kell, mis kannab kirja: „Christoph Salomon Graulich gos mich zu Hof“.
Enne esimest maailmasõda helisesid tornis seega (tõenäoliselt) kolm pronkskella B-duur kolmkõlas. esimese maailmasõja ajal tuli loovutada keskmine kell. Alles jäid 1907. aastal Dresdenis C. Albert Bierlingi valatud kell (b) ja 1782. aastal Apoldas vendade Ulrichite valatud kell (f). Puuduva kella asendas 1922. aastal Lauchhammeris valatud teraskell.
1943. aastal võeti kirikult sõja tarbeks kirikult ära kaks vana pronkskella, alles jäi vaid teraskell (1922). Pärast sõda valati 1959. aastal kirikule Apoldas kaks uut kella: (f) ja (a). Seega hakkas tornis kõlama d-moll kolmkõla.
Kõik kolm kella olid valatud ebakvaliteetsest materjalist. Seoses kiriku läheneva 900. aastapäevaga (2022) otsustati kellad välja vahetada ja remontida ühtlasi kellatornid ja -mehhanismid. Kuna lähemal uurimisel (14. oktoobril 2011) selgus, et kellade olukord oli arvatust veelgi halvem, võeti põhjalik remont juba varem ette. Suur kell õnnestus taas kasutusse võtta, kahe väiksema asemele aga valati Innsbruckis uued pronkskellad. Saksi piiskop Jochen Bohl pühitseb kellad 13. oktoobril 2013.
- Walter Bachmann. Das Alte Plauen. Plauen: Vogtländischer Heimatverlag Neupert, 1994. ISBN 3-929039-43-5
- Frank Weiß. Plauen Hauptkirche St. Johannis. Regensburg: Schnell & Steiner, 2006. ISBN 3-7954-6063-8
- Festschrift zur 800jährigen Jubelfeier der St. Johannis-Kirche zu Plauen. Plauen: Druck und Kommissionsverlag von Franz Neupert, 1922.
- A. Neupert sen. Kleine Chronik der Stadt Plauen i. Vogtland von 1122 bis zum Ausgang des 19. Jahrhunderts. Plauen: Kommissionsverlag Rud. Neupert jr, 1908. ISBN 3-929039-23-0 (kordustrükk)
- Walther Ludwig. Ein Gang durch Alt-Plauen. Plauen: Vogtlandmuseum, 1993.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Plaueni Jaani kirik |
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
