10 000 meetri jooks
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
10 000 meetri jooks on kergejõustiku jooksuala, mis kuulub pikamaajooksude hulka.
Läbitakse 25 staadioniringi. Starditakse finišijoonelt.
Kiiremad mehed läbivad distantsi umbes 27 minutiga. See vastab keskmisele kiirusele 6,17 m/s ehk 22,22 km/h.
Kiiremad naised läbivad distantsi umbes 30 minutiga. See vastab keskmisele kiirusele 5,55 m/s ehk 20 km/h.
10 000 m tulemuse märkimisel eraldatakse punktiga sekundid minutitest ning näidatakse koma järel sekundi murdosa.
Remove ads
Ajalugu
Esimene 10 000 m jooksu tippmark pärineb 1847. aastast. See registreeriti 10 miili jooksu vaheajana.
Olümpiamängude kavva võeti meeste 10 000 m jooks 1912, naiste 10 000 m jooks 1988. Kergejõustiku maailmameistrivõistlustel on naiste 10 000 m jooks kavas alates 1987. aastast.
Maailmarekordi areng
Mehed
Märkus. Et Alfred Shrubbi tulemus oli algselt kirjas vale aastaarvuga, siis oli IAAF-i esimene ametlik maailmarekord varem Soome sportlase Hannes Kolehmaineni tulemus 31.20,8, mille ta saavutas juunis 1912 Stockholmis.
Naised
Remove ads
Olümpiamängude medalivõitjad
Mehed
Naised
Remove ads
Maailmameistrivõistluste medalivõitjad
Mehed
Naised
Remove ads
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads