Saksimaa
Saksamaa Liitvabariigi liidumaa From Wikipedia, the free encyclopedia
Saksimaa on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa kaguosas. See on pindalalt kümnes ja rahvaarvult kuues Saksamaa 16 liidumaast.
 | See artikkel vajab ajakohastamist. (Juuni 2018) |
 |
See artikkel räägib liidumaast; varasemate riikide kohta vaata artikleid Saksimaa hertsogiriik, Saksimaa kuurvürstiriik ja Saksimaa kuningriik; Preisimaa provintsi kohta vaata artiklit Saksimaa provints |
Saksimaa asub saksa keelt kõneleva Euroopa ajaloolises südames. Selle ajalugu ulatub rohkem kui 1000 aasta taha. Saksimaa on olnud keskaegne hertsogkond, Saksa-Rooma riigi kuurvürstkond, kuningriik ja alates 1918. aastast vabariik.
Praeguse Saksimaa ala ei kattu Vana-Saksimaaga, mida saksid algselt asustasid. Vana-Saksimaa kattub ligikaudu praeguste Saksamaa liidumaade Alam-Saksi, Saksi-Anhalti ja Nordrhein-Westfaleni Westfaleni osaga.
Saksimaa piirneb idas Poola ja kagus Tšehhiga. Saksamaa liidumaadest piirneb ta põhjas Brandenburgi, loodes Saksi-Anhalti, läänes Tüüringi ja edelas Baieriga.
Tšehhi piiril kõrgub Maagimäestik. Piiril on ka Saksimaa kõige kõrgem tipp, 1244 m kõrgune Klinovac. Loode suunas maapind järjest laskub. Maagimäestikust algab palju jõgesid, näiteks Mulde, Neisse ja Spree, aga suurim jõgi Elbe algab Tšehhist ja voolab Maagimäestikust läbi.
Saksimaal räägitakse peamiselt saksa keelt. Kuid sinna jääb ka sorbide asuala, kes räägivad ülem- ja alamsorbi keelt (vastavalt 50 tuhat ja 10 tuhat kõnelejat). Need kuuluvad slaavi keelte hulka. Ülemsorbi keel on Saksamaal kõnelejate arvult kolmas vähemuskeel türgi ja taani keele järel, edestades friisi keelt.
Turism ei ole Saksimaal arenenud, kui maha arvata Dresden ja vähemal määral Leipzig. Kuid Saksimaal on teisigi hästi säilinud keskaegse arhitektuuriga linnu: Bautzen, Freiberg, Görlitz, Meißen ja Pirna. Saksimaa lõunaosas asuvates mägedes käivad puhkamas põhiliselt kodumaised turistid.
Kuni 2008. aastani
Saksimaa jaguneb kolmeks eraldi valitsetavaks alaks (Regierungsbezirk): Dresden (1), Chemnitz (2) ja Leipzig (3) ning edasi 22 kreisiks ja 7 kreisivabaks linnaks.
Kreisid
- Alam-Sileesia Oberlausitzi kreis (NOL) (1)
- Annabergi kreis (ANA) (2)
- Aue-Schwarzenbergi kreis (ASZ) (2)
- Bautzeni kreis (ülemsorbi keeles wokrjes Budyšin) (BZ) (1)
- Chemnitzi kreis (saksa keeles Chemnitzer Land) (GC) (2)
- Delitzschi kreis (DZ) (3)
- Döbelni kreis (DL) (3)
- Freibergi kreis (FG) (2)
- Kamenzi kreis (ülemsorbi keeles wokrjes Kamjenc) (KM) (1)
- Kesk-Maagimäestiku kreis (MEK) (2)
- Leipzigi kreis (saksa keeles Leipziger Land) (L) (3)
- Löbau-Zittau kreis (Lubij-Žitawa) (ZI) (1)
- Meißeni kreis (MEI) (1)
- Mittweida kreis (MW) (2)
- Muldentali kreis (MTL) (3)
- Riesa-Großenhaini kreis (RG) (1)
- Saksi Šveitsi kreis (PIR) (1)
- Stollbergi kreis (STL) (2)
- Zwickau kreis (saksa keeles Zwickauer Land)(Z) (2)
- Torgau-Oschatzi kreis (TO) (3)
- Vogtlandi kreis (V) (2)
- Weißeritzi kreis (DW) (1)
Kreisivabad linnad
Alates 2008. aastast
1. augustil 2008 toimus haldusreform, mille tulemusel jäi senisest 22 kreisist järele 10 ja 7 kreisivabast linnast 3.
Kreisivabadeks linnadeks jäid Chemnitz, Dresden ja Leipzig. Kreisid on Bautzeni kreis, Maagimäestiku kreis, Görlitzi kreis, Kesk-Saksimaa kreis, Leipzigi kreis, Meißeni kreis, Nordsachsen, Sächsische Schweiz-Osterzgebirge, Zwickau kreis ja Vogtlandi kreis.
Pikemalt artiklis Saksimaa ajalugu
Esimene "Freistaat Sachsen" loodi 1918 pärast kuninga erruminekut ja Saksimaa Kuningriigi lagunemist. 1945 tekkis Saksa Riigi osadest endise vabariigi ja Preisi Sileesia provintsi aladest lääne pool Neisse jõge Nõukogude okupatsioonitsoonis (Land Sachsen). 1952 Saksimaa kaotati ning jagati kolmeks väiksemaks Saksa DV osaks: Leipzigi, Dresdeni ja Chemnitz ringkonnaks (hilisem Karl-Marx-Stadti ringkond). Pärast Saksamaa taasühendamist 1990. aasta sügisel Saksimaa liidumaa (Freistaat Sachsen) taastati.
Saksimaa kohalikku omavalitsust nimetatakse Saksimaa maapäevaks.
Weimari Vabariigis toimusid Saksimaa maapäeva valimised 6 korda, aastail 1919–1930. Kõik need võitis Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei, kes kogus 28,3%–41,8% häältest (kõige vähem 1920, kõige rohkem 1922). Saksamaa Kommunistlik Partei kogus tavaliselt üle 10% häältest, kõige rohkem (13,6%) 1930.
Pärast Saksamaa taasühinemist on Saksimaa maapäeva valitud 5 korda: 1990, 1994, 1999, 2004 ja 2009.
19. septembril 1999 toimunud maapäeva valimistel kandideerisid erakonnad 118 kohale. Valituks osutus üksnes kolm erakonda. Kristlik-Demokraatlik Liit kaotas 1 koha, kuid võitis valimised ikkagi, kogunud 56,9% häältest ja 76 kohta. Demokraatliku Sotsialismi Partei sai 9 kohta juurde, kogunud 22,2% häältest ja 30 kohta. Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei kaotas 8 kohta, kogunud 10,7% häältest ja 14 kohta. Rohelised jäid 2,6%-ga neljandale kohale ega ületanud valimiskünnist.
19. septembril 2004 toimusid järgmised maapäeva valimised. Maapäevas oli 124 kohta ehk 6 võrra rohkem kui eelmistel valimistel. Kristlikud demokraadid võitsid taas, kuid kaotasid 21 kohta ja absoluutse enamuse. Nad said 41,1% häältest ja 55 kohta. Teiseks tuli taas Demokraatliku Sotsialismi Partei, kogunud 23,6% häältest ja 31 kohta ehk ühe rohkem kui eelmisel korral. Sotsiaaldemokraadid kaotasid veel ühe koha, kuid säilitasid 9,8% häälte ja 13 kohaga kolmanda koha. Saksamaa Rahvusdemokraatlik Partei kogus 9,2% häältest ja 12 kohta, Vaba Demokraatlik Partei 5,9% häältest ja 7 kohta ning rohelised 5,1% häältest ja 6 kohta.
Pärast valimisi ei saanud kristlikud demokraadid enam üksinda maavalitsust moodustada, vaid pidid otsima koalitsioonipartneri. Loogiline valik olnuks vabad demokraadid, aga neil jäänuks kokku ikkagi 1 hääl vajalikust puudu. Seetõttu tuli moodustada lai koalitsioon sotsiaaldemokraatidega. Järgmisel aastal moodustasid need kaks erakonda ka kogu Saksamaa valitsuse.
30. augustil 2009 toimusid järgmised maapäeva valimised. Maapäevas oli 132 kohta ehk 8 võrra rohkem kui eelmises. Kristlikud demokraadid kogusid 40,2% häältest ja 58 kohta. Vasakpartei tuli taas teiseks, saanud 20,6% häältest ja 29 kohta. Sotsiaaldemokraadid olid kolmandad, kogunud 10,4% häältest ja 14 kohta. Vabad demokraadid said 10,0% häältest ja samuti 14 kohta. Rohelised kogusid 6,4% häältest ja 9 kohta ning rahvusdemokraadid 5,6% häältest ja 8 kohta.
Vabad demokraadid said valimistel piisavalt palju kohti, et koos kristlike demokraatidega saada absoluutne enamus ja moodustada maavalitsus.
2017. aastast on peaminister Michael Kretschmer (CDU). Koalitsioonis on 2019. aastast CDU, rohelised ja CDU.
Kohtade jaotus kohalikus parlamendis oli pärast 2009. aasta valimisi järgmine: CDU 58, Linke 29, SPD 14, FDP 14, Grüne 9 ja NPD 8 kohta.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
