Balti kett

Balti kett (läti Baltijas ceļš – 'Balti tee', leedu Baltijos kelias – 'Balti tee') oli 23. augustil 1989 Eestis, Lätis ja Leedus korraldatud ühine poliitiline massimeeleavaldus, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade iseseisvustahet ning juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktile, mille salaprotokollid viisid Baltimaade okupeerimise ja annekteerimiseni NSV Liidu poolt.

Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplok

Balti ketist osavõtjad Eestis

Balti kett Leedus

Rahumeelne meeleavaldus korraldati kolme nädalaga.^[1] Inimesed rivistusid ligikaudu 675,5 km pikkuseks Tallinna, Riiat ja Vilniust ühendanud inimahelaks. Eestis 211,5 km, Tallinn–Rapla–Türi–Võhma–Viljandi–Nuia–Lilli. Lätis 262 km, Ķoņi–Rūjiena–Rencēni–Valmiera–Lode–Cēsis–Drabeši–Mūrnieki–Līgatne–Sigulda–Vangaži–(A2)–Riia(A7 E67)–Ķekava–Iecava–Bauska. Leedus 202 km Pasvalys–Panevėžys–Ukmergė–Širvintos–A2 (E272)–Vilnius. Kokku 675,5 km.^[1] Eestis oli osavõtjaid üle 200 000. Lätis 250 000 – 280 000. Leedus ligikaudu 500(?) 000.^{[1][2][3][4][5]}

Balti kett ning sellele eelnenud Balti apell ja Hirvepargi miiting valmistasid oma nõudmiste õigusliku rõhuasetusega ette Eesti Vabariigi taastamise õigusliku järjepidevuse alusel 20. augustil 1991.

Ajalugu

Balti kett Šiauliais Leedus. Eesti, Läti ja Leedu rahvuslippudega kaunistatud kolm Baltimaade kirstu NSV Liidu ja Saksamaa lippude all

Meeleavaldus oli ajastatud Molotovi-Ribbentropi pakti allakirjutamise 50. aastapäevale. Vastavalt paktile ja selle juurde kuulunud salaprotokollidele jagasid NSV Liit ja Saksamaa Ida-Euroopa mõjusfäärideks: Läti, Eesti, Soome, Poola idaosa ja Bessaraabia läksid NSV Liidule, Leedu ja Poola lääneosa Saksamaale.

NSV Liit eitas aastakümneid pakti salaprotokollide olemasolu, kuigi need olid Nürnbergi kohtuprotsessidel avalikuks tulnud. Nõukogude propaganda väitis ka, et okupatsiooni pole olnud ja kolm Balti riiki ühinesid vabatahtlikult Nõukogude Liiduga.

Balti kett demonstreeris Nõukogude Liidule ja kogu maailmale Eesti, Läti ja Leedu rahva vabadustahet, solidaarsust ja otsustavust võidelda kätte kaotatud iseseisvus. See äratas maailmas suurt tähelepanu ja aitas kaasa Balti riikide vabanemispüüdluste teadvustamisele.

Balti keti algatasid ja korraldasid Leedu Sąjūdis, Läti Tautas Fronte ja Eesti Rahvarinne. Eestis aitas organiseerimisel oluliselt kaasa Eesti Muinsuskaitse Selts. Ametlik otsus inimketi korraldamiseks võeti vastu Pärnus 15. juulil 1989 Eesti, Läti ja Leedu rahvarinde koordinatsiooniorgani Balti Nõukogu esimesel koosolekul.^[6] Inimketi sõnumi otsingul otsustati jääda sõna "Vabadus!" (läti "Brīvība!", leedu "Laisvė!") juurde ja aktsiooni nimetuseks määrata "Balti tee".^[6] Kolme Baltimaad hõlmanud massimeeleavaldusega loodeti ühtlasi raputada NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi MRP-komisjoni, mille tegevus oli seni kulgenud loiult.

26. augustil 1989 tegi NLKP Keskkomitee avalduse "Olukorrast Nõukogude Balti vabariikides", mis loeti ette päeva kokkuvõtvas televisiooni uudistesaates "Vremja". Selles kritiseeriti toimunut ähvardaval toonil. Muuhulgas öeldi:^[7]

"23. augustil 1989 püüdsid sündmuste organiseerijad kruvida meeleolu üles tõelise natsionalistliku hüsteeriani. Asi on läinud kaugele, Balti rahvaste saatust ähvardab tõsine oht. Inimesed peavad teadma, millise kuristiku poole tõukavad neid natsionalistlikud liidrid. Kui neil õnnestub oma eesmärke saavutada, võiksid tagajärjed olla rahvastele katastroofilised: nende eluvõimelisus ise võib sattuda küsimärgi alla."

24. detsembril 1989 oli NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress sunnitud tunnistama Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle juurde kuulunud salaprotokollid allakirjutamise hetkest kehtetuks ja õigustühiseks.^[8]

Balti kett, sellele eelnenud Balti apell ja Hirvepargi miiting valmistasid oma nõudmiste õigusliku rõhuasetusega ette Eesti Vabariigi taastamise õigusliku järjepidevuse alusel 20. augustil 1991.

Mitmesugust

• Balti ketti inspireeris kolm aastat varem Ameerika Ühendriikides toimunud heategevuslik üritus Hands Across America.^{[küsitav] [viide?]}
• Balti ketist inspireerituna moodustati Ukrainas 21. jaanuaril 1990 - Ukraina Rahvavabariigi ja Lääne-Ukraina Rahvavabariigi ühinemisakti 71. aastapäeval - 700 kilomeetrine ligi 450 000 inimesest koosnev kett. Kett algas endises Lääne-Ukraina Rahvavabariigi pealinnas Ivano-Frankivskis hotelli "Dnister" eest (toonane Lääne-Ukraina Rahvavabariigi parlamendi asukoht ja koht, kus Lääne-Ukraina Rahvavabariigi Rahvusnõukogu ühinemisakti ratifitseeris), kulges Strõisse (kust läks haru Taga-Karpaatiasse) ning läbi Lvivi, Ternopili, Lutski, Rivne ja Žitomiri Kiievisse.^[9] Esimest korda peale Ukraina Rahvavabariigi aega heisati Ukraina sinikollane lipp.
• Guinnessi rekordite raamatus oli Balti kett oma pikkuse poolest esikohal kuni 2004. aasta detsembrini, mil Bangladeshis moodustati viiest miljonist inimesest koosnev 1050 km pikkune kett.^[10]
• 2009. aastal kuulutas Euroopa Parlament 23. augusti – Molotovi-Ribbentropi pakti allkirjastamise kuupäeva – stalinismi ja natsismi ohvrite mälestuspäevaks.^[11]

Mälestuse jäädvustamine

Balti keti mälestusmärk Käru alevikus Järva maakonnas

• 1989. aastal valmis dokumentaalfilm "Balti tee" (režissöör Peeter Simm; stsenaristid Olav Osolin ja Peeter Simm; operaatorid Peep Laansalu jt; tootja Maurum).^[12]
• 23. augustil 1999 anti Eestis välja postmark "10 aastat "Balti ketti"" nominaaliga 3.60 EEK (kujundaja Vello Lillemets), esimese päeva eriümbrik (FDC), margiplokk "10 aastat "Balti ketti"" nominaaliga 5.50 + 5.50 + 5.50 EEK ja sama margiplokiga esimese päeva eriümbrik.^[13]
• 2004. aastal andis Eesti Entsüklopeediakirjastus välja Lembit Koigi raamatu "Balti kett".
• 2009. aastal tunnistas UNESCO Balti keti vägivallatu vastupanu fenomeniks ja Balti ketti puudutavad dokumendid kanti UNESCO maailma mälu registrisse.^[14]
• 2011. aastast korraldatakse Balti keti velotuuri (Baltic Chain Tour).
• 20. augustil 2013 avasid Tallinna, Riia ja Vilniuse linnapead Harjumäel Tallinnas Balti keti mälestuskivi. Leedu skulptori Gitenis Umbrasase loodud mälestuskivi on Vilniuse linnavalitsuse kingitus. Samasugused mälestuskivid paigutati ka Riiga ja Vilniusesse.^[15]
• 30.-31. augustil 2013 toimusid Eesti Rahvusraamatukogus Europeana 1989 Balti keti mälestuste kogumispäevad.^[16]
• Eesti Ajaloomuuseum tähistas veerandsajandi möödumist Balti keti meeleavaldusest temaatilise virtuaalnäituse "Balti kett 25" avamisega veebiaadressil http://baltikett.ajaloomuuseum.ee.^[17]
• 23. augustil 2014 esietendus Eestis ETV-s Balti keti 25. aastapäevaks valminud dokumentaalfilm "Balti vabaduse tee" (režissöör Askolds Saulītis; Läti TV).^[18]
• 23. augustil 2014 toimus Viljandi lauluväljakul kontsert Balti keti 25. aastapäeva tähistamiseks. Kontserdi kava koosnes tolle aja märgilistest paladest. Lavastas Ain Mäeots, muusikajuht oli Siim Aimla ning produtsent Jaanus Kukk. Kohal oli ja esines päevakohase kõnega president Toomas Hendrik Ilves. Kontserdist tegi otseülekande ERR.^[19]
• Eesti, Läti ja Leedu mäluasutused ja UNESCO rahvuslikud komisjonid algatasid mälestuste kogumise projekti "Balti keti lood".^[20][21] Projekti partnerid Eestis on Okupatsioonide muuseum ja UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon. Mälestusi kogutakse kuni 30. oktoobrini 2014 veebiaadressil http://www.thebalticway.eu/.
• Balti keti 25. aastapäeva tähistamiseks kõnnib lätlane Aivars Noviks-Grasis jalgsi Vilniusest Riia kaudu Tallinna – täpselt sama teed, mida mööda kulges 25 aasta eest inimkett, mis sümboliseeris kolme Balti riigi iseseisvumispüüdlusi ja protesti Molotovi-Ribbentropi pakti vastu.^[22]
• Balti keti mälestusmärk Kärus
• Balti keti mälestusmärk Säreveres

• 
  Balti keti mälestuskivi Harjumäel Tallinnas
• 
  Balti keti mälestuskivi Säreveres
• 
  Leedu meenemünt Balti tee 25
• 
  Läti meenemünt Balti tee 25
• 
  2014. aastal välja antud Leedu postmark

Pilte

Jaan Künnapi fotosid Balti ketist.

• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 

Vaata ka

• Baaside leping
• Juunipööre
• Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
• MRP-AEG
• Laulev revolutsioon