Adalbert Hugo Willigerode noorem

Adalbert Hugo Willigerode (23. oktoober 1883 Tõstamaa – 17. veebruar 1953 Feldberg, Mecklenburg-Vorpommern) oli Eesti vaimulik.

Ta lõpetas 1904. aastal Peterburis Wiedemanni gümnaasiumi. Õppis Tartu Ülikooli usuteaduskonnas aastatel 1904–1905 ja 1907–1910. 1906. aastal täiendas ta ennast Greifswaldi ülikoolis. Oli prooviaastal Maarja-Magdaleenas ja Moskvas. Ordineeriti õpetajaks 26. detsembril 1911.

Oli 1912–1914 vikaar Samara kubermangus Novouzenski maakonnas. 1914–1921 oli õpetaja Samara kubermangus Dönhofis.

Aastatel 1922–1923 teenis ta vikaarina Maarja-Magdaleena kogudust ja 1923–1939 Jämaja Kolmainu kogudust.

1939. aastal kolis Saksamaale. Seal teenis ta aastatel 1940–1945 Gerzlow (praegu Jarosławsko) kogudust Lääne-Pommeris. 1945–1950 teenis ta Feldbergi kogudust Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal, kust ta ka emerituuri läks.^[1][2][3]

Isiklikku

Tema vanaisa Adalbert Hugo Willigerode oli Kaarma, Karula ja Tartu Maarja koguduse õpetaja ja 1869. aastal I eesti laulupeo toimkonna juhataja. Tema isa Paul Gerhard Adalbert Willigerode oli Kolga-Jaani, Tõstamaa ja Tartu Maarja koguduste pastor ning aastatel 1914–1919 Moskva Konsistooriumi superintendent ja asepresident.