Eesti NSV haldusjaotus
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Siin on loetletud Eesti NSV tegevusaja jooksul aastail 1940–1991 toimunud haldus- ja administratiivpiirkondade muudatused ning antud nende muudatuste põhjuste lühikirjeldus
 | See artikkel vajab toimetamist. |
 | Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. (Aprill 2023) |
1940–1941
Aastatel 1940–1941, territoriaalseid muudatusi Eesti NSV halduspiirkondade jaotuses ei toimunud, säilisid Eesti Vabariigis kehtinud jaotus maakondadeks.
1944–1950
1944. aastal eraldati 75% Petseri maakonnast Eesti NSV-st Vene NFSV-le, millest moodustati Leningradi oblastisse Petseri rajoon, hilisem Pihkva oblasti Petseri rajoon. Eesti NSV-sse jäänud osa Petseri maakonnast likvideeriti ning liideti Võrumaaga (hiljem peamiselt Võru ja Põlva rajoonid)
1945. aastal eraldati Eesti NSV-st Narva-tagused vallad, Leningradi oblasti Kingissepa rajooni
Maakonnad (1949):
Muudatused:
- 1944. aastal liideti suurem osa Petseri maakonnast, Vene NFSV Leningradi oblastisse Petseri rajoon, hilisemasse Pihkva oblasti Petseri rajooni;
- 1945. aastal liideti osa, Narva-tagused vallad Viru maakonnast Vene NFSV Leningradi oblasti Kingissepa rajooni;
- 1946. aastal moodustati Hiiu maakond (1946–1950);
- 1949. aastal moodustati Jõgeva maakond (1949–1950);
- 1949. aastal jagati Viru maakond kaheks:
- idapoolsetest valdadest moodustati Jõhvi maakond (1949–1950),
- läänepoolsetest valdadest moodustati Viru maakond (1949–1950).
Uue jaotuse kohaselt jaotus Eesti NSV territoorium 13 maakonnaks ja 233 vallaks. Maakonnad likvideeriti 1950. aastal seoses rajoonide moodustamisega.
Remove ads
1950
25. augustil 1950. aastal võttis ÜK(b)P KK vastu otsuse rajoonide loomise kohta Eesti NSV-s[1]. 26. september 1950 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse[2], millega muudeti 1. oktoobrist 1950 endine halduskorraldus ning likvideeriti maakonnad ja vallad.
Eesti NSV territoorium jagati 39 maarajooniks. Külanõukogud muudeti rajooninõukogudele alluvateks esimese astme haldusüksusteks. Haldusjaotus kujunes järgmiseks: 5 vabariikliku alluvusega linna ning 39 maarajooni, mis koosnesid 27 rajoonilise alluvusega linnast, 22 alevist ja 641 külanõukogust.
5 linna:
- Tallinn
- Tartu
- Pärnu
- Kohtla-Järve
- Narva linnapiirkond
39 rajooni:
- Jõhvi rajoon – keskus Jõhvi linn,
- Keila rajoon – keskus Keila linn,
- Kiviõli rajoon – keskus Kiviõli linn,
- Kose rajoon – keskus Kose alevik,
- Loksa rajoon – keskus Loksa alev,
- Rakvere rajoon – keskus Rakvere linn,
- Tapa rajoon – keskus Tapa linn,
- Türi rajoon – keskus Türi linn,
- Antsla rajoon – keskus Antsla linn,
- Võru rajoon – keskus Võru linn,
- Põlva rajoon – keskus Põlva alev,
- Räpina rajoon – keskus Räpina alev,
- Vastseliina rajoon – keskus Vastseliina alevik,
- Valga rajoon – keskus Valga linn,
- Mustvee rajoon – keskus Mustvee linn,
- Kallaste rajoon – keskus Kallaste linn,
- Elva rajoon – keskus Elva linn,
- Otepää rajoon – keskus Otepää linn,
- Viljandi rajoon – keskus Viljandi linn,
- Vändra rajoon – keskus Vändra alev,
- Kilingi-Nõmme rajoon – keskus Kilingi-Nõmme linn,
- Kuressaare rajoon – keskus Kuressaare linn,
- Lihula rajoon – keskus Lihula alev,
- Orissaare rajoon – keskus Orissaare alevik,
- Pärnu-Jaagupi rajoon – keskus Pärnu-Jaagupi alev,
- Suure-Jaani rajoon – keskus Suure-Jaani linn,
- Haapsalu rajoon – keskus Haapsalu linn,
- Hiiumaa rajoon – keskus Kärdla linn,
- Harju rajoon – keskus Tallinn,
- Väike-Maarja rajoon – keskus Väike-Maarja alevik,
- Jõgeva rajoon – keskus Jõgeva linn,
- Tartumaa rajoon – keskus Tartu linn,
- Tõrva rajoon – keskus Tõrva linn,
- Rapla rajoon – keskus Rapla linn,
- Pärnu rajoon – keskus Pärnu linn,
- Põltsamaa rajoon – keskus Põltsamaa linn,
- Abja rajoon – keskus Abja-Paluoja alev,
- Märjamaa rajoon – keskus Märjamaa alev,
- Paide rajoon – keskus Paide linn;
Remove ads
Oblastiperiood (1952)
3. mail 1952 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium seadluse, mille kohaselt 10. maist 1952 muudeti endine halduskorraldus ja uue jaotuse kohaselt moodustati Eesti senise 39 rajooni asemel 3 oblastit.
|
Pärnu oblast: |
Tallinna oblast: |
Tartu oblast: |
1952. aastal nimetati ka Kuressaare rajoon ümber Kingissepa rajooniks.
Remove ads
1953
Oblastid Eesti NSV-s likvideeriti 27. aprillil 1953 ning uueks haldusjaotuseks kujunes:
5 vabariikliku alluvusega linna:
- Tallinn,
- Tartu,
- Pärnu,
- Kohtla-Järve,
- Narva;
30 rajooni:
- Jõhvi rajoon
- Keila rajoon
- Kiviõli rajoon
- Kose rajoon
- Loksa rajoon
- Rakvere rajoon
- Rapla rajoon
- Tapa rajoon
- Türi rajoon
- Antsla rajoon
- Võru rajoon
- Põlva rajoon
- Räpina rajoon
- Vastseliina rajoon
- Valga rajoon
- Mustvee rajoon
- Kallaste rajoon
- Elva rajoon
- Otepää rajoon
- Viljandi rajoon
- Vändra rajoon
- Kilingi-Nõmme rajoon
- Kingissepa rajoon
- Lihula rajoon
- Orissaare rajoon
- Pärnu-Jaagupi rajoon
- Suure-Jaani rajoon
- Haapsalu rajoon
- Hiiumaa rajoon
- Harju rajoon
Remove ads
1957
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega likvideeriti 12. oktoobril 1957 Loksa rajoon ja Pärnu rajoon[4],[5] ning moodustati linnapiirkonnad:
- Kiviõli rajoonist sai Kohtla-Järve linnapiirkonna tuumikosa,
- Pärnu rajoon nimetati Pärnu linnapiirkonnaks,
- Sillamäe linn muudeti vabariikliku alluvusega linnaks.
1959
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 24. jaanuari 1959 seadlusega likvideeriti 1. veebruarist 1959
1960
1962
1962. aasta NLKP Keskkomitee ja NSVL Ministrite Nõukogu otsuse „Põllumajanduse juhtimise ümberkorraldamise kohta“ ja s.a. 28. märtsil EKP Keskkomitee ja ENSV Ministrite Nõukogu määrusega territoriaalsete kolhoosi- ja sovhoositootmise valitsuste loomisega sätesti Eesti ala jagamise 15 haldusüksuseks[1]. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega likvideeriti:
Moodustati Pärnu rajoon.
1964
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega moodustati 15.12.1964 Kohtla-Järve rajoon.
Eesti taasiseseisvumise protsessis, 1991. aasta 11. juulil võeti vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus kohaliku omavalitsuste terminite ja nimetuste korrastamise kohta, mille kohaselt kehtestati ametlikuks kasutamiseks, Eesti Vabariigi maakondade nimetused[7]
Remove ads
Viited
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads