Postimaantee

Postimaantee ehk postitee oli erinevate asulate vahel asunud transporditee, millel asus postijaamade võrgustik ja mida mööda tagati posti liikumine.

Postiteed Eesti- ja Liivimaal, 1712. aastal

Postiliiklust Rootsi Läänemereprovintside Eestimaa kubermangus korraldas alates 17. sajandi keskpaigast Eestimaa rüütelkond. Liivimaa kindralkuberner (1629–1634) Johan Skytte andis detsembris 1630 välja postikorraldusseaduse, millega pidi põhimaanteede (sõjamaanteede) juurde loodama postijaamad iga 2 miili tagant (14,8 km). Eesti- ja Liivimaale jõudis Rootsi postijaamade võrgustik 1638. aastal, peatselt pärast Rootsi kuninganna Kristiina eestkostevalitsuse määrust riikliku postiteenistuse loomise kohta 1636. aastal. Seda Saaremaalt toimus postiteekond üle Muhu Kuivastusse, sealt üle Suure väina Virtsu ja Virtsust Pärnusse^[1], mida teostasid Muhumaa vabatalupojad^[2].

Postijaamade võrgustikku arendati edasi ka Vene võimu all.

Eestimaa kubermangu postimaanteed

Venemaa keisririigi Eestimaa kubermangu läbis kolm postiteed (vene keeles trakti: mis ühendasid kubermangulinna, Tallinna ja keisririigi pealinna, Peterburi; pealinna Peterburi läbi Liivi- ja Kuramaa kubermangu Preisimaa kuningriigiga; postitee, mis ühendas kubermangulinna, Tallinna ja kubermangulinna Riia), mille äärde oli rajatud postijaamade võrgustik.

Eestimaa kubermangu postimaanteed ja postijaamad, 1820. aastal

Eestimaa kubermangu läbis kolm suuremat postiteed ehk trakti, mille äärde oli rajatud postijaamade võrgustik.^[3]

• Tallinna–Peterburi postimaantee – 202 versta 9 postijaamaga: Reval ← 21 versta → Jõelähtme → 23 ← Kahala → 22 ← Loobu → 21 ← Põdruse → 23 ← Pikaristi → 24 ← Varja → 24 ← Jõhvi → 20 ← Voka → 11 ← Vaivara → 17 ← Narva → Peterburi kubermangu piir
• "Suur" Peterburi–Narva–Tartu–Riia postimaantee, mis algas riigipiirist ja läbis eelnevalt Kuramaa ja Liivimaa kubermangu suunal Miitavi – Riia – 46 versta 2 postijaamaga: Liivimaa kubermangu piirilt → 2 ← Rannapungerja → 24 ← Väike-Pungerja postijaam→ 24 ← Jõhvi
• Tallinna–Riia postimaantee, mis oli Tallinna ja Pärnu vahel 97 versta pikk ning mille ääres asus 4 postijaama: Tallinn → 18 ← Saue postijaam (Friedrichshof) → 29 ← Ruunavere postijaam → 24 ← Sõtke → 22 ← Jädivere → 4 ← Liivimaa kubermangu piir

Lisaks tegutses ajutiselt lühemad trasse nagu näiteks Tallinna–Haapsalu postimaantee.

Liivimaa kubermangu postimaanteed

Postiteed Eesti- ja Liivimaal, 1808. aastal

Liivimaa kubermangu, mille põhjaosa moodustas Lõuna-Eesti, läbis neli postiteed, mille äärde oli rajatud postijaamade võrgustik.^[4][5]

• Peterburi–Narva–Tartu–Riia postimaantee–Miitavi ehk "Suur postitee" – 335 versta 17 postijaamaga: Kuramaa piirilt ← 2 versta → Olaine (Olai) → 20 ← Riia (Riga) → 11 ← Ādaži (Neuermühlen) → 15 ← Iļķene (Hilchensfähr) → 18 ← Englārte (Engelhardshof) → 20 ← Straupe (Roop) → 21 ← Lenči (Lenzenhof) → 18 ← Valmiera (Wolmar) → 18 ← Strenči (Stakeln) → 20 ← Valga ← 17 → Tõlliste (Teilitz) → 22 ← Kuigatsi (Kuikatz) → 24 ← Uderna (Uddern) → 25 ← Tartu (Dorpat) → 23 ← Igavere (Iggafer) → 23 ← Torma (Torma) → 25 ← Ninasi (Nennal) → 12 ← Eestimaa piir.
• Tallinna–Riia postimaantee – mööda "Suurt postiteed" kuni Valmierani, siis 163 versta 7 postijaamaga: Valmiera (Wolmar) → 23 ← Rencēni (Ranzen) → 22 ← Ruhja (Rujen) → 21 ← Mõisaküla (Moiseküll) → 20 ← Kilingi (Kurkund) → 22 ← Surju (Surri) → 17 ← Pärnu (Pernau) → 25 ← Halinga (Hallik) → 13 ← Eestimaa piir.
• Riia–Pihkva postimaantee – mööda "Suurt postiteed" kuni Gulbjini, siis 116 versta 5 postijaamaga: Gulbji (Gulben) → 20 ← Lipi (Lips) → 20 ← Mõniste (Menzen) → 20 ← Sänna (Sennen) → 29 ← Võru (Werro) → 27 ← Vastseliina (Neuhausen) (piirijaam). Vt. ka Riia–Pihkva maantee
• Riia–Moskva postimaantee – 114 versta 5 postijaamaga: Riia (Riga) → 14 ← Salaspils (Kirchholm) → 21 ← Ogre (Ogershof) → 23 ← Jumprava (Jungfernhof) → 16 ← Skrīveri (Römershof) → 21 ← Koknese (Kokenhusen) → 19 versta piirini ja Viciebski (Witebsk) kaudu Moskvasse.