Rahvahääletus algkoolide usuõpetuse küsimuses
From Wikipedia, the free encyclopedia
Rahvahääletus avalike algkoolide seaduse muutmiseks oli Eestis 17.–19. veebruarini 1923 toimunud rahvahääletus, kus otsustati avalike algkoolide seaduse muutmise üle. Rahvahääletusel tuli anda poolt- või vastuhääl, kas lubada võtta usuõpetus algkooli õppekavva.
Referendumi tulemus | ||
---|---|---|
Häälte arv | Osakaal, % | |
Poolt | 328 369 | 71,6 |
Vastu | 130 476 | 28,4 |
Kehtetud
sedelid |
2160 | |
Osavõtt | 66,2 |
Asutava Kogu poolt 1920. aastal vastu võetud avalike algkoolide seaduse kohaselt pidid algkoolid olema ilma usuõpetuseta (väljaspool kooliprogrammi võis seda siiski anda). 1922. aastal alustas Kristlik Rahvaerakond rahvaalgatuse korras allkirjade kogumist algkoolide seaduse muutmiseks nii, et usuõpetuse andmine oleks koolidele kohustuslik, kuid neis tundides osalemine õpilastele vabatahtlik. Sellega loodeti ilmselt mõjutada ka parajasti Riigikogus toimuvat arutelu keskkoolide seaduse usuõpetuse osas. Vajalikud allkirjad saadi kokku ja eelnõu anti üle Riigikogule, kes aga otsustas nii avalikest keskkoolidest usuõpetuse välja jätta kui ka rahvaalgatusliku eelnõu tagasi lükata. Vastavalt põhiseadusele pandi algkoolide seaduse muutmise eelnõu rahvahääletusele. 1923. aasta veebruaris toimunud referendumil hääletas 72% osalenutest algkoolis usuõpetuse õpetamise poolt. Usuõpetus lisati õppeainena nii avalike alg- kui ka keskkoolide õppekavva. Vastuolu Riigikogu ja referendumi hääletustulemuse vahel tähendas, et parlament pidi ennetähtaegselt laiali minema ja toimusid II Riigikogu erakorralised valimised.