Eesti posti ajalugu

Postiliiklust Eestimaa kubermangus korraldas alates 17. sajandi keskpaigast Eestimaa rüütelkond. Liivimaa kindralkuberner (1629—1634) Johan Skytte andis detsembris 1630 välja postikorraldusseaduse, millega pidi põhimaanteede (sõjamaanteede) juurde loodama postijaamad iga 2 miili tagant (14,8 km). Eestimaa kubermangu läbis kolm postiteed (trakti: mis ühendasid kubermangulinna, Tallinna ja keisririigi pealinna, Peterburi; pealinna Peterburi läbi Liivi- ja Kuramaa kubermangu Preisimaa kuningriigiga; postitee, mis ühendas kubermangulinna, Tallinna ja kubermangulinna Riia), mille äärde oli rajatud postijaamade võrgustik.^[1]

Tallinna–Narva–Peterburi postimaantee – 202 versta 9 postijaamaga: Reval ← 21 versta → Jõelähtme → 23 ← Kahala → 22 ← Loobu → 21 ← Põdruse → 23 ← Pikaristi → 24 ← Varja → 24 ← Jõhvi → 20 ← Voka → 11 ← Vaivara → 17 (sealhulgas ka Peterburi kubermangu piir) ← Narva → (Tallinna–Peterburi postimaantee)
"Suur postitee", mis algas riigipiirist ja läbis eelnevalt Kuramaa ja Liivimaa kubermangu suunal Miitavi – Riia – 46 versta 2 postijaamaga: Liivimaa kubermangu piirilt → 2 ← Rannapungerja → 24 ← Väike-Pungerja postijaam→ 24 ← Jõhvi
Tallinn–Pärnu – 97 versta 4 postijaamaga: Tallinn → 18 ← Saue postijaam (Friedrichshof) → 29 ← Ruunavere postijaam → 24 ← Sõtke → 22 ← Jädivere → 4 ← Liivimaa kubermangu piir (Tallinna–Riia postimaantee)

Postiliiklust Liivimaa kubermangu, Lõuna-Eesti aladel korraldas alates 17. sajandi keskpaigast Liivimaa rüütelkond, 19. sajandist aga kubermanguvalitsus. Kubermangu läbis neli postiteed, mille äärde oli rajatud postijaamade võrgustik.^[2],^[3]

Miitavi–Riia–Peterburi postimaantee ehk "Suur postitee" – 335 versta 17 postijaamaga: Kuramaa piirilt ← 2 versta → Olaine (Olai) → 20 ← Riia (Riga) → 11 ← Ādaži (Neuermühlen) → 15 ← Iļķene (Hilchensfähr) → 18 ← Englārte (Engelhardshof) → 20 ← Straupe (Roop) → 21 ← Lenči (Lenzenhof) → 18 ← Valmiera (Wolmar) → 18 ← Strenči (Stakeln) → 20 ← Gulbene (Gulben) ← 17 → Tõlliste (Teilizz) → 22 ← Kuigatsi (Kuikazz) → 24 ← Uderna (Uddern) → 25 ← Tartu (Dorpat) → 23 ← Igavere (Iggafer) → 23 ← Torma (Torma) → 25 ← Ninasi (Nennal) → 12 ← Eestimaa piir.
Riia–Pärnu–Tallinna postimaantee – mööda "Suurt postiteed" kuni Valmierani, siis 163 versta 7 postijaamaga: Valmiera (Wolmar) → 23 ← Rencēni (Ranzen) → 22 ← Ruhja (Rujen) → 21 ← Mõisaküla (Moiseküll) → 20 ← Kilingi (Kurkund) → 22 ← Surju (Surri) → 17 ← Pärnu (Pernau) → 25 ← Halinga (Hallik) → 13 ← Eestimaa piir.
Riia–Pihkva postimaantee – mööda "Suurt postiteed" kuni Gulbeneni, siis 116 versta 5 postijaamaga: Gulbene (Gulben) → 20 ← Lipi (Lips) → 20 ← Mõniste (Menzen) → 20 ← Sänna (Sennen) → 29 ← Võru (Werro) → 27 ← Vastseliina (Neuhausen) (piirijaam)
Riia–Moskva postimaantee – 114 versta 5 postijaamaga: Riia (Riga) → 14 ← Salaspils (Kirchholm) → 21 ← Ogre (Ogershof) → 23 ← Jumprava (Jungfernhof) → 16 ← Skrīveri (Römershof) → 21 ← Koknese (Kokenhusen) → 19 versta piirini ja Viciebski (Witebsk) kaudu Moskvasse

Enne 1917. aastat oli Eesti Vabariigi territooriumil 157 postiasutust, lisaks kolm iseseisvat riigi telefonikeskjaama.

25. veebruaril 1918 võtsid Saksa okupatsioonivõimud Tallinna postkontori üle ja likvideerisid senise postisüsteemi. Postiteenuseid okupatsioonivõimudele osutas Saksa sõjaväe välipost. Alates 1. maist 1918 lubati elanikel taas posti- ja telegraafiteenuste kasutamine.

Eesti Posti sünnipäevaks loetakse 13. novembrit 1918, kui Kaitseliidu ülem kolonel Johann Unt määras oma käskkirjaga Hindrek Rikandi Tallinna posti-telegraafikontori komandandiks. Alustati posti-, telegraafi- ja telefoniasutuste ülevõtmist lahkuvatelt Saksa okupatsioonivõimudelt ning Eesti riigi postiametkonna loomisega. Tallinna postkontor võeti üle 15.-19. novembril. Tallinna peapostkontor tegutses tol ajal Vene tänav 9 majas. Lisaks Teedeministeeriumi Posti-Telegraafi-Telefoni Peavalitsusele asus seal majas veel riigi peatelegraaf. Hindrek Rikand oli 1917-1918 Tallinna postkontori ülem ja 1918-1924 Postivalitsuse looja ja esimene ülem.

Eestil asuvate postkontorite varade sakslastelt ülevõtmisteks ja postkontorite avamiste korraldamiseks nimetati ametisse instruktorid: Konstantin Bõstrov – Harjumaa, Eduard Kepp – Järvamaa, Gustav Kuldsepp – Lihula, Martin Riiman (Riimaste) – Läänemaa, Paul Tomson – Pärnumaa, Mihkel Saveljev (Savendi) – Saaremaa, Ado Siidam – Tartumaa, Oskar Pull – Viljandimaa, V. Krooni – Virumaa.

1920. aasta lõpuks oli Eestis: 107 postkontorit ja 30 postiagentuuri (endisaegne lühend p.-ag.) ning 81 kirja- või postitalu. Esimesed postiagentuurid avati 1918. aastal, 21.03.1922. aastal võeti Riigikogus vastu “Postiagentuuride seadus” ning postiagentuurid avati kohtades, kus oli vähem tööd kui 2,5 postiametniku töönorm. Postiagentuuri konkreetne töötegija sai postitöö eest tasu vastavalt töömahule.

1938. aastal oli Eestis: 122 postkontorit ja 603 postiagentuuri (endisaegne lühend p.-ag.) ning 2944 kirja- või postitalu.

Eesti posti ajalugu

Postitraktid

Eesti postmargid

Eesti kohalikud postmargid

Vaata ka

Viited

Välislingid

Wikiwand - on